Viimase kümne aasta jooksul on Eestis enam kui sada inimest mõistetud süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ning kümmekond nende loomises, juhtimises ja liikmete värbamises. Need on olnud Eesti kuritegeliku maailma suurima mõjuvõimuga ühendused, mille juhid ja liikmed olid allilmas tuntud juba 1990-ndatest ning 2000-ndatest.
Ohtra kohtupraktika pinnalt nähtub, et organiseeritud kuritegevus ja kuritegelikud ühendused ei ole seotud kitsalt ühe kuriteovaldkonnaga, vaid nad tegutsevad mitmel rindel eesmärgiga teenida võimalikult suurt tulu. Samal ajal püüavad nad säilitada allilmas oma mõjuvõimu ja autoriteeti, mistõttu kaasneb nende tegevusega tihtipeale vägivald.
Ohtra kohtupraktika pinnalt nähtub, et organiseeritud kuritegevus ja kuritegelikud ühendused ei ole seotud kitsalt ühe kuriteovaldkonnaga, vaid nad tegutsevad mitmel rindel eesmärgiga teenida võimalikult suurt tulu.
Seniste kuritegelike ühenduste peamine tegevusvaldkond on olnud narkokuritegevus, kuna seda liiki kuritegudega on võimalik teenida suurt kriminaaltulu ja nende toimepanemiseks pole vaja eriteadmisi. Narkokuritegudega tegelesid nii Kemerovo, aserite, Martovoi, Assar Pauluse kui ka Okunevi kuritegelikud ühendused. Erinevate vägivallakuritegude, ent ka varavastaste, majandus- ja maksukuritegudega on silma paistnud näiteks Dikajevi, Okunevi, Pauluse ja Kuzyakini kuritegelikud ühendused. Just varavastastele, majandus- ja maksukuritegudele spetsialiseerumine on kuritegelike ühenduste viimase aja suund, kuna need valdkonnad võimaldavad teenida suurt kriminaaltulu väiksema riskiga.
Möödunud aastal mõistis Harju Maakohus 9 inimest süüdi nn Jokkeri kuritegelikku ühendusse kuulumises. Ühenduse juhtimises süüdistatud Valeri Ramjalga karistas kohus 5 aasta ja 7 kuu pikkuse reaalse vangistusega. Kohtuotsusega konfiskeeriti temalt 100 000 eurot, läbiotsimisel leitud 3000 eurot sularaha, 16 000 eurot väärt käekell ja 4000 eurot väärt kuldkett. Samuti kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdi tunnistatud Taivo Havamit karistas kohus 5 aasta ja 3 kuu pikkuse reaalse vangistusega. Temalt konfiskeeriti 10 000 eurot ja lisaks mõisteti välja 60 000 eurot. Kaasosaline Oliver Lääts peab oma 5 aasta pikkusest vangistusest kandma reaalselt 1 aasta 2 kuud ja 15 päeva. Tema jäi kohtuotsusega ilma 6290 eurost sularahast ja 10 000 eurost ning kohustus lisaks tasuma 30 000 eurot. Ka ülejäänud ühenduse liikmed jäid kuritegudega teenitud varast ilma ning kannavad erinevaid karistusi.
Jokkeri ühendus eristub teistest eeskätt selle poolest, et nende peamine sissetulekuallikas ei olnud narkokuritegevus, vaid erinevad valgekraelised õigusrikkumised: varavastased, majandus- ja maksukuriteod.
Valeri Ramjala ehk nn Jokkeri kuritegelik ühendus tegutses vähemalt alates 2013. aastast ning keskendus eeskätt varavastaste ja majanduskuritegude toimepanemisele, ent nagu kuritegelike ühenduste puhul tavaline, pandi ühenduse püsimiseks toime ka vägivallakuritegusid. Jokkeri kuritegeliku ühenduse vägivallakuritegusid kajastati põhjalikumalt eelmise aasta aastaraamatus.
Tänavuses aastaraamatus pöörame tähelepanu sellele, mis tõi Jokkeri kuritegeliku ühenduse liikmetele kriminaaltulu. Jokkeri ühendus eristub teistest eeskätt selle poolest, et nende peamine sissetulekuallikas ei olnud narkokuritegevus, vaid erinevad valgekraelised õigusrikkumised: varavastased, majandus- ja maksukuriteod. Nende kuritegude puhul ületab teenitav tulu tihti narkokuritegevusest saadavat kasu, kuid kuritegude eest ette nähtud karistused on märgatavalt leebemad. Seega võimaldasid majanduskuritegude toimepanemiseks vajalikud eriteadmised suunata tegevust suurema riskiga ja õiguskaitseasutuste terava tähelepanu all olnud narkokuritegudelt palju varjatumatele, tulusamatele ning n-ö turvalisematele õigusrikkumistele.
