Euroopa Prokuratuur (edaspidi EPPO) alustas oma tegevust 1. juunil 2021. Nüüdseks on sellel, ajaloo esimesel hargmaisel prokuratuuril, kriminaalasjade menetlemise kogemust enam kui kolm ja pool aastat. Ühest küljest on veel tegemist väga noore asutusega, aga esimesi töötulemusi ja kiiret arengut hinnates võib küll teatava uhkusega tõdeda, et kuigi arenguruumi jagub veel küllaga, on põhjust ka rahul olla. Mõnekümne töötajaga asutusest on paari aastaga kasvanud justiitsahelas arvestatav tegija, kelle töövõitudest räägitakse nii poliitilisel tasemel, õigusvaldkonnas kui ka organiseeritud kuritegevuse ringkondades. 2024. aasta lõpus töötas EPPO keskkontoris Luksemburgis koos 24 Euroopa prokuröriga [1] üle 270 töötaja, lisaks oli aasta lõpuks ametisse nimetatud 166 delegaatprokuröri liikmesriikides. EPPO menetluses oli 31.12.2024. aasta seisuga üle 2600 kriminaalasja [2]
Mõnekümne töötajaga asutusest on paari aastaga kasvanud justiitsahelas arvestatav tegija, kelle töövõitudest räägitakse nii poliitilisel tasemel, õigusvaldkonnas kui ka organiseeritud kuritegevuse ringkondades.
EPPO töötulemustest ja statistikast saab täpsemalt lugeda peagi avaldatavast EPPO 2024. aastaraamatust. Allpool käsitlen peamiselt EPPO katsumusi seoses organiseeritud kuritegevusega ja ettevaatavalt ka äsja alanud aasta peamisi eesmärke.
Meeldetuletuseks – EPPO pädevusse kuuluvad kuriteod, mis kahjustavad Euroopa Liidu eelarvet. Need on ennekõike EL finantsvahendite vastu suunatud pettused (soodustuskelmus, hankekelmus, omastamine jms), aga ka vähemalt kümnemiljonilise kahjuga piiriülesed käibemaksupettused, samuti EL eelarvet mõjutavad korruptsioonikuriteod, tollimaksuga seotud pettused ja EL vahenditega seonduv rahapesu ja organiseeritud kuritegevus. EPPO uurib ka kuritegusid, mis on toime pandud EL asutuste ja institutsioonide töötajate poolt – jällegi eeldusel, et kuriteoga on põhjustatud kahju EL eelarvele.
Peamised järeldused esimestest tegutsemisaastatest – fookus organiseeritud kuritegevusel
Arvestades EPPO pädevusse kuuluvate kuritegude kataloogi, on selge, et kuigi neid kõiki iseloomustab pettuseelement, võivad need oma ulatuselt ja kahjult olla vägagi erinevad. Nii menetleb EPPO soodustuskelmuseid, mille kahju võib jääda mõnekümne või paarisaja tuhande euro piiresse, ja samal ajal ka kuritegelike ühenduste toime pandud piiriüleseid käibemaksupettuseid, millega põhjustatud kahju ulatub miljardite eurodeni.
Tuginedes esimeste tegutsemisaastate menetluspraktikale, võib tõdeda, et organiseeritud kuritegevus on kanda kinnitanud majanduskuritegude, eriti maksupettuste valdkonnas. Kuigi organiseeritud kuritegevuse valdkonnad on tüüpiliselt mitmekesised (sama rühmitus toimetab sageli mitmel rindel, pannes toime nii maksupettuseid kui ka näiteks narkokuritegusid), iseloomustab neid kõrgetasemeline logistika, läbipõimitus seaduslike äridega ja paindlikkus.
Tuginedes esimeste tegutsemisaastate menetluspraktikale, võib tõdeda, et organiseeritud kuritegevus on kanda kinnitanud majanduskuritegude, eriti maksupettuste valdkonnas.
