Kriminaalmenetluste statistika

REGISTREERITUD KURITEOD

2025. aastal registreeriti 28 033 kuritegu, mida on 1% (-312 kuritegu) võrra vähem kui eelmisel aastal (2024 - 28 345, 2023  - 27 418) (joonis 1). Raskusastmelt oli I astme kuritegusid 1387 (2024 – 1400) ja II astme kuritegusid 26 646 (2024 – 26 945).

Joonis 1. Registreeritud kuriteod kokku, 2021-2025

Levinumad kogukonnakuriteod[1] (joonis 2) moodustasid kõigist registreeritud kuritegudest 77%, mis jääb samasse suurusjärku kahe eelneva aasta keskmisega (võrdluseks 2021 oli osakaal 71%).

Joonis 2. Registreeritud kuritegude ja kogukonnakuritegude arv, 2021-2025

Võrreldes eelmise aastaga registreeriti rohkem vargusi (+652/+6%). Vähem registreeriti joobes juhtimisi, kelmusi ja kehalist väärkohtlemist. Varguste kasv oli eelkõige Põhja (+642) ja Lääne RP (+208) piirkondades registreeritud kuritegude arvelt. Viru RP piirkonnas seevastu varguste arv ainsana vähenes (-234).

Joobes juhtimiste arv kasvas Viru RP (+81 kuritegu) piirkonnas ning mujal vähenes. Kelmuste arv vähenes kõigis piirkondades, eriti Viru RP (-85) piirkonnas. Kehalise väärkohtlemise kuritegude arv vähenes kõigis piirkondades, eriti Virumaal (-89). (joonis 3)

Joonis 3. Registreeritud  kogukonnakuriteod, 2021-2025

Põhja RP piirkonnas registreeriti 2025. aastal kogukonnakuritegusid 5% rohkem (+493) kui aasta varem, seda eelkõige varguste (+642) arvelt. Teisi valitud kogukonnakuritegusid registreeriti aga vähem kui aasta tagasi.

Lõuna RP piirkonnas registreeriti 2025. aastal kogukonnakuritegusid kokku 3% (-122) vähem kui 2024. aastal ning seda eelkõige kelmuste ja kehalise väärkohtlemise kuritegude osas. Ainsana kasvas kuritegude arv varguste osas (+29).

Viru RP piirkonnas registreeriti 2025. aastal kogukonnakuritegusid kokku 8% (-327) vähem kui 2024. aastal ning seda eelkõige varguste ja kehalise väärkohtlemise kuritegude osas. Kuritegude arv kasvas joobes juhtimise osas.

Lääne RP piirkonnas registreeriti 2025. aastal kogukonnakuritegusid 4% rohkem (+100) kui 2024. aastal, seda eelkõige varguste arvelt. Teisi valitud kogukonnakuritegusid registreeriti aga vähem kui aasta tagasi. (joonis 4)

Joonis 4. Registreeritud kogukonnakuriteod ringkondade lõikes, 2023-2025

 

LÕPLIKUD MENETLUSOTSUSED

2025.aastal tehti lõplik menetlusotsus[1] 6 533 isiku suhtes (kes olid seotud 14 735 kuriteoga, 2024 – 14 021). Seda on 143 isikut vähem kui eelneval aastal (2024 - 6 676), kuritegusid aga menetleti rohkem (+714). (tabel 1)

 

Tabel 1. Lõplikud menetlusotsused, 2021–2025

      

 

Joonis 5. Lõplike menetlusotsuste üldine jaotus, 2025

Vaadeldud perioodil võrreldes aastatagusega lõpetati prokuratuuris otstarbekusest arvuliselt oluliselt vähem (-10%), mistõttu on veidi langenud ka lõpetamiste osakaal lahendite koguarvust (2025 – 47%, 2024 ja 2023 – 51%). Kohtusse saatmiste osakaal kõigist menetlusotsustest on üle mitme aasta tõusuteel (2025 – 51%, 2024 ja 2023– 47%). (joonis 5)

