Viru ringkond erineb muust Eestist vähem, kui tavatsetakse arvata. Näiteks pole siin enam tapmisi oluliselt rohkem kui mujal Eestis ning ka need, mis on, pole kuidagi eriliselt jõhkramad või raskemad. Virumaa kuritegevuses paistab aina vähem silma organiseeritud kuritegevuse taust, kuid üha enam on esiplaanil igapäevakuritegevuse seosed uimasti- ja alkoholitarbimisega. Kindlasti on viimastest Ida-Virumaa probleemiks just nn rasked narkootikumid, mis 2016. aastal suurendasid ka narkosurmade arvu piirkonnas.
2016. aastal sai avalikkus, aga eelkõige Narva kogukond selguse ja vastused kahe alaealise tüdruku tapmise osas. Varvara tapmise uurimistulemuste avaldamine kevadel andis Narva inimestele olulisel määral tagasi rahu ja kindlustunde, mida nad olid oodanud 2012. aasta märtsist, mil Varvara kadus. 14-aastase Darja tapmise uurimiseks alustatud kriminaalasjas toimus läbimurre kevadel, mil tänu tulemuslikule koostööle uurimisgrupi ja ekspertide vahel oli kohtule võimalik esitada tõendid, mis prokuratuuri hinnangul kinnitavad kohtu ette saadetud kahe noore mehe süüd. Kohtuistungid selles kriminaalasjas algavad Narva kohtumajas 2017. aasta aprillis. Mõlemas kriminaalasjas tuleb esile tõsta kohtuekspertide professionaalset ning erakordselt mahukat tööd, mis tõi kaasa ka kuritegude avastamise.
Uued lähenemised ja prioriteedid
Kuna uimasti ja kuritegevuse läbipõimunud probleem pole näidanud vähenemise märke, on ka politsei ja prokuratuur hakanud otsima uusi lähenemisi. 2016. aastal astuti edasi oluline samm prefektuuri ja jaoskondade koostöös ning arusaamades. Oleme piirkonnas leidnud, et lahendused peavad olema kooskõlas probleemidega ning kasutu on tegeleda vaid tagajärgede – kümnete ja sadade varguste – rutiinse menetlemisega. Kui me ei saavuta edu sõltlaste arvu ning raskete uimastite pakkumise vähenemisel, siis ei vähene ka tagajärg – varguste arv.
Üks 2016. aasta olulisematest töövõitudest oli Roman Smirnovi kriminaalasi, kus süüdistuse sai ligi 20 isikut ja kuritegelikku vara arestiti üle 400 000 euro väärtuses. Smirnovi kuritegelik ühendus kontrollis narkodiilerite tegevust, andis loa narkootikumide levitamiseks Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonnas ning maksustas neid. See kriminaalasi oli eriline ja edukas just seetõttu, et viis, kuidas politsei ja prokuratuur uurimisgrupis koos töötasid, oli paljude osalejate jaoks harjumatu ja uuenduslik – lisaks erakordselt tihedale koostööle kaasati grupi regulaarsesse töösse ka prokuratuuri konsultant, kelle pühendumus oli eriti märkimisväärne ja tulemuslik.
2016. aastal võtsime tähelepanu alla Lääne- ja Ida-Virumaa väiksemad linnad, kus kuritegevuse tase on sageli kõrgem kui suuremates asulates. Probleemsete kohtadena saab välja tuua näiteks Sillamäe, Kiviõli ja Tapa, kus kasutasime riskipõhist lähenemist probleemsete isikute väljasõelumisel. See viis omakorda ka kriminaalmenetlusteni ning lõppkokkuvõttes turvalisema keskkonnani nendes linnades.
Teemadest olid meie jaoks tähtsad internetikelmused ning kauplustest elektroonika ja muu kauba väljapetmine, mille puhul oli pearaskus Narva kriminaalasjadel. Eraldi tähelepanu all oli Vao keskus, kus eelmise aasta detsembri seisuga polnud ühtegi käimasolevat kriminaalmenetlust. See kinnitab, et teravdatud tähelepanu on andnud tulemusi. Loodetust väiksem kasu oli fookusel, mille seadsime varastatud asjade kokkuostjatele – ilmselt vajab teema põhjalikumat ning suuremat piirkonda hõlmavat analüüsi.
Kohtueelse menetluse juhtimine ja koostöö
2016. aastal tegime koos politseiga jõupingutusi selle nimel, et parandada uurijate ja prokuröride koostööd. Kui varem võis ühel uurijal olla mitu prokuröri, tähendas see, et kohtueelne uurimine oli keerulisem, kuna prokuröride nõudmised olid sageli erinevad. Aasta jooksul sobitati uurijate meeskonnad teemade järgi prokuröride gruppidega. Prokuratuuris said gruppide juhiks ringkonnaprokurörid, kellel on grupis vastavalt valdkonna ulatusele üks või mitu abiprokuröri. Selliste gruppide tekitamise eesmärgiks on kindlate kohtueelse uurimise meeskondade loomine ühtsete nõuete ja informatsiooni suunatud liikumisega. Grupis on paremini võimalik jagada, millised on ringkonnaprokuröri menetlused ja millised jäävad abiprokuröri(de) kanda. Ringkonnaprokurör võtab juba kohtueelse uurimise faasis üldmenetluse asjad enda juhtimise alla ning abiprokuröride käest jõuavad hiljem temani ainult üksikud asjad.
Uuele süsteemile reaalne üleminek on meie jaoks 2017. aastal ka suurim väljakutse. Usume siiski, et ringkonnaprokurörid saavad grupi juhtimisega hakkama ning abiprokurörid tulevad uue töökorraldusega kaasa. Parandamist vajab kindlasti sisuline töökvaliteet ja -korraldus uurijate puhul, kelle suhtes on prokuratuuri nõuded kasvanud. Ootame uurijatelt paremat kriminaalasja tundmist ning analüüsivõimet, samas saame kindlasti ka ise senisest kasulikumat ja ausamat tagasisidet anda. Selle jaoks loodame kasutada senisest enam sisekoolituste formaati.
2017. aasta oluliseks temaatiliseks eesmärgiks on Viru Ringkonnaprokuratuuris tööõnnetuste uurimise kvaliteedi parandamine ja standardite ühtlustamine. Tööõnnetuste projekti eesmärgiks on muuhulgas ühtlustada menetluspraktikat ning anda tööõnnetustega tegelevatele menetlejatele juhised, mida iga tööõnnetuse uurimise puhul on oluline silmas pidada. Arvestades tööõnnetuste väga laia valdkonda ja iga õnnetuse eripära, eeldab nimetatud kuritegude menetlemine spetsiifilisi teadmisi, oskust erinevaid koostööpartnereid kaasata ning menetlust seejuures efektiivselt läbi viia. Projekti lõpptulemusena valmib juhis, mis on kasutamiseks mõeldud nii politseile, prokuratuurile kui ka kõigile meie koostööpartneritele. Tuleb aru saada, et tööõnnetused ei ole kitsa ringi spetsiifiline probleem, vaid võivad puudutada igaüht. Usume, et aktiivne ja professionaalne tegutsemine selles valdkonnas aitab tööõnnetusi ning nendega liigagi sageli kaasnevaid raskeid tagajärgi ennetada.
Kõige olulisem aga lõpus: lisaks mitmetele suurtele ja olulistele eduka lõpplahendi saanud kriminaalasjadele oleme väga uhked oma kolleegi Kalmer Kase üle, kes sai 2016. aasta prokuröri tiitli.
Margus Gross
Juhtivprokurör