Üheksakümnendad olid Eestis murranguline aeg. Kuid kõige uue ja välismaiselt särava kõrval püsis lagunevate kolhoosikeskuste ja põldudele seisma jäänud Belarus traktorite kõrval vana ning tuttavana moonivedelik. Sarnaselt piimapukkidele ja pensioni toovatele postiljonidele oli ka sel ette nähtud minevikku kaduda. Üheksakümnendate lõpul asendus moonivedelik kõigest paari aastaga pea täielikult heroiiniga. Mõni aastat hiljem kadus turult aga juba ka heroiin, et anda ruumi uutele, pea hääldamatute nimedega võõramaalastele.
Fentanüül, selle heroiinist kümneid kordi kangema valuvaigisti ja narkoosiks kasutatava sünteetilise opioidi nimi nõudis vast esimest korda suuremat trükimusta pärast 2002.a oktoobris Moskvas Dubrovka teatris aset leidnud pantvangikriisi, mille lõppfaasis kasutas Spetznaz vene meedia väiteil fentanüüli baasil valmistatud „Kolokol-1“ gaasi[1].
Peatselt selgus, et fentanüüli kasutavad teisedki peale haiglatöötajate ja eriüksuslaste. Nimelt oli juba pool aastat varem Eesti Ekspress kirjutanud artikli „valge hiinlase“ vallutusretkest[2], milles ajakirjanikud kirjeldavad nii narkopolitseinike kui ka kiirabitöötajatega vestluste järel, kuidas 2002 aasta alguses hakkas Tallinna tänavail levis senitundmatu narkootiline aine „valge hiinlane“, mida müüdi ja osteti esialgu tavalise heroiini pähe. Peagi tuvastasid ekspertiisid, et tegemist on uue oopiumiekstraktil põhineva narkootikumiga. Ehkki keemiliselt on „valgel hiinlasel“ heroiinile sarnane toime, siis on ta heroiinist kordi puhtam ja seetõttu ka ohtlikum. Seejärel saadi aga teada „valge hiinlase“ taha peituva uue ja tundmatu meelemürgi tegelik nimi – fentanüül. Esimesel aastal pärast turule tulekut viis „valge hiinlane“ elik fentanüül siinmail hauda 86 inimest, s.o kaks korda enam surmajuhte kui aasta varem oli põhjustanud heroiin.
Illustreerimaks kuivõrd ohtlik on fentanüül tuleb vaid meenutada, et see on teisest Eestis täna levinud narkootilisest ainest – amfetamiinist – tuhat korda kangem; utreeritult, üks kilo fentanüüli on võrdne ühe tonni amfetamiiniga. Fentanüül on niivõrd kange aine, et seda ei ole võimalik ilma spetsiaalselt kohandatud laboritingimustes erivarustuseta vedelal kujul toota ega ilma spetsialisti abita ohutult manustada. Siinkohal tuleb rõhutada, et teadaolevalt Eestis vedelal kujul fentanüüli ametlikult ei valmistatagi ning ametlikultki tarvitatakse seda üksnes arsti loatähe alusel äärmuslikel juhtudel mõni mikrogramm valuravis. Illegaalselt tarvitatakse fentanüüli aga seevastu narkojoobe saamiseks pulbrilisel kujul ning seejuures on narkootilise aine kogus seguaines viidud äärmiselt madalale: tavaliselt on tänavanurgal diileri poolt müüdava fentanüüli puhta aine sisaldus 4-6 protsenti ja seda manustatakse korraga kas siis suitsetamise või süstimise teel mõni milligramm.
Piisab üksnes väikesest kõikumisest puhta aine sisalduses või diileripoolses eksimuses doosi pakendamisel ning see toob kaasa fataalsete tagajärgedega üledooside laine. Ent lisaks fentanüülile müüakse tänavatel ka selle märksa ohtlikumaid analooge – 16 korda kangemat 3-metüülfentanüüli, ent ka kümneid ja suisa sadu korda kangemaid furanüülfentanüüli, akrüülfentanüüli, karfentanüüli ning teisi fentanüüli analooge. Soolaterasuurune kogus suurulukite uinutamiseks mõeldud ning heroiinist sadu või suisa tuhandeid kordi kangem meelemürki võib ka täismehe manalateed viia.
