Põhja Ringkonnaprokuratuuri statistika

Põhja Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnaks on Tallinn ja Harjumaa, kus elab 44% Eesti elanikest ning kus pannakse toime 48% Eestis registreeritud kuritegudest. Lisaks kuritegevuse kõrgemale tasemele iseloomustab meie ringkonda ka see, et siin pannakse toime palju selliseid kuritegusid, mida mujal tuleb ette harva või üldse mitte. Seetõttu saavad Põhja ringkonna prokurörid menetluspraktikat oluliselt muuta ja arendada – ollakse valmis katsetama uusi ja veel läbiproovimata lähenemisi. Näiteid sellistest menetlustest võib leida kõigist Põhja RP viiest osakonnast.

  • Põhja RP esimene osakond menetles 2016. a narkokuritegusid, milledes kahtlustatavad käitlesid Eestis seni nägemata sünteetilisi fentanüüle. Samuti alustati Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtimisel kriminaalmenetlust mehe suhtes, keda kahtlustati mitme isiku tahtlikku HIV-i nakatamises.
  • Majanduskuritegude osakonna prokurörid saavutasid lisaks maksu- ja majanduskuritegude menetlemisele süüdimõistva kohtuotsuse kuritegelikku ühendusse kuuluvate küberkurjategijate suhtes ning üle miljoni euro omastanud raamatupidaja suhtes.
  • Esmakordselt vahistati alaealise suhtes toimepandud vägistamise kuriteos lisaks teo toimepanemises kahtlustavale ka vägistamisele kaasaaitamises kahtlustuse saanud lapse ema.
  • Põhja RP V osakonna prokurörid on koostöös politseiga hakanud rakendama oluliselt jõulisemat lähenemist elukutselistele korterivarastele. Samuti on oldud aktiivsed kiirmenetluste rakendamises – peamiselt tänu selle osakonna tööle lahendati viiendik Põhja RP menetluses olnud kriminaalasjadest kiirmenetluses.

Oluliselt paranesid 2016. aastal menetluskiiruse näitajad. Vähem kui nelja kuuga võeti vastu lõplik menetlusotsus enam kui 80% masskuritegude menetlustes. Samuti menetleti kiiremini kui nelja kuuga 90% alaealiste poolt toimepandud kuritegudest- see on suur edasiminek, kuna varasemalt püsis näitaja 70% lähedal. Põhja ringkonnaprokuratuuri menetluses olevate kriminaalasjade arv vähenes aastaga 17% jõudes 1000 lähistele 2016. aasta lõpuks.

Suurt rõhku oleme pannud koostööle teiste asutustega. Oleme tihedas kontaktis olnud erinevate laste ja naiste õiguseid kaitsevate asutustega eesmärgiga tagada kannatanutele võimalikult hea riigipoolne abi ja kohtlemine kriminaalmenetluse läbiviimise ajal. Samuti oleme tõhustatud koostööd pankadega kriminaalmenetluste läbiviimiseks vajaliku info saamiseks ning nõustatud ka giide, et nad oskaksid Eestis kuriteo ohvriks langenud turiste paremini aidata.

2016. aasta puhul väärib äramärkimist nn põhiõiguste paketiga kaasnenud muudatuste rakendamine. 1. septembril pikendas Harju Maakohus Põhja RP prokuröride taotluste alusel korraga 40 vahistamist. Juba KrMS muudatuste jõustumise järel said Põhja RP prokurörid praktikas kasutada tehnikavahendeid läbiotsimiste lubamiseks otse sündmuskohal. Koostöös menetlejate ja ekspertidega suutis Põhja PR vähem kui kahe kuuga kohtueelse menetluse lõpule viia väga rasketes kuritegudes - nt mõrvas kahtlustatava alaealise suhtes ning kriminaalasjas, mis päädis endisele politsei kiirreageerijale tapmissüüdistuse esitamisega.

Suhted avalikkusega

Põhja Ringkonnaprokuratuuri eripäraks on ka see, et suur osa tööst on pidevalt avalikkuse tähelepanu all. Eesti tihedaima asustusega ning kõige suurema rahvaarvuga maakonnas toime pandud kuriteod või läbiviidavad menetlustoimingud ei jää avalikkusele märkamata ning toovad endaga sageli kaasa meediahuvi. Avalikkuse surve võib küll tähelepanu kõrvale viia prokuröride põhitöölt, kuid rõõm on tõdeda, et prokuröridel ei ole kriminaalmenetluste kohta avalikkusele operatiivselt selgituste andmine probleemiks.

Põhja RP prokuröridele esitatakse üha enam küsimusi mitte pelgalt ühe konkreetse kriminaalasja, vaid kuritegevuse kohta laiemalt. Põhja RP prokurörid on saanud kõneisikutena kuritegevusest rääkida väga erinevatele auditooriumitele – nii koolilastele, ettevõtjatele kui ka teiste riigiasutuste esindajatele. Lisaks sagedastele intervjuudele ajakirjanduses esinesid prokurörid ka arvamusfestivalil, otsesaadetes ja konverentsidel. Leiame, et ühiskondliku debati kvaliteedi seisukohast on prokuröride kui kriminaalmenetluse juhtide ja praktikute kogemuse avalikkusele tutvustamine vajalik.

Prioriteedid

Põhja Ringkonnaprokuratuuris oli 2016. aastal oluliseks märksõnaks menetluskiiruse tõstmine. Seejuures on suureks abiks olnud kiirmenetlused, mis võimaldavad lihtsamad kuriteod paari päevaga kohtusse saata ning jätta rohkem aega sisulist süvenemist nõudvatele kriminaalmenetlustele. Selles vallas on tulevikus võimalik töötulemusi parandada, kui leppida kokku menetluste lihtsustamiseks ühtsed standardid. Samuti väärib kaalumist mõte, et konsultandid spetsialiseeruksid ning saaksid seeläbi efektiivsemalt menetlustele kaasa aidata.

 

Taavi Pern

Juhtivprokurör