2022. aastal saadeti KarS § 255/256 süüdistusega kohtusse kaks kriminaalasja ning jätkus varasemate aastate trend, et kohtusse saadetakse üksikud kuritegeliku ühenduse süüdistusega kriminaalasjad.
2022. aastal saadeti Lõuna ringkonnaprokuratuurist kokkuleppemenetluses kohtuse kaks kriminaalasja KarS § 255 lg 1 süüdistusega, mõlemad on seotud nn Leedu autovarastega. Tartu Maakohtu 13.09.2022.a otsusega 1-22-4630 mõisteti süüdi Saulius Macionis KarS § 255 lg 1 ja § 199 lg 2 p 6,7,8 ja 9 järgi ning Tartu Maakohtu 16.08.2022.a otsusega 1-22-4248 mõisteti süüdi Vytautas Kubilius KarS § 255 lg 1 ja § 199 lg 2 p 7,8 ja 9 järgi (mõlemad n-ö Leedu autovaraste grupi/ühenduse liikmed). Muude piirkondadest ega riigiprokuratuurist kuritegeliku ühenduse süüdistusega kriminaalasju 2022. aastal kohtusse ei saadetud.
Eeltoodu ei tähenda, et organiseeritud kuritegevus oleks Eesti Vabariigis kadunud ning ühtegi kuritegelikku ühendust enam ei tegutse. Küll aga võib nentida, et eelmisel kümnendil kärbiti ja lõpetati mitme enimohtliku kuritegeliku ühenduse tegevus, neile esitati süüdistus ning praegu on valdavas osas olemas ka jõustunud kohtuotsused. Kuritegelike ühendustega seotud kriminaalmenetlusi iseloomustab pikaajalisus, s.t nende kohtueelne uurimine võtab keskmisest kauem aega ning samuti kestavad kohtumenetlused (kuni otsuse jõustumiseni) mitu aastat. Nii on prokuratuuri ja eeskätt keskkriminaalpolitsei aastatepikkune sihikindel töö viinud selleni, et viimase viie aasta jooksul on saavutatud mitmeid olulisi võite kohtumenetluses ning süüdimõistvaid otsuseid on tehtud mitme kuritegeliku ühenduse osas, kelle liikmetele ja juhtidele on mõistetud karistuseks ka pikaajalised vangistused.
Prokuratuuri ja politsei aastatepikkune sihikindel töö viinud selleni, et viimase viie aasta jooksul on saavutatud mitmeid olulisi võite kohtumenetluses ning süüdimõistvaid otsuseid on tehtud mitme kuritegeliku ühenduse osas, kelle liikmetele ja juhtidele on mõistetud karistuseks ka pikaajalised vangistused.
Nii on viimase viie aastaga süüdimõistev kohtuotsus tehtud nii Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas (kriminaalasi nr 1-16-483, maakohtu otsus 2019, otsus jõustus 2021), nn Kuzyakini kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas (kriminaalasi nr 1-16-2411, maakohtu otsus 2020. a, otsus jõustus 2021. a), nn Kemerovo kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas (kriminaalasi nr 1-18-437, maakohtu otsus 2020. a, otsus jõustus 2022. a), nn Martovoi kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas (kriminaalasi nr 1-18-7806, maakohtu otsus 2020. a, otsus jõustus 2022. a), nn aserite kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas (kriminaalasi nr 1-19-2173, otsus 2019. a), osaliselt ka nn Okunevi kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas (ühenduse juht Gennadi Okunev mõisteti süüdi 2020. a kriminaalasjas 1-20-1149, osa liikmete suhtes jätkub seniajani kohtumenetlus, 2022. a detsembris tegi maakohus nende osas otsuse). Eeltoodutele võib lisada ka Assar Pauluse kuritegeliku ühenduse, kus kriminaalasi sai küll lahenduse kohtus mõnevõrra varem, s.o juba 2016 aastal. Siinkohal aga võib märkida, et möödunud aasta lõpus (2022. a novembri lõpus) jõustus Assar Pauluse osas süüdimõistev kohtuotsus asjas 1-21-1857, kus teda karistati KarS § 415 lg 11 p 3, 4; § 418 lg 1; § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude eest kokku 10 aasta pikkuse vangistusega.
Seega on viimase 10 aasta jooksul läbiviidud kriminaalmenetlustega pärsitud märkimisväärselt enimohtlike kuritegelike ühenduste tegevust Eesti Vabariigis, mistõttu ei ole nende aktiivsus ja mõju enam võrreldav 10–20 aasta taguse ajaga.