Just käibemaksu- ja tollipettused on valdkond, kus EPPO menetlusahelasse lisandumisel on olnud suur lisandväärtus, eriti organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Hoolimata seni toiminud rahvusvahelistest koostöö- ja infovahetusvõrgustikest jäid maksupettuste menetlused siiski sageli piiri taha toppama. Iga riik oli ennekõike huvitatud sellest maksukahjust, mis konkreetses riigis põhjustati, piiriüleste skeemide korral võidi küll teave teise riigi kolleegidele edastada, kuid ühist ja koordineeritud lähenemist kuritegeliku võrgustiku takistamiseks sageli ette ei võetud. See lõi omakorda soodsa pinnase kuritegelikele ühendustele, kes said suhteliselt väikese vahelejäämisriskiga toimetada vägagi kasumlikus valdkonnas. Kohe, kui ühes riigis jalgealune tuliseks läks, koliti petuskeem üle teise riiki ja jätkati seal, kombineerides oma tegevust vajadust mööda nii seaduslike ettevõtmistega kui ka n-ö klassikalise kuritegevusega.
Väärib tähelepanu, et seda liiki kuritegude kasumit on ka lihtsam puhtaks pesta – käibemaksu- ja tollipettuste, aga ka muude ELi vahenditega seonduvate kelmuste puhul liigub osa raha nagunii ja igati õiguspäraselt läbi ametlike pangakontode. Segades seaduslikku ja ebaseaduslikku raha, kasutades keerulisi skeeme, professionaalseid turuosalisi finantssektoris ja nn arveveskeid, on võimalik oma jälgi hõlpsasti peita ning uurijate töö väga keeruliseks teha.
Võib ilmselt tunnistada, et EPPO alustamisel ei olnud me ise ka valmis selleks, kui suurt tähelepanu meie pädevusse kuuluvates pettustes nõuab just organiseeritud kuritegevus. Nüüd saame tõdeda, et märkimisväärne osa (esialgsetel andmetel vähemalt kolmandik) kahjust, mis on põhjustatud EPPO menetletavates kuritegudes, on seotud organiseeritud kuritegevusega. [3]
Märkimisväärne osa kahjust, mis on põhjustatud EPPO menetletavates kuritegudes, on seotud organiseeritud kuritegevusega.
EPPO-l on selles valdkonnas mitu eelist. Esiteks on meil piiriülese prokuratuurina esimest korda nn helikopteri vaade sedalaadi kuritegudele. See võimaldab meil avastada seoseid nii kuritegude kui ka kahtlustatavate vahel. Varem puudus võimekus selliseks keskseks analüüsiks – ja mitte ainult analüüsiks, vaid ka ühisteks piiriülesteks menetlusteks. Meie käsutuses olevad õiguslikud ja praktilised vahendid võimaldavad vahetada väga kiirelt teavet eri riikides asuvate delegaatprokuröride vahel.
Teiseks on EPPO iseseisev, nii liikmesriikide valitsustest kui ka mistahes kolmandatest isikutest sõltumatu. Just organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses on see äärmiselt oluline, pidades silmas kuritegelike ühenduste võimalikke sidemeid.
Kolmandaks on meil ainult üks ja ühine prioriteet – kaitsta ELi finantshuve. See võimaldab spetsialiseeruda ja hoida fookust. Ühtse asutusena (ingl single office) toimimise põhimõte loob eeldused piiriülese praktika ühtlustamiseks, ühiste eesmärkide ja reeglite järgimiseks.
Organiseeritud kuritegudega seoses tuleb märkida ka koostööd EPPOst väljaspool – olgu see siis riigiasutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Europolist on juba saanud EPPO-le väga oluline partner nii teabe vahetamisel kui ka ühisoperatsioonide korraldamisel. Nagu ülal viidatud, on kuritegelikud ühendused tihtipeale aktiivsed mitmel rindel. Nii leiab ka EPPO sageli oma operatsioonide käigus teavet kuritegude kohta, mis jäävad EPPO pädevusest väljapoole (relvade salakaubavedu, narkokaubandus jms). On oluline, et meil oleks esmalt võimekus seda infot analüüsida ja teiseks ka selge partnerasutus, kuhu teistele kuritegudele viitav teave vajaduse korral edastada.
