KIIRE KOHTUEELNE MENETLUS PEREVÄGIVALLA KURITEGUDES
Eesmärk: Tagada, et perevägivallaohvritele on tagatud toetav kohtlemine, kaitsemeetmete kasutamine ning koostöö partneritega lähtuvalt ohvri abivajadusest
Mõõdikud: 50% alaealise kannatanuga KarS § 121 lg 2 p 2 kriminaalasjadest menetletakse vähem kui 3 kuuga.
Vägivallatsejate vägivallast loobumise teenusele või sotsiaalprogrammi suunamise osakaal ja reaalne teenusele jõudmine.
2021. aastal leidis prokuratuuri juhtkond, et menetluskiiruse kõrval peaksime lähisuhtevägivalla kuritegude puhul sõnastama veel mõne sisulisi töötulemusi näitava mõõdiku. Lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride poolt valiti jälgida seda, kui paljude vägivallatsejate suhtes me kohaldame kas oportuniteedimääruse või kohtuotsuse alusel sotsiaalprogrammi läbimise kohustust või suuname neid vägivallast loobumise nõustamise teenusele Sotsiaalkindlustusametisse.
Menetluskiiruse kõrval pööratakse tähelepanu ka mõjutusvahenditele, mida vägivallatsejale lisakohustusena määratakse. Kui sotsiaalprogrammidesse suunamine on 2022. aastaga võrreldes vähenenud, seda just kriminaalmenetluse lõpetamisel, siis samal ajal on vägivallast loobumise tugiliini nõustamisele suunamiste arv 2023. aastal hüppeliselt kasvanud. See viitab kokkuvõttes sellele, et mõjutusvahendeid vägivaldse käitumise muutmiseks on määratud enamatele kahtlustatavatele.
Sotsiaalprogrammidesse suunamine jäi Lääne, Lõuna ja Viru piirkonnas samale tasemele. Riiklikke trendidega on kooskõlas Põhja ringkonnaprokuratuur, milles on sotsiaalprogrammidesse suunamine on vähenenud ning vägivallatsejate suunamine vägivallast loobumise teenusele on kasvanud kõige enam – 49%. Suunamise vähenemine Lääne piirkonnas on olnud seotud teenuseosutaja vahetumisega. Kokkuvõttes on lõpliku menetlusotsusega vägivallakuritegude arv jäänud samale tasemele, samas sotsiaalprogrammide ja vägivallast loobumise tugiliinile suunatute arv kokku 515 võrra kasvanud. See tähendab, et senisest enam sisaldab vägivallateo toimepanijale määratud karistus eneseanalüüsi ja uute oskuste omandamist, mis võimaldavad valida vägivallavaba käitumise. Vägivallast loobumise tugiliini nõustamisele suunamise andmed maakonniti näitavad, et arenguruumi veel on, sest on maakondi, kus tugiliinile suunatuid ei ole. Arvestades vägivallategude laialdast levikut, tuleb püüelda praktika ühtlustamise poole, et teenusele suunamine võetaks kasutusele üle Eesti.
Alaealistevastases seksuaalkuritegevuses on eesmärk lapse jaoks ohvristamise võimalikult ruttu lõpetada. Seda laadi peitkuritegevuses on ohvristamise lõpetamisel suur roll sellel, kui kuriteost teatatakse, selle asjaolud välja selgitatakse, süüdistus esitatakse ning süüdimõistmisele ka karistus järgneb. Kontaktsetes kuritegudes süüdistuste arv kasvas 2022. aastal 14 võrra ning 2023. aastal on seda taset suudetud hoida (-2). Kõige rohkem esitati süüdistusi KarS § 145 alusel, mis käsitleb suguühet või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega. Kohtueelse menetluse keskmine pikkus on ühe kuu võrra kasvanud, kuid numbritesse süvenedes on selle põhjus üks kriminaalmenetlus.
Prokuratuuri üks prioriteet on tagada kiire abi kuriteo toime pannud ja kuriteos kannatanud lastele. Kokku on lepitud, et need juhtumid lahendatakse esmajärjekorras. 2023. aastal jõudis asjades, kus kahtlustatav on alaealine vähem kuni kolme kuuga lõpplahenduseni 73% asjadest. Sellega suudeti hoida 2022. aasta taset. Perevägivallakuritegudes, kus kannatanu oli alaealine, viidi 41 protsendil lastega seotud juhtumitest menetlus lõpuni kuni kolme kuuga. Sealjuures kannatanud laste arv vähenes aastaga 14%. Silma torkavad ringkondade erinevused ˗ kui Lääne Ringkonnaprokuratuuris jõutakse lõpliku menetlusotsuseni vähem kui kolme kuuga 58 protsendil juhtudest, siis Lõuna Ringkonnaprokuratuuris vaid 32%-l juhtumitest. Edaspidine eesmärk on ringkondade praktikate ühtlustamine.
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Taavi Pern juhib Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda. Prokuratuuris töötab ta 2005. aastast ning sellest alates on ta töötanud Põhja Ringkonnaprokuratuuris nii prokuröri abi, ringkonnaprokuröri kui ka juhtivprokuröri ametikohal. Lisaks on Taavi riigiprokurörina võidelnud koostöös MTAga suuremahulise narkootikumide salakaubaveoga. 2020. aastal pälvis Taavi aasta prokuröri tiitli.
Helina juhib igapäevatööna PPA arendusosakonna analüüsibürood. Eelnev ametikoht Riigiprokuratuuri arendusosakonna meeskonnas tekitas temas sedavõrd suure huvi kriminaalmenetluse vastu, et prokuratuuri aastakokkuvõtet jäi ta edasi tegema ka peale prokuratuurist lahkumistki. Ning muidugi on need asutused omavahel niivõrd seotud, et kasu on siiani mõlemapoolne.
Kristine Tamm on prokuratuuris töötanud üle 20 aasta. Ta alustas tudengina ja on kasvanud läbi kõikide prokuröri astmete ning oma karjääriteel ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör rollis olnud. Tema osa on suur selles, et kannatanute kaitseks on käivitatud tihe koostöö naiste varjupaikade ja lastekaitsjatega. 2023. aastast alates on Kristine riigiprokurör.