Mullu surigi narkootikumide üledoosi tõttu Eestis esialgsetel andmetel 107 inimest. Sellise arvuga oleme Euroopas jätkuvalt esimeste seas. Seejuures on lõviosa surmadest põhjustatud just fentanüüli ning selle analoogide kuritarvitamise tõttu. Aastatel 1999 kuni 2017 (k.a) on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud kokku 1554 inimest.
2017. aastal tõkestas Keskkriminaalpolitsei kahe suurema kriminaalasja raames ligi kümne kilo fentanüüli Eesti tänavatele jõudmise. Seda on rohkem kui viimase kümne aasta vältel on tuhandete süüteomenetluste raames seni kokku avastatud. Nii olemegi alates möödunud aasta augustist kuni tänaseni tunnistajaks, et nii fentanüüli kuid ka sellest kordi ohtlikuma analoogi 3-metüülfentanüüli laiemale levikule on vähemalt ajutiselt piir peale pandud.
Fentanüülituru loomine 2007-2009
Esimest korda ilmus heroiinist kümneid kordi kangem fentanüül ja selle analoogid Eesti tänavapilti enam kui tosin aastat tagasi heroiininappuse ajal ning kinnitas siin koheselt ka jõuliselt kanda. Vähehaaval surusid „valge hiinlane“, „valge afgaanlane“, „valge pärslane“ ehk fentanüül ja selle analoogid seni turgu valitsenud heroiini pea täielikult turukonkurentsist välja. Nimetatu päädis sellega, et viimase viie-kuue aasta vältel on politsei avastanud heroiini igal aastal kõigest mõnelt kahtlustatavalt ja sedagi maksimaalselt üks-kaks grammi. Lõviosa turust oli fentanüüli ja selle analoogide käpa all: kuni aastani 2009 oli illegaalse opioidi-turu kroonimata kuningaks „valge pärslane“ ehk 3-metüülfentanüül (aastatel 2007 kuni 2008 ei leitud Eestis 3-metüülfentanüüli kõrval mitte ühtegi grammi fentanüüli!), ent alates aastast 2009 surus „valge hiinlane“ ehk fentanüül üha jõulisemalt seni turgu valitsenud kangema analoogi 3-metüülfentanüüli pea täielikult Eesti narkotänavaturult välja. Kuidas see juhtus?
2008.a suvel alustas Põhja Prefektuuri narkotalitus menetlust seoses sellega, et kogutud teabe kohaselt tegeleb Andrei-nimeline tuvastamata mees ülisuures koguses fentanüüli ebaseadusliku käitlemisega. Peatselt tuvastati menetluse käigus, et Andrei-nimelise isiku näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata Andrei Kajaliniga, ent alles aasta hiljem selgus kuivõrd oluliselt mõjutas Andrei kohalikku fentanüüliturgu.
17. juunil 2009 peeti Andrei Kajalin Põhja Prefektuuri narkotalituse töötajate poolt Tallinnas kahtlustatavana narkokuriteos kinni, misjärel teostati läbiotsimine tema kasutuses olnud garaažis. Narkopolitseinikud leidsid sealt küpsetusplaadil kuivamas enam kui kilogrammi 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit. Tegemist oli rekordilise koguse narkootilise ainega, millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks Tallinna suuruse linna elanikele. Lisaks kuivama asetatud pulbrile leidsid uurijad garaažiboksist ja selle kõrvalt prügikonteineritest hulgaliselt anumaid, millelt kohtueksperdid avastasid vedela 3-metüülfentanüüli jälgi. Kohtus möönis Kajalin, et valmistas garaažist vedelat 3-metüülfentanüüli ja täpselt tuvastamata ainet piiritusega segades tänavatel müümiseks sobilikku pulbrit. Ta selgitas, et sai vedelikud vahendajalt, et sellest pulbrit valmistada, see väikestesse minigripp kilekottidesse ümber pakendada ja Männikule ühe mahajäetud maja juurde tagasi vahendajale viia. Samas keeldus Kajalin kohtus järjekindlalt vastamast, kes oli see salapärane vahendaja, viidates teda ja tema perekonda ähvardavale väidetavale ohule. Kohtunik ei jäänud Andrei Kajalini selgitusi uskuma ning märkis otsuses, et Kajalini ütlused on paljasõnalised, need ei ole eluliselt usutavad ning on antud soovist vabaneda vastutusest sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilisest karistusest. Kohus asus seisukohale, et Andrei Kajalin oli valmistanud vedelal kujul 3-metüülfentanüülist enam kui kilogramm tänavamüügikõlbulikku pulbrit, tänavaväärtusega 2,3 miljonit krooni, suure varalise kasu saamise eesmärgil ning mõistis talle karistuseks toonases kohtupraktikas tavapärasest rangema, kaheksa aasta pikkuse vangistuse.
