Suure kahjuga majanduskuriteod

 

  • 2020. aastal konfiskeeriti majanduskuritegudes kriminaaltulu 117 261 eurot. Tsiviilhagide tagamiseks ning menetluse kestel vabatahtlikult hüvitatud nõuete kogusumma oli 2 471 020 eurot.
  • Majandusasjade menetlusaeg prokuratuuris oli 2020. aastal alla 4 kuu 44% kriminaalasjadest, s Riigiprokuratuuris 100%, Lääne RP-s 75%, Põhja RP-s 50%, Viru RP-s 38% ja Lõuna RP-s 25%.
  • Analüüsipõhiste majandusasjade osakaal KKP-s 2020.aastal oli 80% (alustatud 10 kriminaalmenetlusest olid 2 avalduste alusel).

Valdkonna eest vastutav riigiprokurör Sigrid Nurm selgitas, et 2020. aastal on suurima kahju ja mõjuga alustatud kriminaalmenetlused seotud investeerimisplatvormidega ja hoiu-laenuühistutega. Nii Riigiprokuratuuris kui Põhja Ringkonnaprokuratuuris on menetluses ühisrahastusplatvormidel toimunud investeerimiskelmusi puudutavad kriminaalmenetlused. Sarnaselt ühisrahastusplatvormidele on alustatud menetlust ka mitme hoiu-laenuühistu osas. Nimetatud kuriteod ei ole eripärased mitte teoviisi ega ka uudsete veebilahenduste kasutamise poolest, vaid antud kriminaalasjades on kannatanutena puudutatud tuhanded inimesed üle Euroopa ja sajad inimesed Eestist. Niivõrd mahukate asjade menetlus seab väljakutseid nii kohtueelsele menetlusele kui ka kohtumenetlusele, kuna sellises mahus rahvusvahelisi asju, kuhu tuleb kaasata mitu tuhat isikut, ei ole Eesti õigussüsteemis varem olnud.

Lisaks on 2020. aasta võtmes oluline rõhutada, et loodud Euroopa Prokuratuuri näol on Eesti saanud juurde kaks delegaatprokuröri, kes spetsialiseeruvad alates 2021. aastast eelkõige soodustuskelmuste menetlemisele, mis omakorda tähendab Euroopa finantshuve kahjustavate menetluste jagunemist olemasolevate prokuröride ja Euroopa prokuröride vahel. Ressursi ümberjagamine ja asjade prioriseerimine annab võimaluse tulevikus tegeleda suuremas mahus kelmuste menetlemisega, mis omakorda tagab suurema mõju valdkonnas.

Loodud Euroopa Prokuratuuri näol on Eesti saanud juurde kaks delegaatprokuröri. Ressursi ümberjagamine ja asjade prioriseerimine annab võimaluse tulevikus tegeleda suuremas mahus kelmuste menetlemisega, mis omakorda tagab suurema mõju valdkonnas.

2020. aastal defineeris prokuratuur majanduskuriteo mõiste ning ühisele arusaamale jõuti selles, et majanduskuriteo definitsioonis lähtutakse eelkõige piirkondlikust mõjust kohalikule majandusele, olenemata sellest, millise konkreetse paragrahvi alla konkreetne kriminaalasi kvalifitseerub. Eelkõige loetakse majanduskuritegudeks karistusseadustiku 21. peatükis nimetatud kuritegusid, kuid olulise mõjuga omastamised, kelmused või muud varavastased kuriteod, kui nad omavad olulist mõju piirkondlikult, tuleb lugeda olulisteks majanduskuritegudeks ja seega on nende menetlemine riiklikuks prioriteediks.

