Korduvates vägivallakuritegudes kokkuleppemenetluses mõistetud karistuste analüüs
Riigiprokuratuuri Järelevalveosakonna 2019 tööplaani kohaselt analüüsiti Eesti Vabariigi kohtutes korduvas vägivallakuriteos kokkuleppemenetlustes mõistetud karistusi. Aluseks võeti 2018 erinevatest piirkondadest pärit KarS § 274 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistusi puudutanud 32 kohtulahendit.
Analüüsis leiti, et kohtulahenditest eristuvad selgelt korduva kehalise väärkohtlemise eest mõistetava karistuse kokkulepped. Seda nii vangistuse määra osas kui ka vangistuse mõistmisel kas täies ulatuses tingimuslikult või osaliselt ärakandmisele kuuluvana.
Ringkonnaprokuratuurides lähtutakse ühetaolistest arusaamadest: süüdistuse raskust arvestades kohaldatakse karistusena osalist vangistust, sellise kokkuleppega mittenõustumisel saadetakse kriminaalasi kohtusse muus menetlusliigis. Kõik prokuratuurid peavad oluliseks tingimusliku vangistuse mõistmisel koos käitumiskontrollile alustamisega süüdistatavale lisakohustuste määramist (sotsiaalprogrammis osalemine, alkoholiravi või alkoholi tarvitamise keeld). Lõuna ja Lääne ringkondades rakendatakse vangistuse määramisel ka kriminaalhoolduseta vangistuse määramise tingimusi, sest kriminaalhooldaja külastamise asemel peetakse olulisemaks süüdistatava väljaspool Eestit asuva töökoha säilimist.
Kogu analüüsi ning kõigi järelduste ja soovitusega saab tutvuda siin.