Kes oli too salapärane vahendaja, kellele Andrei Kajalin kohtuistungil viitas, jäi ses kriminaalasjas lõpuni tõsikindlalt tuvastamata. Niisamuti kas too väidetav isik üldse eksisteeriski. Vaidlust ei ole aga tõigas, et pärast Andrei Kajalini vahistamist ja süüdimõistmist kuivas 3-metüülfentanüüli turg Eestis väga kiiresti kokku ja paari aastaga asendus „valge pärslane“ aegamisi kuusteist korda lahjema fentanüüliga: kui aastatel 2009 ja 2010 tõkestati mõlemal aastal enam kui 400 grammi fentanüüli tänavatele jõudmine, siis 2011 konfiskeerisid politseinikud juba enam kui 900 grammi fentanüüli ja aasta hiljem suisa 1,7 kilo fentanüüli. Remargi korras väärib vast etteruttavalt märkimist, et uuesti hakkas 3-metüülfentanüül Eesti pead tõstma alles seitse aastat hiljem, mil 2016.a peeti kinni Männikult pärit Suleiman Dungurovi palgatud kuller Aleksei Krutikov, kes üritas Venemaalt Eestisse tuua enam kui kilogrammi 3-metüülfentanüüli valmistamiseks vajalikku vedelikku. Ent kõigest sellest järgemisi.
Andrei Kajalini organiseeritud 3-metüülfentanüüli valmistamise operatsiooni likvideerimise järel ei järgnenud oodatud fentanüülituru täielikku kokkukuivamist. Tõsi, 3-metüülfentanüüli levik muutus kaduvväikeseks, ent avanenud turunišš täitus peagi fentanüüliga. Loodus tühja kohta ei salli. Turukäitumine osundas üheselt, et lisaks Andrei Kajalinile tegutses Eestis veel teisigi fentanüüliturgu oluliselt mõjutada suutvaid isikuid. Politseil tuli leida vastus küsimusele: kuidas võidelda hulkpäise lohega kui sa isegi ei tea kui palju päid sel lohel on?
Aktiivse tänavatöö algus 2012-2013
Toonasel Põhja Prefektuuri narkotalituse juhil Kaido Kõplasel oli varnast võtta üks võimalikest vastustest sellele küsimusele. Tema eestvedamisel korraldati 2012 oktoobris esimesed üksnes fentanüüli pakkumuse vähendamisele suunatud nö tänavaoperatsioonid. Esimese poole aastaga toimus Põhja Prefektuuri narkotalituse eestvedamisel kokku viis politseioperatsiooni, mille käigus peeti narkokuriteos kahtlustatavana kinni 57 isikut, alustati 15 väärteomenetlust ning tabati seitse tagaotsitavat. Tänavaoperatsioonide peamisteks eesmärkideks olid lõhkuda tarbijate ja hulgidiilerite vahelised vahelülid, koguda operatiivteavet fentanüüliturul toimuva kohta ning vähendada tervikuna fentanüüli pakkumust.
Põhja Prefektuuri eestvedamisel toimunud tänavaoperatsioonide tõhusust fentanüüli pakkumuse vähendamisel kinnitas kas või tõik, et 25.03.2013.a loodi Põhja Prefektuuri narkotalituses noorte grupi ja piirkondlike gruppide kõrvale juba ka spetsialiseerunud alaline nö tänavagrupp ning nn tänavaoperatsioone viiakse viimastel aastatel läbi ka teistes Eesti piirkondades. Tolleks ajahetkeks Tallinnas Kopli või Sõle piirkonnas tänavapildis pea tavaliseks muutunud avalikud narkomüügitehingud kadusid; fentanüüli tänavamüük muutus peagi oluliselt konspireeritumaks, mis tõi omakorda kaasa selle, et nö uudishimutsejatel puudus sisuliselt võimalus enim ohtlikumaid narkootikume osta. Selleks, et osta voldik fentanüüliga, pidid sa tundma kedagi, kes tunneb kedagi, kes tunneb kedagi, kes omakorda tunneb kedagi. Tõsi, nõudlus ja pakkumine jäid, ent tänavadiileri ja hulgimüüja vaheline müügiahel muutus oluliselt pikemaks, keerukamaks ja ühtlasi ka kulukamaks. Pöördvõrdes narkomüügi tulususe vähenemisega sigines usaldamatus ja tõusis õiguskaitseorganite tähelepanuorbiidile sattumise tõenäosus.
