Noorte täiskasvanute erikohtlemine – uus suund prokuratuuris

Prokuratuur on Justiitsministeeriumi partner Euroopa Liidu kaasrahastatud projektis „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ 2023–2029. Projekti eesmärk on laiendada taastava õiguse mõtteviisi kasutamist ja toetada õigusrikkumistaustaga 14–29aastaste noorte iseseisvat õiguskuulekat toimetulekut, sisenemist tööturule või siirdumist õppesse ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalprobleemide teket või süvenemist ning vähendada nende retsidiivsust.

Selleks et projekti eesmärke ellu viia, värvati prokuratuuri tööle noorte täiskasvanute erikonsultandid, kes on eri teenusepakkujate, spetsialistide ja prokuröri vahelüli noorele õigusrikkujale sobivaima kohustuse määramisel. Erikonsultandid töötavad Põhja, Lõuna, Lääne ja Viru Ringkonnaprokuratuuris. Juba varem on prokuratuuris tööl olnud samalaadse profiiliga erikonsultandid, kes on spetsialiseerunud alaealistele. Nende töö eri meetmete kombineerimisel ja parima lahenduse leidmisel on andnud häid tulemusi. Kuigi seadus võimaldab paindlikkust kasutada ka kuni 21aastaste täiskasvanute puhul, ei olnud siiani tekkinud vastavat praktikat. Enne projekti algatamist võis leida üksikuid lahendeid (nt Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2022. a otsus nr 4-22-1237/17, Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2022. a määrus nr 1-18-2424/58, Viru Maakohtu 19.09.2018. a määrus nr 1-18-818), kus õigust rikkunud noore täiskasvanu puhul oleks rakendatud erikohtlemist, mida seadus võimaldab.

Kuigi seadus võimaldab paindlikkust kasutada ka kuni 21aastaste täiskasvanute puhul, ei olnud siiani tekkinud vastavat praktikat.

Selle, mida noorte erikonsultandid prokuratuuris õigupoolest teevad, on väga hästi kokku võtnud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri erikonsultandi Margot Lippmaa kolleegid: „Noorte täiskasvanutega tegeledes aitab Margot leida igale kuriteo toimepanijale just sellise lahenduse, mis teda päriselt kõige rohkem aitaks. Sageli ei tee ta seda üksnes toimiku materjalide põhjal, vaid kohtub inimesega ja peab temaga eelvestluse, suhtleb lähedastega, küsib vajalikest kohtadest lisainfot. Ta aitab menetlustoiminguteks kõik mõjutusvahenditega seonduva ette valmistada, osaleb ka ise menetlustoimingul ja selgitab noorele kõike üksikasjalikult. Seetõttu saab kuriteo toimepanija enda kohustustega seotud küsimustele alati põhjalikud vastused. Pärast toimingut aitab Margot noort ka õigel teel hoida, et kõik kohustused saaksid täidetud.“

Margot ise on oma esmamuljeid tööst noorte täiskasvanutega kommenteerinud nii: „Ma ei saa öelda, et prokuröride empaatilisus ja inimlikkus oleks mind üllatanud, kuid mu südame teeb siiralt soojaks paindlikkus ning lahendustele orienteeritus, millega igapäevaselt kokku puutun. Prokuratuuris ei tööta inimesed, kes võtavad karistusseadustiku lahti ja ütlevad, et karistuse määr on just selline. Üha suurema töökoormuse juures oleks lihtne, isegi mugav, määrata juba aastaid juurdunud mõjutusmeede, näiteks üldkasulik töö. Siiski leiavad meie inimesed ikka ja jälle selle ressursi, et mõelda lahendustele, mis kannavad laiemat eesmärki kui üksnes karistamine. Vähem kui aastaga olen saanud kaasa rääkida ja mõelda 72 kriminaalasja lahendamisel. Olen kogenud värvikaid vestlusi, mitmeid tagasilööke, aga ka suuri õnnestumisi. Töö prokuratuuris on mulle õpetanud, et alati peab sul olema plaan B, sest isegi täiuslikkuseni lihvitud plaan A võib ootamatult läbi kukkuda. Olen pidanud ennast pigem heaks detailide märkajaks, kuid prokuröride kõrval töötades saan aru, et olen sellest oskusest veel valgusaastate kaugusel.“

Meie inimesed leiavad ikka ja jälle selle ressursi, et mõelda lahendustele, mis kannavad laiemat eesmärki kui üksnes karistamine.

