2018. riigiprokuratuuri süüdistusosakonna statistika

Vähe menetlusi, suur mõju turvalisusele

2018. aasta prokuröriks valiti süüdistusosakonna riigiprokurör Vahur Verte. Üks põhjus, miks pidasid kolleegid eelmisel aastal Vahurit aasta prokuröri tiitli vääriliseks, oli see, et paljuski just tema juhitud menetluste tulemusena sai tõsise löögi Eesti fentanüüliturg. Märksõna „fentanüül“ võib iseloomustada ohtlike narkokuritegusid, seostuda kuritegelike ühenduste tegevusega, salakaubaveoga, anda märku keerulistest ja ka uudsetest konspiratsioonivõtetest, anda põhjust rahapesuks ja krüptoraha kasutamiseks. Kõik eelmised märksõnad iseloomustavad aga suurt osa süüdistusosakonna menetlustest: kuritegelikud ühendused, rahapesu, salakaubavedu, konspiratsioon, korruptsioon, küberkuritegevus.

Võitluses kuritegevusega on kõige tõhusamad menetlused hästivalitud sihtmärkide vastu – nende inimeste, ühenduste või kuriteoliikide vastu, mis mõjutavad olukorda tänavatel või üleriigilises vaates kõige enam

Eelmisel aastal saatsid Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna prokurörid kohtusse kokku 33 kriminaalasja. Arvestades kogu Eesti prokuratuuri tööd ja Eestis toimepandud kuritegude hulka, näib see number kaduvväike. Ometi julgen öelda, et nende menetluste läbiviimine mõjutas kuritegevust piltlikult nagu snaiperikuul lahinguvälja. Võitluses kuritegevusega on kõige tõhusamad menetlused hästivalitud sihtmärkide vastu – nende inimeste, ühenduste või kuriteoliikide vastu, mis mõjutavad olukorda tänavatel või üleriigilises vaates kõige enam. Ka nimetatud 33 toimiku korral oli sihik seatud selliste kuritegude vastu, mis mõjutasid oluliselt Eesti turvalisust – seda nii nende menetluste sisuks olnud kuritegude piire ületava ulatuse, ohtlikkuse või uudsuse kaudu.

Alustasin oma eelmise aasta kokkuvõtet fentanüülist rääkides põhjusel, et võitlus fentanüüliga on hea näide selle kohta, millisel viisil on võimalik loetud arvu, kuid valitud kriminaalmenetluste kaudu mõjutada kogu riigi turvalisust. 2018. aastal lõpule viidud kriminaalmenetlused tõid kaasa selle, et fentanüül muutus Eestis raskesti kättesaadavaks. Märgatavalt vähenes opiaatide üledoosidest põhjustatud surmade hulk.

2018. aastal jõustus Juri Vorobei suhtes kohtuotsus, millega ta mõisteti süüdi suure koguse fentanüüli käitlemises, sh valmistamises grupis teiste isikutega. Juri Vorobei nimi sai aga 2017. aastal tuntuks süüdistusosakonna juhitud menetluse kaudu, milles ta mõisteti süüdi Nikolai Tarankovi tapmises. Üldistatult võime järeldada, et narkootiliste ainete käitlejatel on suhteid kuritegelike ühendustega.

Kuritegelike ühenduste suhtes läbiviidud kriminaalmenetlused olid ka eelmisel aastal oluline osa süüdistusosakonna tööst. Ka need menetlused on hea näide selle kohta, kuidas väikese arvu menetluste kaudu on võimalik avaldada Eesti turvalisusele suurt mõju. Eelmisel aastal esitasid süüdistusosakonna prokurörid süüdistusi kuritegelikku ühendusse kuulumises kolme kriminaalasja raames.  Kahel menetlusel kolmest heideti süüdistatavatele lisaks kuritegelikku ühendusse kuulumisele ette ka narkootiliste ainete käitlemist, ühel aga täiendavalt raskete majanduskuritegude toimepanemist. Võib väita, et kõik varasematel aastatel kuritegelike ühendustega seotud kriminaalmenetlused on oluliselt vähendanud organiseeritud kuritegevusest nähtuvat ohtu Eesti turvalisusele.

Lisaks organiseeritud kuritegevuse tõkestamisega seotule olid süüdistusosakonna 2018. aasta eesmärgid riikliku julgeoleku tagamine riigivastase kuritegevuse tõkestamisega seonduvalt, samuti rahvusvahelise rahapesu tõkestamine ja avastamine ning kriminaaltulu varasemast veelgi jõulisem ja tulemuslikum tuvastamine, arestimine ja konfiskeerimine.