Tänavaoperatsioonidel kogutud teave ei jäänud sahtlisse tolmu koguma, vaid realiseerus otsesemal või kaudsemal moel järgnevates kriminaalmenetlustes. Näiteks peeti 2012 Põhja Prefektuuri narkotalituse poolt kinni mitu fentanüüli madalama astme müüjat. Kriminaalmenetlused tuvastasid, et nad olid kõik saanud narkootilist ainet müügiks Juri Maksimovi käest, kes peetigi loogilise sammuna järgmise aasta kevadel kahtlustatavana kinni ligi veerand kilo fentanüüli ebaseaduslikus käitlemises. Harju Maakohus mõistis Juri Maksimovile sama aasta oktoobrikuus kokkuleppemenetluses seitsme aasta pikkuse vangistuse.
Kui Põhja Prefektuuri narkotalitus keskendus eeskätt nö tänavatel fentanüüli pakkumise vähendamisele ja vaheastme hulgimüüjate tabamisele, siis Keskkriminaalpolitsei narkotalituse eesmärk oli piltlikult öeldes anda esimesel võimalusel otsetabamus lohe südamesse - avastada ja lõhkuda fentanüüliturgu valitsevad grupeeringute juhid.
Keskkriminaalpolitseis organiseeritud kuritegude büroo esimese talituse juhi Ago Leisi sõnul keskendub Keskkriminaalpolitsei lähtuvalt kogutud jälitusinfost ja laekunud teabe analüüsist isikutele või gruppidele, kellel on olemas oskusteave ning võimekus fentanüüli valmistada ja seeläbi oluliselt mõjutada Eesti fentanüüliturgu. Samuti pööratakse Keskkriminaalpolitsei poolt tähelepanu fentanüüli valmistajate ning kuritegelike ühenduste vahelistele seostele, kuivõrd fentanüüli müügist teenitav tulu on märkimisväärne ning Eestis tegutsevad kuritegelikud ühendused üritavad sellest oma osa saada.
Tolleks hetkeks kogutud teave osundaski, et fentanüüliturgu hoiab kontrolli all tõenäoliselt käputäis inimesi, kellest üks võtmeisikuid võib olla Vladimir Fidkevich. Pärast aastapikkust jälitusmenetlust pidasidki Keskkriminaalpolitsei töötajad 2012.a suvel kinni Vladimir Fidkevichi ja tema juhitud kuritegelikku ühendusse kuuluvad liikmed, kelles arvati tolleks ajahetkeks kogutud teabe põhjal olevat üks paarist-kolmest Eesti fentanüüliturgu enda kontrolli all hoidvast grupist.
Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid osundasid, et narkokuriteo toimepanemise eest vanglast vabanemise järel lõi Vladimir Fidkevich oma kuritegelike eesmärkide realiseerimiseks juba kuritegeliku ühenduse, mille põhiliseks kriminaalseks tegevusalaks oli mastaapse fentanüüliäri ajamine. Fidkevichi loodud grupis olid kõigil liikmetel kindel rollijaotus: üks pidi narkootilist ainet kaaluma, pakendama ja vedama, teine pidi suhtlema klientidega võtmaks vastu tellimusi ja andmaks narkootikume üle, kolmanda ülesandeks oli raha kogumine ja selle toimetamine ühenduse juhini. Õlitatud masinavärgi toimimine jõudis lõpuni 2012.a suvel, mil Fidkevich oma kaaslastega vahistati ning juba järgmise aasta kevadel mõistis Harju Maakohus Vladimir Fidkevichi ja tema ühenduse liikmed ligi 1,5 kilogrammi fentanüüli ebaseadusliku käitlemise eest süüdi ja karistas ühenduse juhti kokkuleppemenetluses enam kui 12 aasta pikkuse vangistusega.
