Kriminaalmenetluste statistika
REGISTREERITUD KURITEOD
2023. aastal registreeriti 27 418 kuritegu, mida on 7% võrra rohkem kui eelmisel aastal (2022 — 25 584) (joonis 1).
Masskuriteod[1] (joonis 2) moodustasid kõigist registreeritud kuritegudest 64%, mida on mõnevõrra rohkem võrreldes kolme eelneva aasta keskmisega. Kui alates 2021 masskuritegude arv pigem langes, siis 2023 oli võrreldes eelneva aastaga kasv 8%/1 356 võrra (2023 — 17 493, 2022 — 16 137).
Võrredes eelmise aastaga registreeriti rohkem varguseid (+1671/+21%) ja kehalist väärkohtlemist (+28/+6%). Varguste kasv oli eelkõige Lõuna RP-s registreeritud kuritegude arvelt (+678/+48%).
Vähem registreeriti avaliku korra rasket rikkumist ja joobes juhtimist (joonis 3).
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas registreeriti 2023. aastal masskuritegusid kokku 20% (+627) rohkem kui 2022. aastal ning seda eelkõige varguste kasvu arvelt (+678/+48%). Vähem registreeriti avaliku korra raskeid rikkumisi (-8/-19%) ja ka joobes juhtimist (joonis 4).
Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeriti masskuritegusid 12% rohkem (+910), seda peamiselt varguste arvelt (+859/+19%). Sarnaselt Lõuna ja Lääne Ringkonnaprokuratuuridele registreeriti ka Põhja RP-s vähem avaliku korra raskeid rikkumisi.
Viru Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas oli muutus masskuritegude registreerimise osas kõige väiksem (+41/+1%), s.h sarnaselt Lõuna ja Põhja RP-le registreeriti seal rohkem vargusi (+109/+9%). Kui teistes ringkondades oli avaliku korra raskeid rikkumisi vähem, siis Viru RP-s registreeriti neid rohkem (+5/+195).
[1] Masskuritegudena käsitletakse antud kokkuvõttes kuritegusid kvalifikatsiooniga KarS §-d 121, 199, 263 ja 424.
LÕPLIKUD MENETLUSOTSUSED
2023. aastal tehti lõplik menetlusotsus[1] 7234 isiku suhtes (kes olid seotud 13 774 kuriteoga), mida on 398 isikut vähem kui eelneval aastal (2022 – 7596) (Tabel 1).
Vaadeldud aastate võrdluses on järjepidevalt suurenenud prokuratuuris koostatud lõpetamiste arv ja ka osatähtsus menetlusotsuste koguarvust. Vaadeldud perioodil lõpetati prokuratuuris arvuliselt mõnevõrra rohkem (+7%), samuti suurenes osatähtsus koguarvust (2023 – 51%, 2022 – 45%). Kohtusse saatmiste osatähtsus kõigist menetlusotsustest väheneb jätkuvalt — kui veel 2017. aastal moodustasid kohtusse saatmised 71% kõigist menetlusotsustest, siis 2023. aasta menetlusotsustest moodustas 47% kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine (joonis 5).
Kriminaalmenetluste lõpetamistel rakendati kõige enam lõpetamist KrMS § 202 alusel, mis moodustas kõigist prokuratuuris lõpetamistest 77% (eelnevatel vaadeldud aastatel keskmiselt 71%) ning kõigist menetlusotsustest 39%. Ka KrMS § 201 alusel lõpetamist rakendati arvuliselt mõnevõrra rohkem, aga osatähtsus kõigist prokuratuuris lõpetamistest jäi samaks (2023 — 12%, 2022 — 12%). KrMS § 203-1 alusel lõpetamisi oli vähem nii arvuliselt kui ka osatähtsuselt (2023 — 261/7% lõpetamistest, 2022 – 339/7%).
