VAHISTAMINE
2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli vahistatuid 344 (s.h vahistatud, kes kannavad samaaegselt vangistust) ehk 17% võrra vähem kui aasta varem (01.01.2022 — 412). Eesmärk hoida vahistatute üldarv sellisel tasemel, et see ei ületaks 400 vahistatut on täidetud, kuna alates 01.02.2022 on vahistatute arv püsinud alla 400.
Kohtueelses menetluses viibis (01.02.2023) vahi all 140 isikut ehk 41% kõigist vahistatutest. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on kohtueelses menetluses vahi all viibivate isikute osatähtsus koguarvust oluliselt vähenenud, samas arvuliselt olulist muutust ei ole — 01.01.2022 oli kohtueelses menetluses vahistatute arv 136 ehk 33% kõikidest vahistatutest (tabel 1).
Alates 01.09.2016 ei või kohtueelses menetluses esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. 01.01.2023 seisuga oli kohtueelses menetluses üle nelja kuu vahi all viibinud isikuid 15 ehk 11% kõigist kohtueelseks menetluseks vahistatutest (01.01.2022 — 3/2%). Kohtueelses menetluses üle 4 kuu vahi all viibijad olid enamasti süüdistatavad narkokuriteos, aga ka olulist mõju omavas majanduskuriteos ja korruptsioonikuriteos.
Riigi peaprokurör taotles 2022. aastal vahistamise pikendamist 2 isiku suhtes (2021. aastal 4 isiku suhtes) — üks rahvusvahelises narkokuriteos vahistamine pikendamisega üle 6 kuu ning 1 omastamises, kelmuses, võltsimises vahistamine pikendamisega üle 4 kuu. Kohus rahuldas taotlused. Eesmärk on vältida peaprokuröri eritaotlusel vahistuse pikendamiste arvu kasvu.
Alates 01.09.2016 võib alaealist kohtueelses menetluses hoida vahi all kuni 2 kuud. Isikuid, kes vahistati alaealisena (kuni 18-aastaseks saamiseni), 01.01.2023 seisuga vahi all ei olnud (01.01.2022 — 3).
Senisest aktiivsemalt tuleb aga taotleda kahtlustatava vahistamist olulist mõju omavate majanduskuritegude, samuti korruptsioonikuritegude korral (tabel 2).
KONFISKEERIMINE
2022. aastal konfiskeeriti 208 erinevas kriminaalasjas kriminaaltulu 2 387 563 euro väärtuses (tabel 3). Seejuures on arvestatud selliseid konfiskeerimisi, mille puhul vara oli reaalselt olemas või nõue tagatud, kuid ei sisalda laekumata asenduskonfiskeerimisi. Võrreldes eelmise aastaga konfiskeeriti vara 75% võrra rohkem.
Suurim konfiskeeritud reaalne vara oli 205 858 eurot (narko). Enam kui 5000 eurot konfiskeeriti 27 kriminaalasjas (2021. aastal 63). Kokku mõjutati kurjategijaid varaliselt summas 3 579 751 eurot (2021. aastal 6 805 490 eurot).
Konfiskeeritud vara väärtus oli möödunud aastaga võrreldes oluliselt suurem Lõuna RP-s, riigiprokuratuuris ning Viru RP-s (joonis 1).
Tsiviilhagide rahuldamiseks arestiti vara 311 443 euro väärtuses (2021. aastal 1 427 666 eurot) (s.t varaga tagatud summad). Laekumata asenduskonfiskeerimisi oli 126 252 euro eest (2021. aastal 863 696 eurot).
Lisaks hüvitati menetluse kestel vabatahtlikult 365 861 eurot (2021. aastal 2 946 916 eurot).
Otstarbekusest prokuratuuris KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalasjades laekus kahtlustatavatelt 2022. aastal riigile kokku 474 591 eurot (2021. aastal 1 006 189 eurot). Sihtotstarbelisi makseid üldsuse huvides tegid kahtlustatavad KrMS § 202 alusel 2022. aastal kokku summas 40 293 eurot (2021. aastal 59 100 eurot).
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Helina juhib igapäevatööna PPA arendusosakonna analüüsibürood. Eelnev ametikoht Riigiprokuratuuri arendusosakonna meeskonnas tekitas temas sedavõrd suure huvi kriminaalmenetluse vastu, et prokuratuuri aastakokkuvõtet jäi ta edasi tegema ka peale prokuratuurist lahkumistki. Ning muidugi on need asutused omavahel niivõrd seotud, et kasu on siiani mõlemapoolne.