Kuid vaatamata sellele, et 2012.a peeti Vladimir Fidkevich ja tema juhitud ühendusse kuuluvad isikud kinni ning vahistati, siis jätkus Tallinnas ja selle lähiümbruses fentanüüliga varustamine pea samas mahus. Kui 2012.a-l kõrvaldati tänavatelt kokku 1,7 kilogrammi fentanüüli, siis aasta hiljem pea 1,1 kilogrammi. Loodetud surmahoop sel korral märklaua keset ei tabanud ja loodetud lõplikku läbimurret ei toimunud, ent samas oli üks hüpotees võimalike fentanüüliparunite kaardistamisel kontrollitud. Keskkriminaalpolitsei asus jahtima järgmist fentanüülikuningat, ent Põhja Prefektuuri narkotalitus jätkas samal ajal fentanüülivastast võitlust nii tänavatasandil kui ka vaheastme müüjate tabamisel.
Põhja Prefektuuri narkotalitus keskendus tänavatasandil toimuva fentanüülivastase võitluse kõrval ka korraga ca 50-100 grammi kaupa fentanüüli müüvate isikute tabamisele, sest just sel tasemel fentanüülimüüjate tabamine mõjutab lokaalsel tasemel fentanüüliturgu kõige enam. Nii pidasidki Põhja Prefektuuri narkotalituse töötajad 2013.a septembris Tallinnas kahtlustatavatena kinni järjekordsed fentanüüli nö vaheastme müüjad – korraga 50-100 grammi kaupa fentanüüli müüvad Stanislav Linderi ja Deniss Sažini, kellest esimesele mõistis Harju Maakohus 2014.a maikuus kokkuleppemenetluse korras ligi kaheteistkümne-aastase ning teisele ligi kümneaastase vangistuse. Seejärel pidas Põhja Prefektuuri narkotalitus kahtlustatavana kinni järjekordse nö vaheastme müüja Denis Volkovi, kes tegeles korraga ca 200-300 grammi kaupa fentanüüli müümisega. Harju Maakohtus mõisteti Denis Volkovile kokkuleppemenetluse korras ligi üheksaks aastaks vangi.
Ehkki 50 või 100 grammi fentanüüli ei kõla ehk keskmisele inimesele teab mis meeletu koguse meelemürgina, siis piisab vaid meenutada, et 100 grammi fentanüüli on koguse poolest võrreldav 100 kilogrammi amfetamiiniga, ning sellisest kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks pea kõigile Tartu-suuruse linna elanikele. Seetõttu suudavad juba ka korraga ca 50 grammi kaupa müüvad fentanüülidiilerid oma tegevusega reaalselt mõjutada kohalikku turgu – nad varustavad otsesemalt või kaudsemalt sadu tänavadiilereid, kes omakorda rikastuvad tuhandete sõltlaste elu ja tervise arvelt. Tõsi, nende kinnipidamise järel ei ole võimalik halvata maaletoojate ja hulgivarustajate tööd ning selliselt likvideerida fentanüüliturg sootuks, ent just sel tasemel nö vaheastme müüjate vahistamine lööb valusa hoobi nii neid varustavate hulgimüüjate kriminaaltulu laekumisele kui ka jätab kümned kui mitte sajad tänavamüüjad ilma senisest varustusahelast.
Põhja Prefektuuri narkotalitus võttiski juhtrolli keskenduda oma igapäevatöös nö tänavatasandi müüjatele: alates tänavadiileritest, kes saavad fentanüüli müügiks mõne voldiku kaupa, ent ka neid varustavatele paari-kolme grammi kaupa ainet müüvate isikutele, kuni piirkondlikku turgu mõjutavate korraga 100-200 grammi kaupa ainet müüvate diileriteni. Kui ei ole võimalik tabada lohe südant, ega ka korraga maha raiuda kõiki päid, siis tuleb võtta eesmärgiks kimalaseparvena lohe langemiseni ära kurnata. Lisaboonusena kogunes iga vahevõiduna kild-killult ka täiendavat teavet võimalike fentanüüliparunite kohta.