Arvuliselt lõpetati kõige enam menetlusi prokuratuuris KrMS § 202 alusel (39% kõigist menetlusotsustest, eelneval kolmel aastal keskmiselt 30%) ning kokkuleppemenetluses (30% kõigist menetlusotsustest, eelneval kolmel aastal moodustas nende osatähtsus keskmiselt 33%). Kiirmenetluste arv ja osatähtsus jätkab vähenemist – 5% koguarvust (eelneval kolmel aastal keskmiselt 8%). Ka lühimenetlusi oli veidi vähem, kuigi osatähtsus koguarvust jäi pigem samaks (2023 — 307/4%, 2022 – 341/4%). Kuigi üldmenetluste arv vähenes 22% võrra, siis alates 2020. aastast on seda arvuliselt rohkem rakendatud kui kiirmenetlust (joonis 6).
KrMS § 202 alusel prokuratuuris lõpetamist rakendati 2023. aastal kõige rohkem ehk 35%-l juhtudest joobes juhtimise KarS §424 lg 1 korral. Sageduselt järgnesid lähisuhtevägivald KarS §121 lg 2 p 2 - 16% ja kehaline väärkohtlemine KarS §121 lg 1 – 15%. Sealt edasi olid mahud juba oluliselt vähem eristuvad (vargused jne).
Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv vähenes Lääne, Põhja ja Lõuna RP-s (vastavalt -9%, -8% ja -5%). Riigiprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsusesid 17% võrra rohkem võrreldes eelmise aastaga ning Viru RP-s tehtud lõplike menetlusotsuste arv jäi eelmise aastaga samale tasemele (joonis 7).
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris vähenes lõplike menetlusotsuse saanud isikute arv 4% võrra ja seda kohtusse saatmiste arvelt (tabel 2).
Lääne Ringkonnaprokuratuuris oli lõpliku menetlusotsuse saanud isikuid ligi kümnendiku võrra vähem, seejuures prokuratuuris lõpetati arvuliselt sama palju kui aasta varem ja vähenemine tuli kohtusse saatmiste arvelt (tabel 3).
Põhja Ringkonnaprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsuseid 8% vähem kui 2022. aastal. Vähenemine toimus kohtusse saatmiste arvelt, seejuures üldmenetluses kohtusse saadeti ligi kolmandiku ehk 31% vähem isikuid kui eelmisel aastal (tabel 4).
Viru Ringkonnaprokuratuuris tehtud lõplike menetlusotsuste arv kokku aastaga ei muutunud — samas kohtusse saadeti natukene vähem ja samavõrra rohkem lõpetamisi tehti prokuratuuris (tabel 5).
Riigiprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsuseid 17% rohkem kui aasta varem, eelkõige oli rohkem üldmenetluses kohtusse saatmisi (tabel 6).
Prokuratuuris kuni 4 kuuga (120 päeva prokuratuuris) lahendatud kriminaalasjade osakaal oli 2023. aastal keskmiselt 74% (2022 – 75%). Kõrgeim määr oli Lõunas (84%) ja madalaim Riigiprokuratuuris (48%) (tabel 7).
[1] Lõpliku menetlusotsusena käsitletakse kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 201-2031 alusel, kohtusse saatmist kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202-2031 alusel ning kohtusse saatmist süüdistusakti või kokkuleppega. Samuti on lõplike menetlusotsustena arvestatud psühhiaatrilise sundravi menetluses isiku kohtusse saatmist.
MENETLUSE JÄÄK
Prokuratuuris oli 31.12.2023 seisuga menetluses 2 236 kriminaalasja (tabel 8) ehk koguarvus olulist muutust võrreldes eelmise aastaga ei ole. Kokku oli kohtueelses menetluses 11 413 kriminaalasja.
949 kriminaalasja ehk kõigist prokuratuuri menetluses olevatest kriminaalasjadest 42% (2022 – 31%) olid prokuratuuris 31.12.2023 seisuga olnud üle 4 kuu.
