Tänane tipptasemel organiseeritud ja rahvusvaheline narkokuritegevus ei vaja enam ammu oma tegevuse organiseerimiseks salakohtumisi ega füüsilist kohalolekut. Kuritegusid planeeritakse, juhitakse ja koordineeritakse krüpteeritud sidekanalites, mis ei tunne riigipiire. Kokaiinilaadungi tellimus esitatakse Hispaanias, see võetakse vastu Kolombias, saadetis pannakse teele Hollandisse ning saabunud last veetakse laiali Baltikumi ja Skandinaaviasse.
Sellesse keerulisse logistikaahelasse on kaasatud kümneid ja kümneid kurjategijaid, kes asuvad igal ajahetkel maailma erinevates nurkades. Nad ei pruugi teineteist isegi tunda, ent ometigi ahel toimib ning narkootikumid jõuavad ühest maailma otsast teise. See on teadlik „äristrateegia“, mis on paljuski võimalik üksnes tänapäevaste krüpteeritud sidevahendite olemasolu tõttu. Kuritegelikud võrgustikud kasutavad tipptasemel tehnoloogiat, ent ka erinevate riikide jurisdiktsioonide eripärasid, et muuta enda kinnipidamine ja süüdimõistmine võimalikult keeruliseks.
Krüpteeritud suhtlusplatvormid ja nn turvalised telefonid on saanud organiseeritud kuritegevuse igapäevaseks töövahendiks. Süsteemid nagu EncroChat, ANOM, SKY ECC ja Matrix ei ole kunagi olnud mõeldud tavakasutajale. Need olid suunatud konkreetsele kliendile, kelle äri edukus sõltus võimekusest püsida politsei radarilt väljas.
Kuritegelikud võrgustikud kasutavad tipptasemel tehnoloogiat, ent ka erinevate riikide jurisdiktsioonide eripärasid, et muuta enda kinnipidamine ja süüdimõistmine võimalikult keeruliseks.
Telefon ei olnud pelgalt suhtlusvahend, vaid osa kuritegelikust infrastruktuurist, mille eesmärk oli hoida juhtimine, korraldused ja vastutus võimalikult kaugel õiguskaitse vaateväljast. See on ka põhjus, miks kurjategijad soostusid maksma tuhandeid ja tuhandeid eurosid telefonide eest, millega ei saanud isegi tavakõnesid teha, vaid üksnes helistada teistele samasse võrku lülitunud kurjategijatele.
Sellise tehnoloogia kasutamine ei ole isoleeritud nähtus. See käib käsikäes kuritegeliku tegevuse teadliku killustamisega. Planeerimine ühes riigis, logistika teises, raha kolmandas, side neljandas. Iga riigi kohalik politseiüksus näeb üksnes fragmenti tervikust. Pahatihti on pea võimatu tervet puslepilti nähagi. Sageli ei pruugi ükski episood eraldi tunduda piisavalt suur või kiireloomuline, kuid kogumõju on rahvusvaheline ja süsteemne. Just sellisele killustatusele organiseeritud kuritegevus loodabki.
Õigusriik toimib paratamatult teistsuguses rütmis. Tõendite kogumine on protsess. Rahvusvaheline koostöö – olgu selleks Euroopa uurimismäärus, vastastikune õigusabi või ühised uurimisrühmad – eeldab seadusest tulenevat alust, kohtulikku kontrolli ja riikide suveräänsuse austamist. See võtab aega. Andmeid ei saa koguda lihtsalt seetõttu, et need on tehniliselt kättesaadavad. Iga samm peab olema õiguspärane, et tulemus oleks kohtus kasutatav.
Õigusriigi aeglus ei ole viga, mis vajab parandamist, vaid riigi suveräänsust ja riigi kodanike õigusi kaitsev mehhanism. Seesama menetluslik pidur, mis raskendab rahvusvaheliste kuritegude uurimist, hoiab ära ka meelevaldse sekkumise, piiramatu jälgimise ja suveräänsuse erosiooni.
Just neil hetkedel esitab avalikkus tihtipeale küsimuse, miks liigub kuritegevus kiiremini kui menetlus? Miks on teada, kes vastutab, kuid kriminaalmenetluste kohtueelne uurimine venib? Kurjad kriitikud võiksid teravalt osutada, et süsteem on aeglane, politsei saamatu ja seetõttu ongi tulemus nõrk. Tegelikult on tõde keerulisem. Õigusriigi aeglus ei ole viga, mis vajab parandamist, vaid riigi suveräänsust ja riigi kodanike õigusi kaitsev mehhanism. Seesama menetluslik pidur, mis raskendab rahvusvaheliste kuritegude uurimist, hoiab ära ka meelevaldse sekkumise, piiramatu jälgimise ja suveräänsuse erosiooni.
Jah, organiseeritud kuritegevus kasutab neid piire teadlikult ära. Kuid lahendus ei saa olla õiguslike garantiide hülgamine. Lahendus on sujuvam ja tõhusam rahvusvaheline koostöö. Selliselt on tagatud menetluslikud garantiid, riikide suveräänsus ning menetlusaluste isikute õigused. Pealesunnitud menetlustähtajad, kiirus iga hinna eest – ei ole tõhusa menetluse sünonüüm. Õiguskindlus on.
Tänapäevaseid digitaalseid võimalusi tõhusalt rakendav organiseeritud kuritegevus liigub valguskiirusel. Õigus- ja õiglusriik liigub samal ajal inimliku tempoga: uurija kogub tõendid, nende põhjal koostab prokurör kohtule taotluse, kohus väljastab määruse, selle alusel esitatakse välisriiki õigusabitaotlus. Õigusriigi kontrollmehhanismid on seaduses sätestatuna kohmakad. See ei tähenda aga, et süsteem oleks ajale jalgu jäänud. See osundab sellele, et õigusriigi alustalad on üles ehitatud vastutustundlikult. Kriminaalmenetluse aluspõhimõtted nõuavad vahel ka pealtnäha kohmakat põhjalikkust.
Oluline ei ole üksnes see, kas üks või teine organiseeritud kurjategija tabatakse, vaid see, kas õigusriik jääb selle käigus iseenda põhimõtetele truuks.
Vahur Verte on riigiprokurör, kes on spetsialiseerunud eeskätt küberkuritegevusele. Ta on juhtinud ja menetlenud rahvusvahelisi kriminaalasju, mis puudutavad organiseeritud kuritegevust, krüpteeritud kuritegelikke sideplatvorme, krüptovaradega seotud rahapesu ning ulatuslikku narkokaubandust.