Prokuratuuri ja Keskkriminaalpolitsei hinnangul küündib Jokkeri kuritegeliku ühendusega seotud inimeste tekitatud kahju nii Eestis kui ka Soomes mitme miljoni euroni. Hinnanguliselt pool sellest on seotud maksukuritegudega Eestis ja Soomes ning teine pool varavastaste ja majanduskuritegudega.
Majanduskuriteod eeldavad üldjuhul rohkema kui ühe inimese osalust ja neid pannakse enamasti toime selliste äriühingute kaudu, millel on mingis valdkonnas reaalne majandustegevus. Seetõttu võib sääraste kuritegudega seotud inimestest jääda mulje kui ausatest ärimeestest, mitte traditsioonilistest allilmaga seotud kurjategijatest. On ju narkootikumide müük või väljapressimine inimestele palju lihtsamini tajutav kriminaalse, keelatud ja kahjuliku tegevusena kui äriühingute, kontoriruumide ja ettevõtluse varjus hämarate skeemide punumine.
Sääraste kuritegudega seotud inimestest võib jääda mulje kui ausatest ärimeestest, mitte traditsioonilistest allilmaga seotud kurjategijatest.
Nii esitlesid ka Jokkeri kuritegeliku ühenduse liikmed ennast ärimeestena ja tõepoolest, enamik neist oligi ühel või teisel moel äriühingute ning nende majandustegevusega seotud. Nüüdseks on aga pea kõik neist mõistetud süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ja mitmed ka teistes kuritegudes.
Ergo Haab mõisteti süüdi maksukuriteos, kuna ta aitas 2018.–2020. aastal kaasa maksukohustuse vähendamisele 181 512 euro ulatuses. Andre Ojakäärt karistati samalaadse tegevuse eest: 2016.–2018. aastal aitas ta kaasa maksukohustuse vähendamisele summas 104 525 eurot. Möödunud aastal mõisteti Andre Ojakäär lisaks kuritegelikku ühendusse kuulumisele süüdi ka kelmuste toimepanemises. Nimelt kasutasid kuritegeliku ühenduse liikmed ära erinevaid inimesi ja äriühinguid, et võtta nende nimele laene ning kohustusi – eri finants- ja liisingupakkujatele tekitati kahju enam kui 400 000 euro eest. Soomes on endiselt pooleli Taivo Havami kohtumenetlus, kus teda süüdistatakse 2022. aastal 101 744 euro suuruse maksukahju tekitamises. Marko Orava puhul leidis Soome esimese astme kohus möödunud aasta sügisel, et ta on toime pannud kelmused, millega tekitas ligikaudu 1,5 miljoni euro ulatuses kahju. Otsus ei ole veel jõustunud. See loetelu ei ole lõplik, kuid ilmestab veenvalt, kui laiaks on kuritegelike ühendustega seotud kurjategijate tegevusampluaa muutunud.
Kindlasti pakub lugejale huvi, mis on saanud rahast. Kokkuvõtvalt võib tsiteerida üht tuntud väljendit, et karta ei tule mitte suuri kulusid, vaid väikeseid tulusid. Ehk kui üldjuhul on Eestis säilinud talupojatarkus ning enda ja pere tulud-kulud üritatakse hoida tasakaalus, et vältida üle jõu käivaid kohustusi, siis kuritegelikus maailmas sama põhimõte ei kehti. Jokkeri kuritegeliku ühenduse mitme liikme puhul oli juba kõrvaltvaatajale näha, et sellise elustiili viljelemiseks ei piisaks isegi kahekordsest Eesti keskmisest palgast. Ei piisaks ka kolmekordsest. Sellist elu saaksid endale lubada vaid leibkonnad, kus mõlemad täiskasvanud teenivad vähemalt mitmekordset Eesti keskmist palka.
Jokkeri kuritegeliku ühenduse mitme liikme puhul oli juba kõrvaltvaatajale näha, et sellise elustiili viljelemiseks ei piisaks isegi kahekordsest Eesti keskmisest palgast. Ei piisaks ka kolmekordsest.