10% (97) üle 4 kuu menetluses olevatest asjadest moodustasid tagaotsitavaga kriminaalasjad ehk ilma tagaotsitavateta oli üle 4 kuu menetluses 852 kriminaalasja, s.t 38% kõigist prokuratuuris olevatest kriminaalasjadest (Tabel 9).
31.12.2023 seisuga oli kohtueelses menetluses (nii prokuratuuris kui uurimisasutuses) kokku 5 142 isikut (2022 — 4 996), neist 54% ehk 2 786 prokuratuuris (2022— 2 650) ja 46% ehk 2 356 uurimisasutuses (2022— 2 346) (tabel 10).
Ringkondade lõikes vähenes prokuratuuris kahtlustatavate arv kõigis ringkondades, v.a Põhja RP-s oli kahtlustatavate arv 17% võrra suurem kui 2022. aastal. Samuti oli oluliselt rohkem kahtlustatavaid Riigiprokuratuuris (joonis 8).
MÕISTLIK MENETLUSAEG
MENETLUSE LÕPETAMINE SEOSES MÕISTLIKU MENETLUSAJA MÖÖDUMISEGA
2023. aastal lõpetati kahe isiku suhtes üks Põhja RP menetluses olnud kriminaalasi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu (KrMS § 2052). Kriminaalasja nr 17230101721 toimik ootas alates 2019.aasta maikuust prokuratuuris lahendust, mis viibis prokuröride koormatuse ja vahetuste tõttu kuni kahtlustatavate suhtes möödus mõistlik menetlusaeg.
Perioodil viidi lõpule 38 (2022:54, 2021:43, 2020:40) kriminaalmenetlust (sh Põhja RP 16, Lõuna RP 13, Viru RP 4, Lääne RP 4 ja Riigiprokuratuur 1) 52 kahtlustatava (2022:90, 2021:52, 2020:49) suhtes, kus menetlus kestis üle 4 aasta. Neist kriminaalmenetlustest 5 tuli lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 tunnustel, sest kahtlustatava tegevuses ei tuvastatud kuriteo koosseisu, kuid selle järelduseni jõudmiseks läks aega üle 4 aasta. Aegumisega lõpetati 16 kriminaalmenetlust.
Kohtusse saadeti 12 kriminaalasja ja otstarbekusest lõpetati 4 menetlust.
Seisuga 01.01.2024 oli aktiivses menetluses (s.t menetlust, kus kahtlustatav ei ole tagaotsimises) 13 kriminaalasja (2022:12, 2021:13, 2020:9), kus kahtlustatavad on menetluses üle nelja aasta (1 Viru RP, 5 Põhja RP ja 7 Riigiprokuratuuri menetlust).
ÜLE KAHE AASTA MENETLUSES OLNUD KRIMINAALASJAD
31.12.2023 seisuga oli kohtueelses menetluses 332 üle 2 aasta kestnud kahtlustatavaga kriminaalasja (2022 – 313) (joonis 9).
43% üle 2 aasta kestnud kahtlustatavaga menetlustest on kestnud 2 kuni 3 aastat ja 57% üle 3 aasta. Võrreldes 2022. aastaga oli 2-3 aastat kestnud menetlusi 22% rohkem, 3-4 aastat kestnud menetlusi 33% vähem, ja üle 4 aasta kestnud menetlusi 17% rohkem.
Üle 2 aasta kestnud menetluste arv suurenes kõigis piirkondades, v.a Lõuna RP (joonis 10). Riigiprokuratuuris oli üle 2 aasta kestnud menetluste arv vaadeldud aastate suurim (alates 2017) — kui kolmel eelneval aastal oli neid keskmiselt 25, siis 2023. aasta lõpus 44.
JÄLITUSTEGEVUS
2023. aastal anti jälitustoiminguteks kokku 999 luba (neist prokuratuur 526 ning kohus 473 jälitusluba). 2022 – 1228 luba, millest andis prokuratuur 684 ja kohus 544 luba.