Heaks näiteks saab tuua Lääne Ringkonnaprokuratuuris jõustunud kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1722100066 (1-20-4905), milles taotlesid PRIAlt maaparandusmeetmest toetust Pärnu maakonnas Vändra ümbruses asuvad samade isikutega seotud 8 äriühingut (OÜ Frenord, Tammekäära OÜ, Lüüste Agro OÜ, OÜ Viljamaa, OÜ Loodusveis, OÜ Bioheat, OÜ Jõemaa, OÜ Kivimurru) ja 2 mittetulundusühingut (MTÜ Raja Maaparandusühistu ja MTÜ Kivissaare Maaparandusühistu). Kokku taotleti toetust 1 467 656 eurot, millest  jõuti välja maksta 953 733,61 eurot. Menetluse käigus PRIA-ga sõlmitud kompromissidega tasuti üle 250 tuhande euro soodustuskelmusega tekitatud kahju katteks. Kohtus mõisteti süüdi Tiit ja Tiina Soosaared, teiste süüdistatavate suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga. 

Suures ulatuses kahju hüvitamine toimus ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kohtusse saadetud kriminaalasjas, milles kokkuleppemenetluses lahendati kriminaalasi nr 19930000327 (1-20-2671), mis puudutas arvevabriku teenust osutavaid isikuid. Kriminaalasja raames tuvastati maksukohustuse varjamine summas 872 928,55 eurot ja aktsiisi tasumata jätmine summas 1 075 080,59 eurot. Kokkuleppemenetluse otsus puudutas D. Polonski, R. Pikuliki, B. Aransoni, J. Jakobsoni, OÜ Fertum Holdingu, CMC Group OÜ, Kompernigo OÜ süüdimõistmist. Kõigile füüsilistele isikutele mõisteti osaliselt reaalne vangistus, juriidilistele isikutele rahalised karistused vastavalt 223 000, 75 000 ja 56 000 eurot. Rahuldati Maksu-ja Tolliameti avalik-õiguslik nõue summas 1 448 168,75 eurot, mille tagamiseks oli kriminaalmenetluses raha 505 962,87 eur ja 51 083,04 USD, lisaks seati hüpoteek avalik-õigusliku nõude graafikujärgsete maksete tasumise tagamiseks süüdistatava kinnistule summas 240 336 eurot.

Lisaks vajab märkimist Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt kohtusse saadetud kriminaalasi nr 17740000164 (1-20-2373), mis lõpetati kohtus oportuniteediga. Kriminaalasjas süüdistati Vitali ja Aleksandr Kanevskit ja Marina Korzininat KarS § 384 lg 1 järgi maksejõuetuse põhjustamises. Süüdistatavad võõrandasid perioodil 01.03.2015 kuni 15.10.2015 AS-ile Roolid kuuluva kogu äriühingu põhivara, millega põhjustasid AS-i Roolid maksejõuetuse. Süüdistuse kohaselt tekitati äriühingule maksejõuetuse põhjustamisega kahju 679 000 eurot. Kohtumenetluse ajal tasus Aleksandr Kanevski OÜ-le Logos Trans 73 645,11 eurot, mille tulemusena AS Roolid pankrotimenetluses saavutati kompromiss ja pankrotimenetlus lõpetati ning kannatanu esindaja võttis hagi kriminaalasjast tagasi. Seega saavutas menetlus oma eesmärgi ning kannatanule hüvitati talle tekitatud kahju. Süüdistatavatele määrati kohustus teha üldkasulikku tööd. 

Maksukuritegudes olulisemad lahendini jõudnud kriminaalasjas ulatus kullaäris käibemaksupettuse kahju 3 135 150,54 euroni.

Aktsiisikuritegude osas on olulisim Lääne Ringkonnaprokuratuuris kohtuotsuseni jõudnud Ainar Oja ja HDR Ehitus OÜ süüdimõistmine kriminaalasjas nr 20930000098 (1-20-6175) KarS § 376  ja KarS § 389-1 järgi. Isikud tõi üle piiri rekordilise koguse salasigarette. Tegemist  oli Maksu- ja Tolliametis 2020. aastal kinni peetud suurima ebaseaduslike tubakatoodete piiriülese edasitoimetamisega – 9,6 miljonit sigaretti, millelt aktsiisi tulnuks maksta 1 372 800 eurot.  Ainar Ojalt mõisteti Eesti riigi kasuks välja 1 508 418,42 eurot, sellest ligikaudu 136 000 eurot solidaarselt HDR Ehitus OÜ-ga, mis on kaetud arestitud varaga. Lisaks on arestitud vara avalik-õigusliku nõude katteks üle 227 000 euro. 

