VAHISTAMINE

31.12.2025 seisuga oli vahistatuid 391[1] ehk 16% võrra rohkem kui aasta varem (2024 — 328).

Kohtueelses menetluses viibis (31.12.2025) vahi all 180 isikut ehk 46% kõigist vahistatutest. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on kohtueelses menetluses vahi all viibivate isikute osakaal koguarvust veidi suurenenud, samuti on neid arvuliselt rohkem. 31.12.2024 oli kohtueelses menetluses vahistatute arv 138 ehk 42% kõikidest vahistatutest (tabel 16).

Riigi peaprokurör taotles kohtult 2025. aastal vahistuse pikendamist 3 (alaealise) isiku suhtes, keda kahtlustati I astme kuriteos (tapmine) (2024 – 3, 2023 – 2, 2022 – 2). Kohus rahuldas taotluse.

Isikuid, kes vahistati alaealisena (kuni 18-aastaseks saamiseni), oli 31.12.2025 seisuga vahi all 4 (2024 —3).

Tabel 1. Kohtueelses menetluses vahi all viibivate isikute seni vahi all viibitud aeg, 2023-2024

 

2024

2025

Kuni 2 kuud

86

111

2-4 kuud

40

59

Üle 4 kuu

12

10

Kokku

138

180

 

Tabel 2. Vahi alla võetud (nii kohtueelses kui kohtumenetluses) olulise mõjuga kuriteo toimepanekus kahtlustatavad isikud, kuriteokvalifikatsioonide lõikes, 2024-2025

Vahistatud kuriteoliigi alusel

Kuritegu

Isikud
2024

Isikud
2025

Osakaal kõigist vahistatutest, % (2025)

§ 201, 209-212; 217²; 376²

Olulist mõju omav majanduskuritegu

49

67

6%

§ 294-299, 376², 384, 385, 389-394, 398, 398¹, 402³, 402⁴

Korruptsioonikuritegu

16

26

2%

Kokku

 

65

93

9%

  1.  


KRIMINAALTULU KONFISKEERIMINE

  • Eesmärk: Vähendada kriminaaltulu teenivate isikute arvu ning teenitavat kriminaaltulu; suurendada vahelejäämise riski eelkõige suurt tulu teenivatel isikutel ja gruppidel.
  • Mõõdikud: Kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud kriminaaltulu ja konfiskeeritud kriminaaltulu kogusumma
    Kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud enam kui 5000 eurot.
    Kriminaalasjade arv, kus on esitatud konfiskeerimise asendamise nõue.
  • 2025. aastal konfiskeeriti KarS § 83-84 alusel kriminaaltulu 124 kriminaalasjas kokku summas 6 044 209 eurot.
  • 2025. aastal esitati 41 kriminaalasjas KarS § 84 alusel nõudeid kokku summas 4 652 886 eurot, mis moodustab 77% kogu konfiskeeritud kriminaaltulust. Nendest 10 kriminaalasjas esitatud nõuetest kogusummas 2 749 012 eurot laekumise tähtpäev oli 2025. aastal, s.o 59% 2025. aastal KarS § 84 alusel esitatud nõuete kogusumma laekumise tähtpäev oli 2025. aastal.
  • 2025. aastal laekumise tähtpäevaga nõuetest kogusummas 2 749 012 eurot oli arestitud varaga tagatud 380 615 euro ulatuses. Seisuga 22.01.2026 oli nõuete laekumisi toimunud summas 385 976 eurot, mis moodustab 14% tähtaja saabunud nõuetest. Seega toimub laekumine üldjuhul olukorras, kus nõue on reaalse varaga tagatud.
  • Ülejäänud 1 903 875 euro ulatuses esitatud nõuete tähtpäev on 2026. või 2027. aastal.
  • Määramata väärtusega vara konfiskeeriti 21 kriminaalmenetluses. Konfiskeeritud varaks oli peamiselt sõiduk kui liikluskuriteo toimepanemise vahend.
  • Suurim konfiskeeritud reaalne vara oli 880 210 euro väärtuses (vallasvara).
  • Enam kui 5000 eurot konfiskeeriti 46 kriminaalasjas (2024 – 58, 2023 – 46).

 

Tabel 3. Konfiskeeritud vara, 2022–2025[1]

 

2022

2023

2024

2025

Krim.asjade arv

Konfiskeeritud vara €

Krim.asjade arv

Konfiskeeritud vara €

Krim.asjade arv

Konfiskeeritud vara €

Krim.asjade arv

Konfiskeeritud vara €

Lõuna RP

12

109 397

15

333 440

72

266 612

11

494 289

Lääne RP

23

48 408

14

88 601

12

20 419

11

153 068

Põhja RP

142

322 151

127

1 659 048

91

663 208

47

407 037

Viru RP

23

252 072

21

148 162

20

82 017

31

153 003

MKRP

 

 

 

 

25

1 935 707

9

108 960

Riigiprokuratuur

8

1 655 535

6

202 153

15

1 141 618

15

4 727 849

Kokku

208

2 387 563

183

2 431 404

235

4 109 582

124

6 044 209

 

Konfiskeeritud varaga seotud kriminaalasjade arv tõusis Viru RP-s, mujal langes, kuid seevastu summad suurenesid. (joonis 21)

Joonis 1. Konfiskeeritud vara ja konfiskeerimisega seotud kriminaalasjade arv ringkondade lõikes, 2022 -2025

  • Tsiviilhagide ja avalik-õiguslike nõudeavalduste rahuldamiseks arestiti vara 421 867 ja 12 125 614 euro väärtuses.  
  • Lisaks hüvitati menetluse kestel vabatahtlikult 1 072 440 eurot (2024 - 733 870, 2023 - 854 840 eurot).
  • Vabatahtlikult hüvitatud kahju hulgas on KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalasjad, milles hüvitati kokku summas 235 324 eurot.
 

[1] 2023 I PA andmed puuduvad.

 

[1] S.h vahistatud, kes kannavad samaaegselt vangistust.

s
autor
Dilaila Nahkur-Tammiksaar

Dilaila Nahkur-Tammiksaar töötab prokuratuuris alates 1989. aastast, mil ta määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Praegu juhib ta Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.

autor
Vladislav Zautin

Vladislav Zautin töötas riigiprokuratuuri järelevalveosakonna konsultandina. Ta liitus prokuratuuriga 2016. aasta oktoobris, kui asus tööle finants‑ ja varahaldustalituse nõunikuna. Tema töö prokuratuuris lõppes 2026. aasta alguses.