Kõige enam lõpetati kriminaalmenetlusi prokuratuuris KrMS § 202 alusel (38% kõigist menetlusotsustest, eelneval viiel aastal samuti keskmiselt 38%) ning kokkuleppemenetluses (32% kõigist menetlusotsustest, eelneval viiel aastal moodustas nende osatähtsus samuti keskmiselt 32%).  Eelmise aastaga võrreldes oli rohkem üld- ja lühimenetluses kohtusse saadetud menetlusi.  Kiirmenetluste arv ja osatähtsus jätkab vähenemist – 3% koguarvust (eelneval viiel aastal keskmiselt 5%). (joonis 6)

KrMS § 202 alusel lõpetati prokuratuuris 2025.aastal kõige rohkem KarS § 121 ehk kehalise väärkohtlemise juhtumite, KarS § 424 ehk joobes juhtimise ja KarS § 199 ehk varguste osas. Teistes kuritegudes tehti lõpetamisi oluliselt vähem (ähvardamine, lubadeta sõitmine jne).

Joonis 6. Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv ja osakaal menetlusliikide lõikes, 2025

Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv suurenes Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris (edaspidi MKRP) (+131/+141%) ja Viru ringkonnas (+68/+5%). Riigiprokuratuuris, Lääne, Põhja ja Lõuna ringkondades lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv aga vähenes (vastavalt -42%, -9%, -6% ja -5%). (joonis 7)

Joonis 7. Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv piirkondade lõikes, 2023-2025

Tabel 2. Lõplikud menetlusotsused Lõuna RP-s, 2023-2025

Lõuna ringkonnas vähenes lõplike menetlusotsuse saanud isikute arv 5% võrra ja seda eelkõige prokuratuuris lõpetamiste osas (tabel 2).

Tabel 3. Lõplikud menetlusotsused Lääne RP-s, 2023-2025

Lääne ringkonnas oli menetlusotsuse saanud isikuid 9% võrra vähem ja seda eelkõige prokuratuuris lõpetamiste arvelt (tabel 3).

Tabel 4. Lõplikud menetlusotsused Põhja RP-s, 2023-2025

Põhja ringkonnas oli menetlusotsuse saanud isikuid 6% võrra vähem ja seda eelkõige prokuratuuris lõpetamiste arvelt (tabel 4).

Tabel 5. Lõplikud menetlusotsused Viru RP-s, 2023-2025

Viru ringkonnas tehtud lõplike menetlusotsuste arv suurenes aastaga 5% võrra ja seda peamiselt kohtusse saatmise osas (tabel 5).  

Tabel 6. Lõplikud menetlusotsused Riigiprokuratuuris, 2023-2025

Riigiprokuratuuris oli menetlusotsuse saanud isikuid 42% võrra vähem ja seda pea võrdselt nii prokuratuuris lõpetamiste kui ka kohtusse saatmiste arvelt (tabel 6). 

Tabel 7. Lõplikud menetlusotsused MKRP-s, 2024-2025

MKRP-s tehtud lõplike menetlusotsuste arv suurenes aastaga 141% võrra ja seda peamiselt kohtusse saatmise osas (tabel 7).

Prokuratuuris kuni 4 kuuga (kuni 120 päeva prokuratuuris) lahendatud kriminaalasjade osakaal oli 2025 keskmiselt 65% (2024 – 62%, 2023 – 74%). Kõrgeim määr oli Lõunas ja Viru ringkonnas (69%) ja madalaim MKRP-s (40%) (tabel 8).

Tabel 8. Prokuratuuris kuni 4 kuuga lahendatud kriminaalasjad, 2023-2025

Enim lõpliku menetlusotsuse saanud kriminaalasjadest olid kas keskmise või kõrge prioriteediga (vastavalt 50% ja 30%). Samas 2% kriminaalasjadest oli prioriteetsus üldse määramata (tabel 9).