On oluline, et meil oleks esmalt võimekus seda infot analüüsida ja teiseks ka selge partnerasutus, kuhu teistele kuritegudele viitav teave vajaduse korral edastada.
2024. aasta novembris toimus EPPO Läti ja Leedu kolleegide eestvedamisel operatsioon Admiral 2.0, mille käigus korraldasid enam kui 600 uurimisasutuste ametnikku läbiotsimised, ülekuulamised ning kinnipidamised korraga 16 riigis. Tegemist oli 2022. aastal toimunud esimese Admirali operatsiooni jätkuga (EPPO esimene ja seni suurim piiriülene operatsioon, mille käigus avastati käibemaksupettus, mis ulatub ligi 3 miljardi euroni. Selle kriminaalasja esimese osa 26 isiku süüdistusega ja üle 80 miljoni euro suuruse kahjuga saatis EPPO Portugali kohtusse 2023. aasta lõpus ning sellest said omakorda alguse uued menetlused eri liikmesriikides, sealhulgas Lätis).
Kahtluse kohaselt asutati 15 liikmesriigis ettevõtted, mis müüsid elektroonikat ligi 1,5 miljardi euro väärtuses, kuid mis jätsid käibemaksu eri skeeme kasutades riigile maksmata. Skeemi osalistena kahtlustatakse enam kui 400 ettevõtet kahjus, mis võib ulatuda mitmesaja miljoni euroni.
Selles operatsioonis lõid aktiivselt kaasa ka Eesti delegaatprokurörid Eesti Maksu- ja Tolliameti uurijate kaasabil. Eestis korraldati ligi 20 läbiotsimist, peeti kinni kaks isikut, tehti hulk ülekuulamisi ja arestiti vara. See näide kinnitab, et kuigi EPPO-l ei ole praegu Eestis ühtegi maksukriminaalasja menetluses, tegutsevad piiriülesed maksukurjategijad ka siin ja õiguskaitseorganitel tuleb igal juhul silmad lahti hoida.
Kriminaalmenetlus jätkub ja süüdistusi praeguseks veel esitatud ei ole.
2024. aasta novembris toimus EPPO Itaalia kolleegide juhtimisel operatsioon Moby Dick, mille käigus korraldati 10 riigis 160 läbiotsimist ja peeti kinni 43 isikut. Menetluse all on ligi 195 isikut ja 400 ettevõtet, keda kahtlustatakse organiseeritud käibemaksupettuses. Olemasoleva teabe alusel on põhjust kahtlustada ka kuritegelikku ühendusse kuulumist.
Delegaatprokuröride taotlusel on arestitud vara kokku 520 miljoni euro väärtuses, sealhulgas 129 pangakontot, 192 kinnisvara, 44 luksusautot ja jahti.
Kriminaalmenetlus jätkub ja seotud isikutel on õigus süütuse presumptsioonile.
EPPO kriminaalasjade menetlemise proovikivid
EPPO on detsentraliseeritud asutus – keskkontoriga Luksemburgis ja delegaatprokuröridega 24 liikmesriigis. On positiivne, et liikmesriikide menetlusreeglite alusel tehtavates uurimistes saab kasutada ära juba olemasolevat kogemust, kuid teisalt teeb see EPPO sõltuvaks riigisisestest ressurssidest. Liikmesriikide koostöö ja tahe EPPO asju menetleda on äärmiselt tähtis. Kui riigi ametiasutused ei teata EPPO-le toimepandud rikkumistest, tuleb EPPO prokuröridel rohkem vaeva näha, et need kuriteod avastada ja süüdlased kohtu ette tuua. Majandus- ja finantskuritegude menetlemise uurimisressursid on piiratud paljudes riikides, nii ka Eestis. EPPO on rõhutanud, et oma mandaadi tõhusaks elluviimiseks tuleb suurendada uurimisvõimekust ja eelistatult võiks igas liikmesriigis olla just EPPO kriminaalasjadele spetsialiseerunud uurijad.