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris jõustus kohtuotsus kriminaalasjas nr 20930000080 (1-20-3027) Marti Müüri, Vladimir Semenovi ja Alexander Frolovi osas, keda süüdistati salasigarettide käitlemises. M. Müür, V. Semenov ja A. Frolov koos seni tuvastamata isikutega toimetasid alates 2019. aasta suvest kuni 15. märtsini 2020 suures koguses Eesti Vabariigi maksumärgiga märgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid Vene Föderatsioonist läbi Koidula piiripunkti Eestisse, peidetuna Audi A8 istmete seljatugedesse. Kokku toimetati Eestisse 202 720 sigaretti, mis siin turule paisati. Menetluse käigus arestiti konfiskeerimise tagamiseks sõidukid väärtusega 6500 eurot, sularaha 1665 eurot ja välisvaluuta 27 650 rubla (s.o 343,94 eurot).

Viru Ringkonnaprokuratuur on kohtusse saatnud kaks kriminaalasja, milles isikuid süüdistatakse salakaubaveos, nimelt sularaha üle piiri toimetamises. Kriminaalasjas 19930000267 (1-20-4373) konfiskeeriti nn rahamuulalt 47 590 eurot ning kriminaalasjas nr 19930000032 (1-20-4384) 68 600 eurot. 

Maksukuritegudes olulisemad lahendini jõudnud kriminaalasjad on Põhja Ringkonnaprokuratuuris kohtuotsuse saanud kriminaalasi nr 12930000532 (1-18-5772), milles süüdistati Jevgeni Gombergsi  OÜ Deoro Trade juhatuse liikmena kullaäris käibemaksupettuse toimepanemises, kahju suurus ulatus 3 135 150,54 euroni. Juriidilisele isikule mõisteti karistuseks rahaline karistus 3,2 miljonit eurot ning J. Gombergsile osaliselt reaalne vangistus.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt saadeti kohtusse kriminaalasi nr 16930000182 (1-18-10490), milles oli esitatud süüdistus Juulia Mahlapuule, Tarmo Mahlapuule ning TM Kaubanduse OÜ-le. Süüdistuse kohaselt esitasid isikud maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid ning saavutasid enammakstud käibemaksu tagastamise 94 502,61 euro ulatuses, lisaks süüdistati T. Mahlapuud maksejõuetuse põhjustamises. Kohus rahuldas Maksu- ja Tolliameti avalik-õigusliku nõudeavalduse ning mõistis Juulia Mahlapuult solidaarselt Tarmo Mahlapuuga välja Eesti Vabariigi kasuks 50 732,7 eurot ning Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) (endine Sakkose OÜ) tsiviilhagi ja tunnistas kehtetuks Sakkose OÜ poolt TM Kaubanduse OÜ-le asjade üleandmise tehingud ja rahuldas Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) poolt T. Mahlapuu vastu esitatud tsiviilhagi ja viimaselt mõisteti Pajuristi Alusmäe OÜ (pankrotis) kasuks välja 563 704 eurone kahjuhüvitis.

Viru Ringkonnaprokuratuuris jõudis 18.06.2020 süüdimõistva kohtuotsuseni kriminaalasi nr 18930000311 (1-20-4388), mis puudutas Stableproff OÜ-d, J. Beloussovit ja S. Gussarovi, kes mõisteti süüdi KarS § 389-1 järgi maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. Tasumata maksude summaks oli kokku 107 600 eurot. Avalik-õigusliku nõude katteks arestiti vara summas 40 977 eurot, mis kohtuotsuse alusel edastati riigile.  