Jälituslube allkirjastasid 2023. aastal 61 prokuröri (2022 — 75).
Kõige enam esmakordseid lube anti varjatud jälgimiseks (joonis 11).
Kohus jättis 2023. aastal prokuratuuri poolt jälitustoimingu tegemiseks esitatud taotlustest täielikult rahuldamata 14 taotlust 47 toimingu osas (2022 – 12 taotlust 34 toiminguga), millest 19 olid Riigiprokuratuuri, 13 Lääne RP, 8 Põhja RP ja 7 Viru RP tegevuspiirkonnas toimingud (tabel 11).
Prokuratuuri poolt antud load (s.h pikendamised) olid seotud 153 erineva kriminaalasjaga (2022 — 184).
2023. aastal esitati kohtule taotlusi isikutele jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks KrMS § 126¹³ lg 4 alusel 32 ja seda 82 isiku suhtes (2022 – 92 isikut) (tabel 12). Taotlus rahuldati kõigi isikute suhtes. Kõige rohkem taotlusi esitati Põhja RP-st (10 taotlust vastavalt 11 isiku suhtes).
TÖÖKOORMUS
2023. aastal töötas prokuratuuris sõltumata töötatud perioodi pikkusest kokku 182 prokuröri (v.a LHP, sünnituspuhkus, vanemapuhkus), 2022 – 176. Vaadeldud perioodil oli vähemalt 10 kuud (212 päeva) ringkonnaprokuratuurides tööl 106 prokuröri — Lõuna RP 25, Lääne RP 16, Põhja RP 48 ja Viru RP 17. 2022. aastal oli vähemalt 10 kuud tööl 99 prokuröri (Lõuna RP 22, Lääne RP 12, Põhja RP 48 ja Viru RP 17).
Keskmiselt menetles vähemalt 10 kuud ringkonnaprokuratuuris töötanud prokurör ühes kuus lõpuni 5,6 kahtlustatavat (2022 — 6,3). Eesti keskmisest rohkem menetleti kahtlustatavaid Viru (7,3) ja Lääne (5,9) RP-s (joonis 12).
Abiprokurörid tegid 2023. aastal lõpliku menetlusotsuse keskmiselt 105 isiku suhtes (2022 — 128). Kõige kõrgem oli lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv abiprokuröri kohta Viru RP piirkonnas (134). Eelmise aastaga võrreldes menetlesid abiprokurörid oluliselt vähem isikuid Lääne RP-s (2023 – 91, 2022— 174).
Ringkonnaprokurörid menetlesid vaadeldud perioodil keskmiselt 27 isikut (2022 — 38). Kui abiprokuröride menetluskoormuse osas oli Lääne RP-s aastaga oluline langus, siis ringkonnaprokuröride osas edestati seal oluliselt keskmist ja ka teisi ringkondi (2023 — 51) (joonis 13).
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Taavi Pern juhib Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda. Prokuratuuris töötab ta 2005. aastast ning sellest alates on ta töötanud Põhja Ringkonnaprokuratuuris nii prokuröri abi, ringkonnaprokuröri kui ka juhtivprokuröri ametikohal. Lisaks on Taavi riigiprokurörina võidelnud koostöös MTAga suuremahulise narkootikumide salakaubaveoga. 2020. aastal pälvis Taavi aasta prokuröri tiitli.
Helina juhib igapäevatööna PPA arendusosakonna analüüsibürood. Eelnev ametikoht Riigiprokuratuuri arendusosakonna meeskonnas tekitas temas sedavõrd suure huvi kriminaalmenetluse vastu, et prokuratuuri aastakokkuvõtet jäi ta edasi tegema ka peale prokuratuurist lahkumistki. Ning muidugi on need asutused omavahel niivõrd seotud, et kasu on siiani mõlemapoolne.