2023. aastal jõudis kohtueelne menetlus lõpuni kuue korruptsioonikuriteo menetluses. Neist kaks saadeti kohtusse riigiprokuratuurist, kaks Viru ringkonnaprokuratuurist ning kaks Lõuna ringkonnaprokuratuurist, millest üks on praegu menetlusse võtmise otsustamisel. Arvuliselt on hetkeseisuga kohtus menetluses kuus riigiprokuratuuri ning kolm Viru ringkonnaprokuratuuri kriminaalasja. Seejuures on riigiprokuratuuril veel neli kriminaalasja ning Põhja ringkonnaprokuratuuril üks kriminaalasi, mille kohtueelne menetlus on peagi lõppemas (tabel 1).
Eelmisel aastal jõustus korruptsioonikuritegudega seotud kriminaalasjades kokku 7 kohtuotsust, neist 5 süüdimõistvad ja 2 õigeksmõistvad. Lisaks on märkimisväärne hulk kriminaalasju menetluses kohtus ning lisaks viiakse kohtueelne menetlus lähikuudel lõpule mitmes veel kohtusse saatmata korruptsiooniasjas.
28 kriminaalasjast käsitleb rõhuv enamus altkäemaksu andmist/võtmist (10 kriminaalasja) ning toimingupiirangu rikkumist (viis kriminaalasja). Küll aga leidub menetletavatest kriminaalasjadest ka teisi aususekohustuse rikkumisi. Kriminaalasjades on arestimisega tagatud vara väärtus 714 052,75 eurot.
Hinnangus on nende suure mõju tõttu esile toodud ka neli kriminaalasja, kus menetluse all on Riigikogu või kohalike volikogude saadikud, kellele seejuures ei heideta ette korruptsioonikuritegude toimepanemist.
Riigiprokuratuur
Altkäemaksuga seotud kriminaalasjas on esitatud süüdistus Sergei Zavarzinile KarS § 298 lg 2 p 3 järgi, Rudolf Trussile KarS § 294 lg 2 p 1 - § 22 lg 3, § 298 lg 2 ning § 298 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi, samuti juriidilistele isikutele OÜ Danite Varahooldus KarS § 294 lg 3 - § 22 lg 3, § 298 lg 3, § 298 lg 3 - § 22 lg 3 järgi ning OÜ Danite Elektritööd OÜ KarS § 298 lg 3 järgi. Süüdistuse kohaselt andsid süüdistatavad 16.08.2010–02.02.2019 altkäemaksu AS Tallinna Sadama (varasem TS Energia OÜ) Vanasadama grupijuhile vastavalt 75 885,30 ja 193 363,50 eurot. Lisaks süüdistatakse R. Trussi ja Danite Varahooldus OÜ-t altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamises summas 46 920 eurot. Kriminaalasjas on arestitud sularaha väärtuses 75 224,64 eurot. Kriminaalasi on menetluses Harju Maakohtus.
Teises, samuti altkäemaksuga seotud kriminaalasjas on süüdistus esitatud Eveli Vavrenjuki jt suhtes. Tartu Maakohtu kohtunikku E. Vavrenjukki süüdistatakse kahelt kohtutäiturilt altkäemaksu võtmises. Süüdistus seisneb selles, et E. Vavrenjuk sõlmis aastatel 2008–2012 Tartu Maakohtu kohtunikuna kaks eraldiseisvat ebaõiguskokkulepet: ühe enda sõbrannast pankrotihalduri Sirje Taelaga ning teise enda lähedase sõbra – OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid ainuosaniku ja juhatuse liikme Olev Kuklasega, kes sõlmis ebaõiguskokkuleppe ühtlasi osaühingu nimel ja huvides. Ebaõiguskokkulepet täideti süüdistuse kohaselt sellega, et E. Vavrenjuk kaasas aastate jooksul S. Taela, samuti O. Kuklast enda juhitud pankroti- ja saneerimismenetlustesse, tagades neile seeläbi jooksva tasu saamise võimaluse, ning vastutasuna kohtuniku ametialase teo eest osutas O. Kuklane E. Vavrenjukile tasuta õigusteenuseid ning S. Tael andis E. Vavrenjukile ja tema perekonnaliikmetele varaliselt hinnatavaid soodustusi. Kriminaalasjas on arestitud vara 2325,88 euro väärtuses. Altkäemaksu võtmise ja andmise süüdistusega on kohtu all neli süüdistatavat (kolm füüsilist isikut, üks juriidiline isik), kokku on süüdistatavaid aga kuus. Esimese astme kohus mõistis kõik süüdistatavad õigeks. Kriminaalasi on menetluses Tallinna Ringkonnakohtus.
Erasektori korruptsiooni valdkonnas saab välja tuua kriminaalasja, mis on menetluses Mait Kaselo ja Arkadii Sulaevi suhtes KarS § 4024 tunnustel. Kriminaalasja raames uuriti M. Kaselo ja A. Sulaevi toimepandud altkäemaksuandmist erasektoris. Altkäemaksu anti süüdistuse järgi Äripanga töötajale rahapesu reeglite kohaldamata jätmiseks ja ülekannete võimaldamiseks. Kriminaalasjas on kuulutatud välja kohtuotsuse resolutiivosa (õigeksmõistmine) ning täispikka otsust on oodata 2024 jaanuarikuus.