Tabel 9. Lõplikud menetlusotsused prioriteetide lõikes, 2025

MENETLUSE JÄÄK

Tabel 10  Prokuratuuris (staadium prokuratuuris) olevate menetluste arv, 2023-2025

Prokuratuur

2023

2024

2025

 +/-

%

Lõuna RP

269

366

395

29

8%

Lääne RP

307

212

257

45

21%

Põhja RP

1313

1178

1255

77

7%

Viru RP

292

345

259

-86

-25%

MKRP

 

99

86

-13

-13%

Riigiprokuratuur

55

41

30

-11

-27%

Kokku

2 236

2 241

2 282

41

2%

 

Kokku oli seisuga 31.12.2025 kohtueelses menetluses 12 834 kriminaalasja (2024 lõpus oli 12 802, 2023 lõpus 11 413).

Prokuratuuris oli 31.12.2025 seisuga menetluses 2 282 kriminaalasja (tabel 10) ehk veidi rohkem kui aasta tagasi.

Uurimisasutuses oli 31.12.2025 seisuga menetluses 10 552 kriminaalasja (tabel 11).

Tabel 11. Uurimisasutuses (staadium uurimisasutuses) olevate menetluste arv, 2025

Prokuratuur

2025

Lõuna RP

3183

Lääne RP

1113

Põhja RP

3675

Viru RP

2162

MKRP

284

Riigiprokuratuur

135

Kokku

10552

 

31.12.2025 seisuga oli kohtueelses menetluses (nii prokuratuuris kui uurimisasutuses) kokku 4 919 isikut (2024 - 4 687), neist 50% ehk 2 469 kahtlustatavat prokuratuuris (2024 - 2 520) ja 50% ehk 2 450 uurimisasutuses (2024 - 2 167). (tabel 12)

Tabel 12. Kohtueelses menetluses olevate isikute arv menetluse staadiumi järgi[1], 31.12.2025

 

Prokuratuur

Uurimisasutuses

Prokuratuuris

Kokku

Isikuid prokuröri kohta

Lõuna RP

400

410

810

51

Lääne RP

222

301

523

40

Põhja RP

1 017

1 257

2 274

67

Viru RP

510

292

802

45

MKRP

190

171

361

14

Riigiprokuratuur

111

38

149

7

Kokku

2 450

2 469

4 919

 

 

Ringkondade lõikes vähenes prokuratuuris kahtlustatavate arv Viru ringkonnas (-27%), Põhja ringkonnas jäi kahtlustatavate arv samaks. Samuti langes oluliselt kahtlustatavate arv Riigiprokuratuuris (-58%). Lääne ja Lõuna ringkonnas ning MKRP-s aga kahtlustatavate arv tõusis (vastavalt 34%, 6% ja 7%). (joonis 8)

Joonis 8. Isikute arv prokuratuuris olevates kriminaalasjades ringkondade lõikes, 2023-2025

MÕISTLIK MENETLUSAEG

4.1 Menetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega

2025. aastal kohtueelses menetluses ei lõpetatud kriminaalmenetlusi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu (KrMS § 2052).

Perioodil viidi lõpule 27 (2024 - 45, 2023 - 38, 2022 - 54) kriminaalmenetlust (sh Põhja 8, Lõuna 3, Viru 5, Lääne RP 5, MKRP 2 ja Riigiprokuratuur 4) 37 kahtlustatava (2024 - 60, 2023 - 52, 2022 - 90) suhtes, kus menetlus kestis üle 4 aasta. Neist kriminaalmenetlustest 4 tuli lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 tunnustel, sest kahtlustatava tegevuses ei tuvastatud kuriteo koosseisu. Aegumisega lõpetati 14 kriminaalmenetlust. Kohtusse saadeti 7 kriminaalasja ja otstarbekusest lõpetati 1 menetlus. Üks menetlus lõpetati seoses kahtlustatava surmaga.

Seisuga 31.12.2025 oli aktiivses menetluses (s.t menetlust, kus kahtlustatav ei ole tagaotsimises) 12 kriminaalasja (2024 - 7, 2023 - 13, 2022 - 12), kus kahtlustatavad on menetluses üle nelja aasta (5 Põhja RP, 1 Lõuna RP, 1 Viru RP, 1 Lääne RP ja 4 Riigiprokuratuuri menetlust). Neist neljas kriminaalasjas on tegemist Ukraina kodanikega, kes naasid kodumaale.