Liikmesriikide koostöö ja tahe EPPO asju menetleda on äärmiselt tähtis. Kui riigi ametiasutused ei teata EPPO-le toimepandud rikkumistest, tuleb EPPO prokuröridel rohkem vaeva näha, et need kuriteod avastada ja süüdlased kohtu ette tuua.
Kui mitmes EPPO liikmesriigis ongi delegaatprokuröride käsutuses spetsialiseerunud uurijad, kes menetlevad üksnes EPPO pädevuses olevaid kuritegusid, siis Eestis on delegaatprokuröride menetluses olevad asjad üle riigi eri üksuste uurida. See teeb mõistagi keeruliseks nii prioriseerimise (uurimisressursse tuleb jagada riiklike prokuröridega) kui ka praktilise teabevahetuse ja koostöö.
EPPO loomise üks eesmärke oli kindlasti see, et spetsialiseerunud prokuröride juhtimisel saavad Euroopa Liidu finantshuve mõjutavad kuriteod senisest enam tähelepanu ja seeläbi on liidu eelarve paremini kaitstud. Teisalt on see kaasa toonud järgmise olukorra: mida tõhusamaks muutub seda liiki kuritegude menetlemine ja avastamine, seda rohkem menetlusi alustatakse. Teisisõnu, EPPO töökoormus, mida kõige ilmekamalt iseloomustab menetluses olevate asjade arv, üha kasvab. Kui 2022. aasta lõpul oli EPPO menetluses 1117 kriminaalasja, siis aasta hiljem juba 1927. Nüüdseks on kriminaalasjade arv kasvanud üle 2600 ja see kasv ilmselt jätkub [4], pidades silmas ka kahe uue liikmesriigi, Poola ja Rootsi liitumist. See, et EPPO-l oleks piisavalt ressursse kõikide oma pädevusse kuuluvate kuritegude menetlemiseks, sealhulgas piisavalt delegaatprokuröre liikmesriikides ja vajalik analüüsivõimekus kesktasandil, on EPPO tõhususe ja mandaadi nõuetekohase elluviimise seisukohalt seega määrava tähtsusega.
Mida tõhusamaks muutub seda liiki kuritegude menetlemine ja avastamine, seda rohkem menetlusi alustatakse.
Majandus- ja finantskuritegevus on kahtlemata valdkonnad, kus õiguskaitsesüsteemi järjepidev koolitamine on äärmiselt oluline. Peale EPPO enda prokuröride ja analüütikute koolitamise oleme rõhku pannud liikmesriikide uurijate teadmiste kasvatamisele ning nende spetsialiseerumise võimaldamisele. 2023. aasta sügisel EPPO ja Itaalia majanduspolitsei (Guardia di Finanza) sõlmitud koostööleppe alusel toimusid 2024. aastal esimesed uurijate koolitused EPPO Akadeemia raames. Koolitusel „EPPO Essentials: Cross-border policing and financial investigations” osales kokku 49 uurijat, sealhulgas kaks Eesti uurimisasutuste töötajat. Tegemist on kahenädalase koolitustsükliga, mille käigus jagavad oma kogemusi nii EPPO kui ka Guardia di Finanza kolleegid, pannes rõhku just EPPO pädevusse kuuluvatele kuritegudele ja piiriülese koostöö eri aspektidele.
2024. aasta sügisel toimus EPPO eestvedamisel ka seminar Eesti tolliametnikele.
Hoolimata sellest, et Eestis ei ole EPPO asjadele spetsialiseerunud uurijaid, panustame omalt poolt Eesti majanduskuritegude uurijate võimekuse ja taseme tõstmisse ning loodame siiralt, et uurimisasutused ja riiklik prokuratuur teevad meiega koostööd.
Mida toob aasta 2025?
2024. aastal liitusid EPPOga uute liikmesriikidena Poola ja Rootsi. Kui uute liikmete Euroopa prokurörid ja delegaatprokurörid nimetati ametisse juba aasta lõpus, siis tegeliku menetluspädevuse saavad mõlemad alles 2025. aastal. Kuigi see toob kaasa suurema töökoormuse ning uusi juriidilisi ja praktilisi proovikive, oleme uute kolleegide vastuvõtmiseks igati valmis. Nn EPPO-tsooni laienemine on kahtlemata halb uudis kurjategijatele, kuid hea ELi finantshuvidele.