Mõjuvõimuga kauplemises on esitatud süüdistus Hillar Tederile, Mihhail Korbile ja Eesti Keskerakonnale. Süüdistuse kohaselt kasutasid M. Korb ja MTÜ Eesti Keskerakond oma mõjuvõimu Mihhail Kõlvarti üle ja võtsid H. Tederilt vara, mida viimane ka pakkus. Kriminaalasjas on kuulutatud välja Harju Maakohtu õigeksmõistev kohtuotsus, menetlus jätkub apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus.
Märkimisväärne on ka kriminaalasi, milles on esitatud süüdistus Mailis Repsile KarS § 201 lg 2 p 3 ja § 209 lg 2 p 2 järgi. Süüdistuse kohaselt omastas M. Reps haridus- ja teadusministrina temale usaldatud ministeeriumi vara vähemalt 3579,06 euro ulatuses ja varalise kasu saamise eesmärgil lõi ebaõige ettekujutuse, tekitades riigile kahju summas 6155,15 eurot. Kriminaalasi on menetluses Harju Maakohtus. Kuigi tegemist pole otseselt korruptsiooniasjaga, on selle asja keskmes endine haridus- ja teadusminister ning temale usaldatud riigi varaga ümberkäimine.
Lisaks on valdkonnaga kokkupuutes ka kriminaalasi, milles on süüdistus esitatud Kert Kingole KarS § 209 lg 2 p 2, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, 345 lg 1 ning Martin Traadile KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3, § 344 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt on K. Kingo aastatel 2020–2022 kelmitanud Riigikogu Kantseleilt välja kokku 8271 eurot. Kriminaalasi on võetud Harju Maakohtu menetlusse.
Riigiprokuratuuris on kohtueelse menetluse lõpufaasis kriminaalasi, mis on menetluses altkäemaksu andmise ja võtmise, samuti omastamise ja omavolilise kasutamise ning tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise tunnustel. Kohtueelse menetluse põhjal on alust kahtlustada, et Kaitseliidu ametiisik küsis ja sai erinevatelt isikutelt altkäemaksu kogusummas 19 341 eurot. Altkäemaksu andis kahtlustuse kohaselt seitse isikut, kellest kolm on juriidilised isikud. Lisaks on isikule heidetud ette Kaitseliidu asjade omastamist kogusummas 2485 eurot ja Kaitseliidu ekskavaatori omavolilist kasutamist, tulirelva ja laskemoona (suures koguses) ebaseaduslikku käitlemist.
Veel ühe altkäemaksuga seotud asjana saab välja tuua kriminaalasja, milles on kahtlustuse kohaselt mitte hiljem kui septembris 2021 – detsembris 2021 andnud grupp isikuid pankrotihaldurile suures ulatuses altkäemaksu. Kriminaalasjas on arestitud vara 120 000 euro väärtuses. Kriminaalasi on menetluses Riigiprokuratuuris ning on kohtueelse menetluse lõpufaasis.
Riigiprokuratuuris on kohtueelse uurimise lõppfaasis kriminaalasi, mis on alustatud Tõnis Liinati jt suhtes. Praegu on kahtlustused esitatud seitsmele isikule, muuhulgas osadele kas KarS § 294 lg 2 p 1 või § 298 lg 1 järgi. Kahtlustuse kohaselt kasutas T. Liinat linnaosavanemana ära oma ametiseisundit, et suunata altkäemaksu eest otsuseid, mis puudutasid Pirita tänavate, haljasalade ja rannahoolduse hankeid ja lepinguid.
Toimingupiirangu rikkumise tunnustel alustatud kriminaalasjas on kahtlustuse kohaselt Transpordiameti ametiisik osalenud riigihanke otsuse tegemises, mille võitja firmas töötas temaga seotud isik. Kriminaalasi on menetluses Riigiprokuratuuris ning on kohtueelse menetluse lõpufaasis.
Põhja ringkonnaprokuratuur
Põhja ringkonnaprokuratuuri menetluses on ühe tervishoiutöötaja suhtes KarS § 294 lg 2 p 1, § 296 lg 1, § 298 lg 1 ja § 299 lg 1 tunnustel selles, et olles COVID-19 immuniseerimise teostamiseks ja immuniseerimistõendi koostamiseks õigustatud isik, võttis ta kahtlustuse kohaselt erinevate isikute vahendusel erinevatelt isikutelt altkäemaksu vastutasuna selle eest, et ta teostab digitaalsesse tervise infosüsteemi nende isikute kohta sissekande immuniseerimise läbiviimise kohta ilma tegelikult vaktsineerimist läbi viimata. Kriminaalasjas on arestitud sularaha 100 870 euro väärtuses.
