Kuriteoohvrite kohtlemine

2019. aasta oktoobris rakendus Justiitsministeeriumi eestvedamisel kannatanutelt tagasiside kogumise süsteem, mille vahendusel on praeguseks prokuratuurile antud tagasisidet 47. korral. Prokuratuurile antud tagasisides kerkib esile, et prokuratuuri töötajad suhtlevad kannatanutega viisakalt (ligi 60% kannatanutest oli sellega rahul) ja kannatanud tunnevad end prokuratuuriga suheldes turvaliselt (46,81% kannatanutest väljendas seda). Peamiselt ei olda rahul üldise menetluskiirusega, samas tehti tagasisidet andnute hinnangul prokuratuuris toiminguid pigem kiiresti.

"kannatanu tagasiside statistika"

Alati ei tunne kannatanud, et juhtum oleks nende vaatepunktist lahenenud õiglaselt, mis on mõistetav, arvestades, et prokuratuur küsib tagasisidet kannatanutelt praegu eelkõige vaid siis, kui kriminaalmenetlus meie juures lõpeb. Selleks, et info tagasiside andmise võimaluse kohta jõuaks suurema hulga kannatanuteni, on plaanis arendada prokuratuuri infosüsteemi selliselt, et kannatanud saaksid info tagasiside andmise võimaluse kohta automatiseeritult ja see jõuaks kõigi kannatanuteni, kellega on võimalik läbi e-toimiku suhelda. Senine kogemus näitab, et tagasiside andmiseks on altimad eelkõige vägivallakuritegudes kannatanud – koguni 78,7% prokuratuurile tagasisidet andnutest on olnud vägivallakuritegude ohvrid.

"kannatanu kohtlemise statistika"

Praeguse tagasiside kogumise süsteemi puhul on võimalik ühes ja samas keskkonnas anda tagasisidet nii kohtute, prokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Sotsiaalkindlustuseameti Ohvriabi tegevuse kohta. Tagasisidet oli on võimalik esitada anonüümselt ja kannatanu peab ankeeti täites ise märkima millise asutuse kohta ta tagasisidet anda soovib. Praktikas tajub kannatanu oma kriminaalasja menetlemist siiski ühtse tervikuna, mistõttu on ka tagasiside vastustest näha, et alati ei erista kannatanu selgelt millise asutuse tööd ta parasjagu hindab. Nii on kannatanu täitnud näiteks tagasisideankeedi prokuratuuri kohta, ent vabatekstivastustest selgub, et hinnatakse hoopis politsei või kohtu tööd. Seega saab öelda, et tagasiside kogumise süsteem ei ole veel ideaalne, ent seda annab kindlasti parendada ja tagada samas, et kannatanutel oleks võimalikult lihtne neid abistavate asutuste tööle tagasisidet anda ja asutustel oleks omakorda võimalik saada jooksvalt tagasisidet selle kohta, mis on hästi ja mis vajab (p)arendamist. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse poolt koostatud „Kuriteos kannatanute tagasiside lühianalüüsi“ on võimalik lugeda siit. (Kriminaalpoliitika.ee lehel avaldatud lühianalüüsis on andmed esitatud 2020. a novembri seisuga, käesoleval lehel avaldatud andmed on esitatud seisuga 10.02.2021)

"kannatanu kohtlemise staitistika"
Prioriteedid 
Kuriteoohvrite kohtlemine seati riigi peaprokuröri käskkirjaga 2018. aastal üheks üheteistkümnest kuritegevuse vastastest prioriteetidest. Eesmärgiks on seatud kuriteoohvrite senisest parem ja professionaalsem kohtlemine lähtudes viiest olulisest põhimõttest: 
•    info andmine
•    abivajaduse pakkumine ja toe pakkumine 
•    kahjude hüvitamine
•    kiire menetlus
•    õiglane menetlus


 


autor
Karin Talviste

Karin Talviste töötab prokuratuuris 2015. aastast ning on menetlenud nii lähisuhtevägivalla kui alaealiste kriminaalasju nii Tallinnas kui Tartus. 2019. aastal asus ta riigiprokuröri ametikohale ning tema põhiülesanded on kannatanute, sealhulgas alaealiste kannatanute parem kaitse, aga ka perevägivallakuritegude menetluspraktika ja -põhimõtete ühtlustamine.