Läbimurded 2016-2017
Järgmine oluline läbimurre saabus 12.01.2016.a-l, mil Narva piiripunktis peeti Eestisse sisenemisel kontrolliks kinni Aleksei Krutikov, kelle sõiduki pagasiruumist leiti 200-milliliitrine pudel kokku ca 80 grammi 3-metüülfentanüüli sisaldava vedelikuga. Keskkriminaalpolitsei tuvastas peatselt, et Aleksei Krutikovi palkas narkootilise aine kulleriks Männikult pärit, ent vahepeal aastaid narkoveo organiseerimise eest Soome vanglas karistust kandnud ja nüüd äsja vabanenud Suleiman Dungurov.
Suleiman Dungurovi kaasus oli esimene, mille raames leidis kohtus tõendamist varem aastaid ringelnud legend, et üks osa Eesti tänavatel müüdavast fentanüülist pärineb Venemaalt siia smugeldatud vedelast fentanüülist, millest toodetakse Eestis tänavamüügikõlbulikku pulbrit. Kohtus uuritud tõendid kinnitasid, et Suleiman Dungurov üritas juba 2015.a hilissügisel mitmel korral tuua Venemaalt Eestisse vedelal kujul 3-metüülfentanüüli, ent erinevatel põhjustel see ebaõnnestus. Viimaks õnnestus tal saada Peterburis ligi 80 grammi vedelat 3-metüülfentanüüli, mille ta andis seal üle eelnevalt palgatud kullerile. Suleiman Dungurovi tegevuse eesmärk oli nimetatud vedelik Eestisse tuua, et sellest vedelikust seejärel tarvitamiseks sobilikku pulbrit valmistada ning see sadade tuhandete eurode eest maha müüa. Venemaal omandatud vedelikust oleks ta saanud valmistada enam kui kilogramm narkootilist ainet, millest piisanuks omakorda narkojoobe tekitamiseks ca 600 000 inimesele. Keskkriminaalpolitsei sekkumise tõttu õnnestus tol korral tõkestada fentanüülist kuusteist korda kangema 3-metüülfentanüüli naasmine Eesti tänavatele.
Ehkki kohtus eitas Suleiman Dungurov lõpuni enda seotust Aleksei Krutikovi sõidukist leitud narkootikumiga, siis teised kohtus uuritud tõendid kinnitasid ülekaalukalt, et Keskkriminaalpolitsei pidas kinni õige mehe. Kõik kohtuastmed mõistsid Suleiman Dungurovi süüdi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ja prokuratuuri taotlusel konfiskeeriti Suleiman Dungurovil enam kui 300 000 euro eest kriminaaltulu. Riik saatis sellega avalikkusele ühese sõnumi, et teiste inimeste elu ja tervise arvelt ei saa ega tohi rikastuda, kuritegevus ei tohi end ära tasuda.
Aleksei Krutikovi ja Suleiman Dungurovi kinnipidamisega toimus järgmine läbimurre 3-metüülfentanüüli-vastases võitluses. Esiteks kadus pärast Aleksei Krutikovi ja Suleiman Dungurovi kinnipidamist taas kord fentanüülist mitmeid kordi ohtlikum 3-metüülfentanüül Eestist täielikult ning vähemalt mullu ei avastatud menetluste raames mitte ühtegi milligrammi 3-metüülfentanüüli. Ent veelgi olulisem – selle kaasusega leidis kohtus esimest korda üheselt tõendamist, et vähemalt üks osa Eestis müüdavast fentanüülipulbrist pärineb tõepoolest Venemaalt siia toodud vedalast fentanüülist.
Ehkki 3-metüülfentanüüli levikule oli taas kord vähemalt ajutiselt piir pandud, siis fentanüüli ja selle teisi analooge müüdi Eesti tänavail jätkuvalt edasi. Nüüdseks oli aga politseil kujunenud võrdlemisi hea ülevaade Eesti fentanüüliturgu tegelikult valitsevatest gruppidest. Pikaajaliselt erinevate kriminaalmenetluste käigus kogutud teabe analüüs osundas, et Eesti tegutseb tõenäoliselt kaks suuremat fentanüüli väga suurtes kogustes müüvat isikute gruppi, kelle marjamaale on lisaks tungimas fentanüülist oluliselt ohtlikemaid analooge karfentanüüli, akrüülfentanüüli, furanüülfentanüüli jt müüvad konkurendid. Peatselt kaardistati ka nemad.