4.2 Üle 2 aasta menetluses olevad kriminaalasjad

31.12.2025 seisuga oli kohtueelses menetluses 375 üle 2 aasta kestnud kahtlustatavaga kriminaalasja (2024 - 378, 2023 - 332), kusjuures neist 201 (s.o 54%) on seotud kahtlustatava tagaotsimisega.(joonis 9 ja 10)

Joonis 9. Üle 2 aasta menetluses olnud kriminaalasjad, 2025

 

Üle 2 aasta kestnud menetluste arv suurenes vaid Lõuna (+13 asja) ja Põhja ringkonnas (+4), teistes prokuratuurides vähenes.

Joonis 10. Üle 2 a menetluses asjade arv piirkondade järgi, 2025

 

JÄLITUSTEGEVUS

2025 anti jälitustoiminguteks kokku 771 luba (neist prokuratuur 312 ning kohus 459 jälitusluba). 2024.aastal väljastati 753 luba, millest andis prokuratuur 308 ja kohus 445 luba, seega anti 2025.aastal 18 jälitusluba rohkem.

Jälituslube allkirjastasid 2025.aastal 54 prokuröri (2024  — 56).

Kõige enam esmakordseid lube anti varjatud jälgimiseks (joonis 11).

Joonis 11. Toimingud esmakordsetes taotlustes, 2025

 

Kohus jättis 2025.aastal prokuratuuri poolt jälitustoimingu tegemiseks esitatud taotlustest täielikult rahuldamata 13 taotlust 47 toimingu osas (2024 – 16 taotlust 92 toiminguga). Neist 15 olid toimingud Põhja, 6 Lõuna, 5 Viru, 5 Lääne RP, 7 MKRP ja 9 Riigiprokuratuuri menetlustes. (tabel 13)

Tabel 13. Kohtule esitatud jälitustaotluste rahuldamata jätmine (toimingute arv), 2023-2025

Toiming

2023

2024

2025

Kuriteo matkimine

1

1

1

Muu teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine

15

23

9

Postisaadetise varjatud läbivaatus

 

 

3

Telefoni pealtkuulamine

10

19

11

Varjatud sisenemine

12

18

7

Asja varjatud läbivaatus ja asendamine

2

8

5

Varjatud jälgimine

7

22

10

Võrdlusmaterjali varjatud kogumine

 

1

1

Kokku

47

92

47

 

2025.aastal antud  jälitusload (s.h pikendamised) olid seotud 179 erineva kriminaalasjaga (2024  - 188, 2023 - 153).

2025.aastal esitati kohtule taotlusi isikutele jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks KrMS § 126¹³ lg 4 alusel 15 ja seda 35 isiku suhtes (2024 – 82 isikut). Taotlus rahuldati 34 isiku suhtes. Kõige rohkem taotlusi esitati Riigiprokuratuurist (7 taotlust vastavalt 21 isiku suhtes). (tabel 14)

 

Tabel 14. Taotlused § 126¹³ lg 4, 2022-2025

 

Kantud taotlused kokku

Isikute arv taotlustes

Isikute arv kohtumäärustes

2022

2023

2024

2025

2022

2023

2024

2025

2022

2023

2024

2025

Lõuna RP

5

7

0

0

11

29

0

0

11

29

0

0

Lääne RP

4

5

3

0

5

28

3

0

5

28

3

0

Põhja RP

18

10

7

5

37

11

13

8

37

8

13

8

Viru RP

5

7

0

3

12

11

0

6

12

11

0

6

MKRP

   

2

0

   

5

0

0

 

1

0

Riigiprokuratuur

10

3

9

7

27

3

61

21

27

3

61

20

Kokku

42

32

21

15

92

82

82

35

92

79

78

34

 