Peale organiseeritud kuritegevuse ning maksu- ja tollipettuste nõuab üha enam tähelepanu ka Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF). COVID-19 kriisi järel 2020. aastal loodud taasterahastu Next Generation EU maht ulatub 750 miljardi euroni. Selle eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse taastumiseks ning rohe- ja digiülemineku toetamiseks. On igati loogiline, et seal, kus on raha, on ka petturid – 2024. aasta lõpuks oli EPPO menetluses juba mitusada kriminaalasja, kus pettus oli suunatud just taasterahastu vahendite vastu [5]. Kuna seda liiki kuriteod avastatakse sageli teatava viiteajaga, võib ennustada, et kui läheneb abikõlblikkuse perioodi lõpp, kasvab ka nende menetluste arv.
On igati loogiline, et seal, kus on raha, on ka petturid – 2024. aasta lõpuks oli EPPO menetluses juba mitusada kriminaalasja, kus pettus oli suunatud just taasterahastu vahendite vastu
2023. aasta lõpus nimetati EPPO keskkontoris ametisse organiseeritud kuritegevuse erinõunik (Senior Organised Crime Coordinator ehk SCOC), kes on kaasatud suuremate kuritegelike ühenduste kriminaalasjade menetlusse, ning 2025. aastal saab teha tema tööst juba esimesed järeldused ja kokku leppida organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse strateegia ja tegevuskava.
Seoses organiseeritud kuritegevusega väärib mainimist ka selline kuritegevuse liik nagu rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine. EPPO pädevuse võimalik laiendamine sanktsioonikuritegudele on mõistagi ELi seadusandja pädevuses, kuid EPPO soovib omalt poolt juba nüüd pöörata rohkem tähelepanu sellistele kuritegudele, kus EPPO pädevusse kuuluvad tollipettused on lahutamatult seotud sanktsiooni rikkumisega.
Oleme rõhutanud ka seda, et suurendada tuleb EPPO keskkontori analüüsivõimekust, et senisest veelgi tõhusamalt toetada delegaatprokuröre ja katta selliseid pädevusi, millest liikmesriikides praegu vajaka jääb. Piiratud ressursside tingimustes on see kahtlemata suur proovikivi, kuid senist praktikat arvestades hädavajalik. Lugejale pole ilmselt vaja meelde tuletada, kui suure hulga andmemahtudega võib keerulistes majanduskuritegudes tegemist olla. Ainuüksi kolme EPPO korraldatud piiriülese operatsiooni käigus võeti ära kokku üle 1500 andmekandja ja 1400 terabaidi ulatuses teavet.
2025. aastal jätkame kindlasti ka EPPO Akadeemia koolitustega, tagasiside esimestelt osalejatelt on väga hea ja huvi selles programmis osaleda on suur. Kui eelarve võimaldab, püüame pakkuda esimeses Akadeemia programmis osalenutele ka värskenduskursust, et omandatu meelest ei läheks ja praktikas paremini kinnistuks.
[1] 2024. lõpus nimetati ametisse uued Euroopa prokurörid Poolast ja Rootsist.
[2] Täpne arv avaldatakse EPPO 2024. a aastaaruandes.
[3] Täpne näitaja avaldatakse EPPO 2024. a aastaaruandes.
[4] Täpne näitaja avaldatakse EPPO 2024. a aastaaruandes.
[5] Täpne näitaja avaldatakse EPPO 2024. a aastaaruandes.
Kristel Siitam-Nyiri on esimene Eestist nimetatud Euroopa prokurör. Aastatel 2011-2020 töötas ta justiitsministeeriumis kriminaalpoliitika asekantslerina. Enne ministeeriumisse suundumist töötas ta 16 aastat prokuratuuris, alustades 1995.a Pärnu Prokuratuuris ja jätkates Tallinnas alates 1997. aastast. Enamuse oma karjäärist on ta olnud spetsialiseerunud majandus- ja korruptsioonikuritegude vastasele võitlusele.