2017.a esimeses pooles pinguldus Keskkriminaalpolitsei ja Põhja Prefektuuri narkotalituse töötajate valvsa silme all olulisimate fentanüüliturgu reguleerivate gruppide ümber seatud silmused vaikselt, ent järjepidevalt. Esimene vahefiniš saavutati mullu aprillis, mil Põhja Prefektuuri narkotalituse töötajad pidasid Tallinnas kinni Roman Borontsovi ja tema kuriteokaaslased, kelle valdusest leiti ligi neljale miljonile inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses furanüülfentanüüli ja karfentanüüli. Kohus mõistis mullu novembris Borontsovile kaheksa aasta pikkuse vangistuse.
Seejärel loetud kuud pärast Borontsovi vahistamist pidasid Keskkriminaalpolitsei töötajad mõnenädalase vahega omakorda Tallinnas kinni kaks olulisimat fentanüüliturgu valitsevat gruppi. Esmalt pidasid Keskkriminaalpolitsei töötajad mullu juuli lõpus kinni vennad Dimitri ja Pauli, kes olid leedukasest narkoostjaga kokku leppinud bitcoinide eest enam kui pooleteise kilo fentanüüli müümise. Ehkki leedukas sai vendade poolt Viimsi lähedale metsatukka peidetud poolteist kilo fentanüüli kätte, siis pärast vendade kinnipidamist leidsid politseinikud metsast teisigi vendade narkopeidikuid, kust avastati veelgi ostjatele üleandmiseks valmis seatud fentanüüli. Avastatud enam kui kolme kilogrammi fentanüüliga püstitasid vennad ühe kriminaalasja raames politsei poolt tuvastatud fentanüülikogusega rekordi.
Ent sellel rekordil ei olnud ette nähtud kaua püsida. Kõigest mõned nädalad pärast vendade kinnipidamist võtsid keskkriminaalpolitseinikud pärast pinevat kassi-hiiremängu juba Tallinna teises otsas linnalähedases metsatukas olnud peidikust ära ligi kilo fentanüüli, et jääda seejärel peidiku juurde selle omanikke ootama. Mitu kuud kestnud menetlus jõudis lõpusirgele, mil politseinike silme all kogunesid tühja metsapeidiku juurde kaks tühjade kätega jäänud klienti, sinna aine peitnud mees kui ka lõpuks fentanüüli valmis seganud keemik, kes saadeti ülemuste korraldusel metsas tekkinud segaduses selgust tooma. Pärast käeraudade kinniklõpsatamist avastasid politseinikud keemiku kodumajast trepi alla ehitatud Eesti esimese fentanüüli sünteesimislabori, suure koguse fentanüüli lähteainet ning lõpuks ka rekordilise koguse valmistoodangut – enam kui kuus kilogrammi fentanüüli. Harju Maakohus mõistis käesoleva aasta jaanuaris Eesti esimese teadaoleva fentanüüli sünteesimislabori rajanud meestele pikaajalised reaalsed vangistused ja konfiskeeris neilt 150 000 euro eest kriminaaltulu.
Kokkuvõtte asemel
Pärast 2017.a suve lõpus toimunud mitmeid vahistamisi ja politsei poolt väga suures koguses fentanüüli tänavatelt kõrvaldamist muutus Eesti fentanüüliturg taas kord: fentanüüli müüjaid jäi mõne kuuga kordi vähemaks ning ka müüdava aine kangus muutus kordi lahjemaks.