Enim anti jälituslube karistusseadustiku § 184 (narkootiliste ainete suures koguses käitlemine), § 376 (tubakatoodete käitlemise korra rikkumine) ja § 255 (kuritegelik ühendus) kuritegude menetlemisega seotud kriminaalasjades. (tabel 15)

Tabel 15 Jälitustoimingute TOP 10 kuritegu

Topp 10 kuritegu jälitustoimingutega

Esinemiste arv

KarS § 184

2248

KarS § 376

291

KarS § 255

226

KarS § 394

209

KarS § 300

193

KarS § 394¹

120

KarS § 294

120

KarS § 300¹

109

KarS § 389¹

106

KarS § 118

103

​​​

TÖÖKOORMUS PIIRKONDADES

2025.aastal töötas prokuratuuris sõltumata töötatud perioodi pikkusest kokku 179 prokuröri (v.a vanemapuhkus, EPPO), 2024 – 173. Vaadeldud perioodil oli vähemalt 10 kuud ringkonnaprokuratuurides tööl 105 prokuröri — Põhja 33, Lõuna 16, Viru 17, Lääne RP 13 ja MKRP-s 26 prokuröri. 2024 oli vähemalt 10 kuud tööl 74 (v.a MKRP) prokuröri (Põhja 30, Lõuna 17, Viru 15, Lääne RP 12 ).

Keskmiselt menetles vähemalt 10 kuud ringkonnaprokuratuuris (v.a MKRP) töötanud prokurör ühes kuus lõpuni 6,5 kahtlustatavat (2024  - 7,3), sealjuures Põhja 6,7 (7,9), Lõuna 6,8 (6,8), Viru 6,7 (7,3) ja Lääne RP 5,5 (6,6).  

Nelja (Põhja, Lõuna, Viru ja Lääne) ringkonnaprokuratuuri abiprokurörid tegid 2025. aastal lõpliku menetlusotsuse keskmiselt 113 isiku suhtes (2024 - 125, 2023 - 105). Kõige kõrgem oli lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv abiprokuröri kohta Viru ringkonnas (126).

Nelja piirkonna ringkonnaprokurörid menetlesid vaadeldud perioodil keskmiselt 35 isikut (2024 - 35, 2023 - 27). Võrreldes eelmise aastaga jäi ringkonnaprokuröride panus keskmiselt samaks. Kõige kõrgem oli lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv ringkonnaprokuröri kohta Lõuna ringkonnas (44). (joonis 12)

 

Joonis 12. Keskmine lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv ringkondade ja prokuröride lõikes, 2023-2025

 


[1] S.h vahistatud, kes kannavad samaaegselt vangistust.

 


[1] Veerus „Isikuid prokuröri kohta“ loetakse prokuröre, kes tööl vähemalt 10 kuud  (212 tööpäeva), v.a juhid

 


[1] Lõpliku menetlusotsusena käsitletakse kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 201-2031 alusel, kohtusse saatmist kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202-2031 alusel ning kohtusse saatmist süüdistusakti või kokkuleppega. Samuti on lõplike menetlusotsustena arvestatud psühhiaatrilise sundravi menetluses isiku kohtusse saatmist. 2025. aastal toimunud statistikasüsteemide uuenduse tõttu võivad varasemate aastate andmed erineda metoodiliselt ning ei pruugi olla otseselt võrreldavad 2025. aasta andmetega.

 

[1] Levinumate kogukonnakuritegudena käsitletakse kuritegusid kvalifikatsiooniga KarS §-d 121, 199, 209, 213 ja 424.

s
autor
Dilaila Nahkur-Tammiksaar

Dilaila Nahkur-Tammiksaar töötab prokuratuuris alates 1989. aastast, mil ta määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Praegu juhib ta Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.

autor
Vladislav Zautin

Vladislav Zautin töötas riigiprokuratuuri järelevalveosakonna konsultandina. Ta liitus prokuratuuriga 2016. aasta oktoobris, kui asus tööle finants‑ ja varahaldustalituse nõunikuna. Tema töö prokuratuuris lõppes 2026. aasta alguses.