Menetluses on ka kriminaalasi mootorsõidukite ülevaataja suhtes KarS § 299 lg 1 tunnustel. Kahtlustuse kohaselt isik võltsis sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaarti, tunnistades sõitmiseks kõlbmatu sõiduki tehniliselt korras olevaks. Kriminaalasi on menetluses Põhja ringkonnaprokuratuuris.
Viru ringkonnaprokuratuur
Esimese toimingupiiranguga seotud menetlusena võib välja tuua kriminaalasja, milles süüdistatakse Küllike Nammi KarS § 3001 lg 2 järgi. Kokkuvõtvalt on süüdistus esitatud selles, et ühe detailplaneeringu menetluse käigus esines K. Namm nii planeeringust huvitatud arendaja esindajana kui ka detailplaneeringut menetlenud valla esindajana. Maakohus tegi õigeksmõistva otsuse. Kriminaalasi on menetluses Tartu Ringkonnakohtus.
Toimingupiirangut käsitleb ka kriminaalasi, milles süüdistatakse Eduard Lennukit, Tatjana Lennukit ja Julia Tuštšenkot toimingupiirangus ja sellele kaasaaitamises. Süüdistuse kohaselt võttis T. Lennuk vastu endise abikaasa E. Lennuki ettevõtte teostatud tööd. Toimingupiirangule aitas süüdistuse kohaselt kaasa J. Tuštšenko. Kriminaalasi on menetluses Viru Maakohtus.
Oma olemuse ja mõju tõttu on oluline välja tuua ka kriminaalasi, milles süüdistatakse endist riigikogu liiget ning Jõhvi vallavanemat Martin Repinskit kelmuse, usalduse kuritarvitamise ja omastamise toimepanemises. Süüdistuse kohaselt määras M. Repinski Jõhvi vallavanemana töötades 2019. aasta märtsis kolmele omal soovil teenistusest lahkunud ametnikule põhjendamatult lahkumishüvitised. Samuti esitas M. Repinski riigikogu liikmena taotluse hüvitada tema elukoha üürikulu, kuid süüdistuse kohaselt ta tegelikult sellel aadressil ei elanud ega tasunud seal üüri. Nii tekitas ta süüdistuse kohaselt 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta märtsini riigikogu kantseleile 12 119 eurot kahju. Omastamise süüdistuse kohaselt ostis M. Repinski ja võimaldas ka teistel osta 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta aprillini riigikogu kütusekaardiga kokku 459 liitrit diislit, mis ei olnud seotud riigikogu liikme tööga. Süüdistusakt on esitatud Harju Maakohtule.
Lõuna ringkonnaprokuratuur
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhitud menetluses esitati süüdistus Madis Reinupile KarS § 201 lg 2 p 1,2,3 ning Raul Rosenbergile KarS § 201 lg 2 p 1,2,3; § 3001 lg 2; § 418 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt määras Maaelu Edendamise Sihtasutuse krediidikomitee, kuhu kuulusid ka süüdistatavad, koroonaviiruse levikust tulenevaid laenumeetmeid vähemalt 42 äriühingule, kes ei vastanud selle laenu saamise tingimustele. Mittevastavused seisnesid eeskätt nn COVID-kahju puudumises, majandusnäitajate paranemises ning tegevusala mittevastavuses laenumeetme tingimustele. Tartu Maakohus määras süüdistusakti tagasisaatmisele, Tartu Ringkonnakohus tühistas eelnimetatud määruse määruskaebemenetluses ning praegu on määruskaebus Riigikohtus.
Prokuratuur esitas süüdistuse ka KarS § 424 lg 2 ja § 298 lg 1. Süüdistuse kohaselt pakkus süüdistatav, kes tabati mootorsõiduki juhtimiselt joobeseisundis, ametikohustusi kandnud politseiametnikule sularaha, et pääseda vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. See tähendab, et süüdistuse järgi pakkus süüdistatav ametiisikule altkäemaksu vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest süüdistatava huvides. Kriminaalasi on Tartu Maakohtus üldmenetluses.
Lääne Ringkonnaprokuratuur
Sel aastal ainsana jõustunud otsusega kriminaalasjas esitati süüdistus Karmo Kurule KarS § 299 lg 1, § 300 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt oli süüdistatav Päästeameti ametnik, kelle ülesanne on muuhulgas osaleda teenuste tagamiseks vajalike hangete tehniliste kirjelduste koostamisel ja hankeprotsessis. Ta rikkus riigihanke menetluse nõudeid, et anda menetluses osalejale eelis. Süüdistatav mõisteti 14.06.2023 kohtuotsusega süüdi kokkuleppemenetluse korras, otsuse kohaselt mõisteti süüdistatavale liitkaristusena vangistus neli kuud tingimisi katseajaga üks aasta.
Daniel Gortšinski on Riigiprokuratuuri II süüdistusosakonna konsultant, kes nõustab prokuröre kriminaaltulu ja majanduskuritegudega seotud küsimustes. Igapäevatöös tegeleb Daniel rahapesu-, korruptsiooni- ning majanduskuritegude lahendamisega. Prokuratuuri kuulub ta 2022. aasta algusest ning omandab töö kõrvalt õigusteaduskonna magistrikraadi.