Mõned päevad pärast jõululaupäeva kirjutas ERR kuidas fentanüülisõltlased käivad ainepõua tõttu narkootikume toomas suisa Lätis.[3] Põhja Prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro kirjeldas toona "Aktuaalsele kaamerale" kuidas väiksemas mahus sõltlased on koopereerunud ja üritavad ainet hankida näiteks Lätist, saates kedagi sinna ja tuues seda mõnekümne doosi kaupa tagasi. Nii Keskkriminaalpolitsei kui ka Põhja Prefektuuri narkotalitus monitoorivad jätkuvalt Eesti fentanüüliturgu, ent ka täna, s.o kolm kuud hiljem on Rait Pikaro kinnitusel Harjumaa fentanüüliturg jätkuvalt nö mõõnaseisus. Tema hinnangul on Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse jäänud üksikud diilerid, kelle müüdava fentanüüli kangus on võrrelduna aastatagusega neli-viis korda langenud, ent hind on samas kaks-kolm korda kallim, samuti müüakse tihti fentanüüli asemel seni tundmatuid kemikaale. Viimase poole aasta vältel toimunud nö tänavaoperatsioonide raames on tabatud üksikuid tänavadiilereid ning neiltki leiti kinnipidamisel maksimaalselt kaks-kolm voldikut.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti on käesoleva aasta esimese kahe kuuga saadetud analüüsimiseks fentanüüli kõigest kokku kolmel korral ja karfentanüüli kahel korral. Kokku leiti on leitud 88,32 grammi fentanüüli, millest lõviosa moodustab Põhja Prefektuuri narkotalituse poolt aasta alguses kahtlustatavana kinni peetud noormehe valdusest, kes Põhja Prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Rait Pikaro sõnul üritas tühjaks jäänud turgu vallutama asuda, ent tema karjäär jäi lühikeseks. Politsei sekkumise tõttu peeti ta üsna pea kahtlustatavana kinni ning kohtu loal on ta hetkel uurimise lõpuni vahistatud.
Lisaks sellele, et alates 2017.a augustist on politsei poolt tänavatelt kõrvaldatud fentanüüli ja selle analoogide kogused oluliselt vähenenud, on viimase kaheksa kuuga järjepanu vähenenud ka narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arv.
Kokkuvõttes, mulluste suuremate kriminaalasjade raames ligi kümne kilogrammi fentanüüli ja suurtes kogustes fentanüüli analoogide Eesti tänavatele jõudmise tõkestamise ja nende kriminaalasjade raames pea kümne võtmeisiku vahistamise järel oleme täna tunnistajaks olukorrale, kus pea viisteist aastat tõusude ja mõõnadega Eesti turgu valitsenud fentanüüli ja selle analoogide levikule on vähemalt ajutiselt Keskkriminaalpolitsei ja Põhja Prefektuuri narkotalituse töö tulemusena piir peale pandud. Seitsmepäine lohe õnnestus pika ja põhjaliku töö tulemusena paberile joonistada ning sellele ka kauaoodatud surmahoop anda. Nüüd tegelevad Eesti narkopolitseinikud sellega, et takistada võimalikult varases faasis uute fentanüüliparunite esiletõusu.
Vahur Verte
Riigiprokurör
Konfiskeeritud tugevatoimelised uimastid aastate ja ainete kaupa (aine kogus grammides)
|
|
Fentanüül |
3-metüülfentanüül |
Heroiin |
Furanüülfentanüül |
Karfentanüül |
Okfentanüül |
Akrüülfentanüül |
Despropionüülfentanüül |
|
2017 |
9792 |
0 |
8,31 |
259,9 |
165 |
0 |
3,3 |
0,08 |
|
2016 |
379,5 |
99,33 |
0,31 |
50,43 |
69,59 |
1,01 |
0 |
0 |
|
2015 |
939,6 |
54,71 |
0,86 |
|
|
|
|
|
|
2014 |
735,2 |
1,5 |
3,24 |
|
|
|
|
|
|
2013 |
1067 |
1,85 |
0,66 |
|
|
|
|
|
|
2012 |
1701,81 |
4,57 |
0,429 |
|
|
|
|
|
|
2011 |
911 |
95,35 |
100 |
|
|
|
|
|
|
2010 |
369,04 |
191,41 |
4 |
|
|
|
|
|
|
2009 |
429,3 |
1486,45 |
3900 |
|
|
|
|
|
|
2008 |
0 |
1000 |
0,1 |
|
|
|
|
|
|
2007 |
0 |
1300 |
5700 |
|
|
|
|
|
[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Moscow_hostage_crisis_chemical_agent
[2] „Valge hiinlase vallutusretk“ (13.03.2002, Eesti Ekspress) http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/valge-hiinlase-vallutusretk?id=69047541
[3] Fentanüülidefitsiidis sõltlased käivad ainet Lätist toomas (26.12.2017, ERR) https://www.err.ee/650809/fentanuulidefitsiidis-soltlased-kaivad-ainet-latist-toomas