 

"Vesiroosi villa"
Vesiroosi Villa kriminaalasjast kirjutab Kaido Tuulemäe lähemalt artiklis "Jälitus ausa ettevõtluskeskkonna teenistuses"

Lääne Ringkonnaprokuratuuris sai 2020. aastal süüdimõistva kohtuotsuse kriminaalasjas nr 18930000153 Janar Kase süüdistuses KarS § 389-1 lg 1 ja OÜ Vesiroosi Villa süüdistuses KarS § 389-1 lg 3 järgi. J. Kase OÜ Finla ja Vesiroosi Villa OÜ juhatuse liikmena ehitas Pärnu linnas uusi korterelamuid ning müüs kortereid, jättes riigile vajalikud maksud deklareerimata ja maksmata, tekitades riigile enam kui suurele kahjule vastava varalise kahju. Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti Maksu- ja Tolliameti kasuks  välja 117 113,37 eurot.

Lisaks on Põhja Ringkonnaprokuratuuris kohtuotsuse saanud kriminaalasi nr 16730000324 (1-20-215), milles Olga Kozlovskajat süüdistati 7 000 000 euro ulatuses kelmuste toimepanemises ja isikut karistati osaliselt reaalse vangistusega.

2020. aastal edastas Riigiprokuratuur süüdistusaktiga kohtusse GFC Good Finance Company AS-i rahapesu puudutava kriminaalasja nr 18221000059, milles Tiiu Järvistet, Andrii Danchakki ja Aleksei Dremovit süüdistatakse 2,88 miljoni euro suuruses rahapesus.  

Põhja Ringkonnaprokuratuurist on süüdistusaktiga kohtusse saadetud kriminaalasi nr 15221000123, milles süüdistatakse MeraTel OÜ-d soodustuskelmuse ja rahapesu toimepanemises. Äriühing on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saanud mittesihipäraselt toetust kokku  2 514 500 eurot, samas summas on EAS esitanud ka nõude.

Viru Ringkonnaprokuratuuris on süüdistusega kohtusse saadetud kriminaalasjadest  olulisemad kriminaalasjad nr 17251000226 ning 16930000112. Esimene kriminaalasi puudutab soodustuskelmust, milles süüdistatavad taotlesid PRIA-lt pettuse teel investeeringutoetusi kokku 189 408 euro suuruses summas. PRIA on esitanud nõudeavalduse, mille tagamiseks on menetluse käigus arestitud 6 sõidukit, põllumajandusmasin ja kahele kinnistule on seatud hüpoteegid kokku summas 172 457 eurot. Teise kriminaalasja näol on tegemist Alar Sepperni, Olga Kroni ja Bestbuilding OÜ-d puudutava kriminaalasjaga, milles heidetakse Alar ja Ksenia Seppernile ette, et nad petsid Haigekassalt välja toetusi summas 35 129 eurot. 

Lõuna Ringkonnaprokuratuur on süüdistusaktiga kohtusse saatnud kriminaalasja nr 17760000053, milles isikuid süüdistatakse usalduse kuritarvitamises, millega tekitati kannatanule Agrochema Eesti OÜ-le kahju üle 1 miljoni euro. Lisaks on käibemaksupettuses ja sellele kaasaaitamises kohtu alla antud kriminaalasjas nr 16930000156 kaks füüsilist ning üks juriidiline isik, kellele heidetakse ette käibemaksupettust, mille tulemusel äriühingu kaudu on tekitatud kahju suuruseks 474 778,22 eurot.

s
autor
Sigrid Nurm

Sigrid Nurm alustas tööd prokuratuuri 2013. aastal, tema esimene ametikoht oli abiprokurör Viru Ringkonnaprokuratuuris. Pärast kogemust ringkonnaprokurörina sealsamas Viru ringkonnas liikus Sigrid riigiprokuratuuri ja on alates 2019. aastast raskete majandusasjade menetlusega tegelev riigiprokurör. 2021. aastal valisid kolleegid Sigridi riigiprokuratuuri parimaks prokuröriks.