Viimase 10 aasta jooksul läbiviidud kriminaalmenetlustega pärsitud märkimisväärselt enimohtlike kuritegelike ühenduste tegevust Eesti Vabariigis.
Lisaks eeltoodule on kuritegeliku ühenduse süüdistusega seotud kriminaalasjade arv vähenenud kohtupraktika muudatuste tõttu. Nii on Riigikohus viimastel aastatel täpsustanud ja kitsendanud kuritegelike ühendustega seotud kriminaalasjades varasemat tõlgendust. Seetõttu ei ole viimastel aastatel kohtusse esitatud KarS § 255/256 järgi süüdistust maksukuritegusid toimepanevate gruppide ja varavastaseid kuritegusid toimepanevate gruppide osas. Kokkuvõttes on ka tulevikus on prognoositav üksikute kriminaalasjade kohtusse saatmine iga-aastaselt KarS § 255/256 süüdistusega.
Lisaks kahele Lõuna ringkonnaprokuratuuri menetluses olnud kriminaalasjale, kus esitati süüdistus isikutele KarS § 255 lg 1 järgi, saab tuua välja järgmised organiseeritud kuritegevuse kriminaalasjad, mis saadeti möödunud aastal kohtusse (või said jõustunud lõpplahendi).
Põhja ringkonnaprokuratuur — kriminaalasjas nr 20230100827/1-22-802 mõisteti Vladimir Zhivolup süüdi KarS § 280 lg 2 järgi. Kriminaalasi oli oluline eelkõige lähtuvalt isikust, s.o tema varasemast kuritegelikust taustast (on karistatud narkokuriteo eest) ja tema positsioonist kuritegelikus maailmas.
Lääne ringkonnaprokuratuur —2022. aastal jõustus kolm kohtuotsust narkoasjades (1-21-1578 Arlet Martinsoni ja Margo Soometsa osas, 1-21-4249 Erik Meieri ja Sergei Iljini osas ja 1-22-2169 Marko-Mait Metso ja Kalmer Külvi osas), kelle kuritegeliku tegevuse tõkestamine mõjutab piirkondlikku organiseeritud kuritegevust. Samuti saab tuua välja kohtuasja 1-22-267, kus Läti Vabariigi kodanikest süüdistatavad üritasid haarata Pärnu narkoturul amfetamiini levitamise juhtrolli, s.o isikute kinnipidamisega tõkestati Läti Vabariigi kodanike plaan võtta üle Pärnu amfetamiiniturg.
Riigiprokuratuuri menetletud asjadest saab tuua välja kriminaalasja 1-20-9153, milles Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2022. a otsusega 1-20-9153 tühistati 16.11.2021. a maakohtu otsus ning M. Lao mõisteti süüdi KarS § 203 lg 1 - § 22 lg 2 järgi (lisaks tunnistati ta maakohtus süüdi ka KarS § 418 lg 2 p 3 järgi, mille osas maakohtu otsust ei vaidlustatud). Viidatud otsus jõustus hiljuti (19.01.2023. a), mil Riigikohus keeldus M. Lao kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Meelis Lao puhul on tegu inimesega, kes on end meeleldi eri meediaväljaannetes avalikkusele oma seotust organiseeritud kuritegevusega (eeskätt 1990ndatel) presenteerinud. Ta on alles viimaste aastate jooksul kahel korral süüdi mõistetud – esimest korda 21.08.2019. a kohtuotsusega asjas 1-19-5184 (kus mõisteti süüdi ebaseaduslikule vabadusevõtmisele kaasaaitamise eest) ning teisel korral möödunud aasta otsusega selles, et Meelis Lao kehutas Mark Raul Laanelat süütama Kristian Kesneri sõidukit Mercedes-Benz Maybach (sõiduki süütas Mark Raul Laanela ettepanekul Iurii Maslov koos tuvastamata inimesega 21.02.2018. a ning seeläbi tekitati kahju kokku 120 000 eurot). Lisaks mõisteti Meelis Lao tolles asjas süüdi ka tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.
Raigo Aas liitus prokuratuuriga 2013. aastal. Suurema osa oma prokurörikarjäärist on tema juhtinud narko- ja organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasju. 2022. aasta algusest on ta riigiprokurör, kelle ülesanne on ka kogu Eestit hõlmava narko- ja organiseeritud kuritegevuse suure pildi silmaspidamine.