Paralleelselt erikonsultantide tööle asumisega koostasime „Noorte täiskasvanute kohtlemise ja ühtse karistuspraktika põhimõtted“, millest edaspidi noorte erikohtlemisel juhindume. Noore täiskasvanu erikohtlemise eesmärk on ennetada uusi õigusrikkumisi ning tagada tema iseseisev toimetulek ühiskonnas. Seega tuleb meetmete rakendamisel arvestada noore täiskasvanu vanust ja arengutaset ning hinnata tema riske, vajadusi ja tugevaid külgi. Menetluses peetakse silmas noore täiskasvanu arengutaset ja võimalust mõjutada teda kuritegevusest irduma. Seejuures eelistatakse mittekaristuslikke mõjutusvahendeid, karistuse alternatiive ning taastava õiguse kasutamist, sealhulgas vastutuse võtmist kannatanu ees ja kahju heastamist. Noore hindamisel ja talle mõjutusvahendi määramisel lähtutakse tema kuriteo põhjusest, noore arengust, riskidest, vajadustest ja tugevatest külgedest.

Noore hindamisel ja talle mõjutusvahendi määramisel lähtutakse tema kuriteo põhjusest, noore arengust, riskidest, vajadustest ja tugevatest külgedest.

Viru Ringkonnaprokuratuuri erikonsultant Taimi Lepiksaar on võtnud oma senise töökogemuse prokuratuuris kokku nii: „Arvestades, et ma olin eelnevalt aastaid töötanud kriminaalhooldusametnikuna, olid mul teadmised alaealiste ja noorte õigusrikkujatega tehtavast tööst. Seni olin töötanud antud sihtgrupiga samuti noortekeskse lähenemise teel, viinud läbi erinevaid programmilisi sekkumisi ning kasutanud taastava õiguse põhimõtteid. Sihtgrupiga tööle hakates arvasin, et peamine on leida sobiv(ad) mõjutusvahend(id) individuaalsuse põhimõttel, arvestades iga isiku vajadusi, riske, tugevusi ning konkreetseid tegureid, mis kindlas seoses viisid süüteo toimepanemiseni. Oluline on selgitada välja nende enda arvamus rikkumisele reageerimisel. Seni on see töö ka nii kulgenud – olen saanud oma teadmisi ja oskusi kasutada erinevate mõjusate sekkumiste valimisel ning viinud läbi riske maandavaid vestlusi. Mõjusate sekkumiste valimisel on olnud tähtis roll võrgustikutööl erinevate partneritega.“ Taimi on pidanud enam kui 40 noorega riske maandavaid vestlusi. Noored on andnud tagasisidet, et nad hindavad neile määratud vestlusi väga, sest seal on nad saanud oma probleemidest rääkida, keegi on neid lõpuks kuulanud ning tänu sellele on nad koostöös konsultandiga leidnud oma probleemidele seaduskuulekaid lahendusviise.

Oluline on mõista, et ka alaealine õigusrikkuja on abivajav laps või noor ning igaühe põhjused kuriteo toimepanemiseks on erinevad. Sageli vajavad nad hukkamõistu asemel mõistmist ja uut võimalust. Tegeleme sellega, et nii noor kui ka vajaduse korral tema pere saaks abi ning tuge selleks, et noor mõistaks oma teo ja selle tagajärgede tõsidust, saaks võimaluse oma tegu heastada ja suudaks edaspidi seaduskuulekalt käituda.

Oluline on mõista, et ka alaealine õigusrikkuja on abivajav laps või noor ning igaühe põhjused kuriteo toimepanemiseks on erinevad. Sageli vajavad nad hukkamõistu asemel mõistmist ja uut võimalust.

Sellest aastast on ESF+ projekti partnerid peale prokuratuuri ka Politsei- ja Piirivalveamet, Riigikohus, Sotsiaalkindlustusamet ning kriminaalhooldus. Politsei- ja Piirivalveamet soovib projekti jooksul välja töötada mittekaristuslikud meetmed üle 18aastastele noortele, kes on pannud toime õigusrikkumisi esimest korda või ka korduvalt. Kriminaalhoolduses on põhisuunad üldkasuliku töö ajakohastamine ja noorekeskne juhtumikorralduslik töö.

Riigikohus on seadnud eesmärgiks korraldada kohtunikele valdkonnakoolitusi alaealiste ja noorte täiskasvanute teemadel, et tagada noorte eakohane kohtlemine, mõjusate otsuste tegemine karistuse või mõjutusvahendite määramisel ning võimalikult varakult sobivate sekkumiste ja toe kohaldamine. Sotsiaalkindlustusamet arendab projekti jooksul taastava õiguse teenust selliselt, et see oleks noortele paremini kättesaadav nii piirkondlikult kui ka menetluse eri etappides. Eesmärk on toetada ohvrite taastumist traumast ja tekitatud kahju heastamist, andes õigusrikkumise sooritanud noorele võimaluse võtta oma tegude eest vastutus.

Projekti kestel luuakse ja korraldatakse projektipartnerite osavõtul eri koolitusi spetsialistidele, kes töötavad alaealiste ning noorte täiskasvanutega.