Näiteks oli kinnipidamise hetkel Jokkeri kuritegeliku ühenduse juhi V. Ramjala perekonna igapäevakasutuses kolm sõidukit: Bentley Flying Spur, Porsche Taycan S ja Mercedes-Benz S500. Sõidukid, mille koguväärtus oli ligikaudu pool miljonit eurot ning igakuised kindlustus-, rendi- ja muud kulud pea 10 000 eurot. Nende eest tasuti osaliselt just kriminaaltuluga, mille ühenduse liige Marko Orav oli saanud Soomes kuritegude toimepanemisest. Ka mitmed teised kuritegeliku ühenduse liikmed paistsid silma kallihinnaliste, ligi 100 000 eurot väärt sõidukitega. Peale autode kulus raha elustiilile ka laiemalt – näiteks käis ühenduse juht mõni kuu enne kinnipidamist enam kui 30 000 eurot maksnud reisil Dubais, mille eest tasus peamiselt ühenduse liige Marko Orav. Samuti kulus regulaarselt raha kinnisvarale, reisidele, kallihinnalistele riietele, pidutsemisele ja loomulikult ka kuritegeliku tegevuse pikendamisele.
Nimelt eeldab kelmuste ja maksukuritegude toimepanemine investeeringuid, mistõttu ei saanud kogu kuritegudest saadud raha kohe ära kulutada. Ühelt poolt tuli tasuda äriühingutega seotud tegevuskulusid ja lisaks tuli maksta kuritegude kaasosalistele.
Seega ei peljanud Jokkeri kuritegeliku ühenduse liikmed suuri kulusid, vaid püüdsid olla kuritegelikult võimalikult aktiivsed, et hankida kuludest suuremaid tulusid. Samal ajal üleliia palju vara ei kogutud ega säästetud. See napp, mis lõpuks näppude vahele alles jäi, konfiskeeriti või mõisteti neilt kohtuotsusega samas ulatuses välja. Nii konfiskeeriti ja mõisteti Jokkeri kuritegeliku ühenduse liikmetelt välja enam kui 300 000 euro väärtuses vara ning kõik varavastaste kuritegudega tekitatud kahjud ja maksukuritegudega riigile tasumata jäetud maksud. Õiguskaitseasutused teevad ka edaspidi kõik endast oleneva, et kuritegevus ei tasuks kellelegi ära – peale karistuste tuleb kurjategijatel loobuda kogu kuritegudega teenitud varast.
Õiguskaitseasutused teevad ka edaspidi kõik endast oleneva, et kuritegevus ei tasuks kellelegi ära
Eesti organiseeritud kuritegevus ja selle trendid muu maailma arengusuundadega võrreldes kuigi palju ei erine. Europol on viimastes aruannetes (EU SOCTA 2021 ja Decoding the Most Threatening Criminal Networks 2024) korduvalt välja toonud, et tänapäevased kuritegelikud ühendused ja grupid ei keskendu ühele kitsale kuriteoliigile, vaid panevad toime eriliigilisi kuritegusid (poly-criminality). Seejuures on peamised üksikkuriteod endiselt narkokuriteod ning erinevad kelmused ja pettused, sealhulgas maksukuriteod. Enam kui 80 protsendi kuritegude puhul on nende toimepanemiseks, tegevuse varjamiseks või raha pesemiseks kasutatud muu hulgas äriühinguid. Euroopa kuritegelike ühendustega käib samuti laiemalt kaasas vägivald.
Kõik need elemendid on vähemal või suuremal määral tuvastatud ka Eestis tegutsenud ja nüüdseks süüdi mõistetud kuritegelike ühenduste puhul. Selle aasta kevadel avaldab Europol Euroopa Liidu organiseeritud kuritegevuse kohta värske raporti (EU SOCTA 2025). Seal kajastatakse viimaste aastate suundumusi ning analüüsitakse organiseeritud kuritegevuse ja sellest tingitud ohu tulevikuprognoosi. Lugejad saavad sellega tutvuda märtsis.
Raigo Aas on narkokuritegude ja organiseeritud kuritegevuse valdkonna riigiprokurör, kelle ülesanne on ka kogu Eestit hõlmava narko- ja organiseeritud kuritegevuse suure pildi silmaspidamine. Ta liitus prokuratuuriga 2013. aastal. Suurema osa oma prokurörikarjäärist on ta juhtinud narko- ja organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasju.