Riigivastased süüteod
2020. aastal esitati riigivastastes süütegudes süüdistus ühe menetluse raames ühele inimesele. Kõnealuse kriminaalasja raames esitati Toomas Leetsile süüdistus salastatud välisteabe avalikustamise eest (KarS § 241 lg 1), samuti muude kuritegude (KarS § 418 lg 1, KarS § 4181 lg 1, KarS § 420 lg 1 ja KarS § 414 lg 1 järgi) eest. Kokkuleppemenetluses määrati liitkaristuseks kolm aastat vangistust (millest koheselt täitmisele kuulus viis kuud vangistust).
T. Leetsile etteheidetud salastatud välisteabe avalikustamine seisnes selles, et ta sai Kaitseväe teenistuskohustuste täitmise käigus enda valdusesse salastatud välisteavet sisaldavaid elektroonilisi ja paberkandjal dokumente, millele võimaldas ebaseadusliku juurdepääsu kuni kinnipidamiseni.
Kasvavas trendis on juhtumid, kus riigisaladuse käitlemise nõuete rikkumist heidetakse ette ametnikele, kelle töökohustuste hulka kuulub riigisaladuse käitlemine.
Eestis on KarS § 241 lg 1 järgi mõistetud kuni tänaseni süüdi kümme isikut erinevates riigisaladuse või salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumises.
T. Leetsi juhtum näitlikustab probleemi, millele on menetlusasutused 2020. aastal pidanud korduvalt tähelepanu pöörama. Praegu on aktiivses menetluses üks 2020. aastal KarS § 241 lg 1 tunnustega alustatud kriminaalmenetlus ning üks esimeses kohtuastmes süüdimõistva otsuse saanud menetlus on pooleli ringkonnakohtus, sama kuriteo tunnuseid kontrolliti 2020. aastal veel kahe menetluse raames. Kasvavas trendis on juhtumid, kus riigisaladuse käitlemise nõuete rikkumist heidetakse ette ametnikele, kelle töökohustuste hulka kuulub riigisaladuse käitlemine.
2020. aastal ei saadetud kohtusse välisriigi eriteenistuse poolt värvatud isikutega seotud kriminaalasju. Alates 2008. aastast kuni käesoleva ajani on Eestis selliseid isikuid erinevates riigivastastes kuritegudes süüdi mõistetud kakskümmend, sealhulgas kuus riigireeturit. Kuna kõnealused riigivastased kuriteod on sageli seotud tegude toimepanemisega välisriikides, võib eeldada, et nende toimepanemist võisid muuhulgas pärssida möödunud aastal koroonaviiruse levikust tingitud liikumispiirangud ning piiriületusrežiimide muudatused.
Inna Ombler töötab prokuratuuris 1994. aastast. Riigiprokuröri ametikohale asus ta 1996. aastal. Alates 2013. aastast on Inna juhtida Kaitsepolitseiameti menetletavatele korruptsioonisüütegude kõrval ka riigivastaste kuritegude menetlused. Inna juhitud menetlustes on erinevates riigivastastes kuritegudes tänaseks mõistetud süüdi 27 isikut, sh 3 riigireeturit ja 10 riigisaladuse ja salastatud välisteabe nõuete rikkujat. Tema paljudest korruptsioonimenetlustest on tuntuim ilmselt nn maadevahetuse asi. Inna oli 2014. aasta prokurör ning ta on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Kaitsepolitseiameti teeneteristi.