Kübervaldkonnas toimuv on prokuratuurile väljakutse mitme nurga alt

Rahvusvahelise rahapesu tõkestamisega seotult on kõige olulisem süüdistusosakonna juhitud kriminaalmenetlus Danske pangaga seotud rahapesukahtluste uurimine. Nimetatud kriminaalasjas esitas prokuratuur eelmise aasta detsembris kümnele inimesele  kahtlustused erinevates kuritegudes, sh rahapesus osalemises. Eelnimetatud kriminaalasja kohtueelne menetlus jätkub ning tehakse koostööd teiste riikide kolleegidega. Hoolimata asjaolust, et see menetlus pole lõpuni jõudnud, on Danske panga rahapesuga seotu oluliselt mõjutanud Eesti ühiskonda. Siiski on rahapesukuritegudega seonduv osa süüdistusosakonna igapäevatööst. Nii esitati suures ulatuses rahapesus ning rahvusvahelise ulatusega küberkuritegudes 2018. aastal süüdistus ka Dennis Einastole.  

Kübervaldkonnas toimuv on prokuratuurile väljakutse mitme nurga alt. Dennis Einasto suhtes läbiviidava menetluse näitel on prokuratuurile oluline küberkuritegude menetlemine. Uued andmete edastamise võimalused on andnud kurjategijatele võimalusi oma tegevuse laiemaks konspireerimiseks ning varasemastest erinevate kuritegude toimepanemiseks. Ka süüdistusosakonnale on olnud väljakutse tumeveebis toimuv ja krüptorahaga seonduv.  2018. aastal jõuti lõpliku menetlusotsuseni K. Killi suhtes toimunud kriminaalmenetluses, mille raames esitati Kevin Killile teadaolevalt Eestis esmakordselt süüdistus tumeveebi vahendusel narkootiliste ainete müügis ning mille käigus õnnetus tegelikult konfiskeerida ka Killi kriminaaltuluna teenitud bitcoin’id.

2018. aastal süüdistusosakonna menetluses olnud korruptsioonikuriteod olid seotud nii Eesti Vabariigi julgeoleku ja majanduse seisukohalt tähtsa transpordi, s.o avaliku raudtee majandamise valdkondadega kui ka IT- ja tehnikavaldkonna juhtide/spetsialistide ebaseadusliku tegevusega. Seejuures jõuti maakohtu otsustega süüdimõistvate kohtuotsusteni Eesti Raudtee juhatuse liikme ja liiklusdirektori Sergei Fedorenko suhtes, samuti talle altkäemaksu andnud Sergei Balõbini suhtes. Eeldatavasti mõjutasid eelnevad menetlused oluliselt transpordisektoris toimuvat.   

2019. aastal on süüdistusosakonna prokuröride kõige suurem väljakutse kahtlemata see, kuidas hoolimata suurest hulgast kohtuistungitest jätkata edukalt ka kohtueelse menetluse juhtimist ning viia edukalt lõpule veel pooleliolevad kriminaalmenetlused

Kõige otsesemat ohtu Eesti riigi terviklikkusele põhjustavad riigivastased kuriteod. 2018. aastal alustatud kriminaalmenetlustest oli kõige olulisem riigireeturite Deniss Metsavase ja Pjotr Volini suhtes läbiviidud kriminaalmenetlus, mis on käesolevaks ajaks jõudnud süüdimõistva kohtuotsuseni. Samas esitati 2018. aastal süüdistusosakonnas süüdistus erinevate riigivastaste kuritegude toimepanemises veel nelja kriminaalmenetluse raames.

2019. aastal jätkuvad või algavad kohtumenetlused mitmetes suurt avalikku tähelepanu saanud kriminaalasjades. Kuigi aasta lõpus jõustus kohtumäärus, millega lõpetati kohtumenetlus Edgar Savisaare suhtes, jätkub menetlus nende suhtes, kellele on esitatud süüdistused Savisaarele altkäemaksu lubamises või andmises ning muudes sellega seotud kuritegudes. Algab kohtumenetlus Tallinna Sadama kriminaalasjas ning jätkuvad  suurt tähelepanu saanud organiseeritud kuritegevusega seotud kohtumenetlused. Seetõttu on 2019. aastal süüdistusosakonna prokuröride kõige suurem väljakutse kahtlemata see, kuidas hoolimata suurest hulgast kohtuistungitest jätkata edukalt ka kohtueelse menetluse juhtimist ning viia edukalt lõpule veel pooleliolevad kriminaalmenetlused. 

Lõpetuseks on mul on hea meel tõdeda, et süüdistusosakonna prokuröride tööd ei ole pälvinud mitte vaid teiste menetlusosaliste, s.h kahtlustatavate ja süüdistatavate, ning meedia tähelepanu, vaid hoopis olulisem on, et süüdistusosakonna prokuröre on märgatud rahvusvahelisel tasemel – heade koostööpartneritena menetlustes, aga ka näiteks konverentsidel ettekannete tegijatena või koolitajatena.  On rõõm tõdeda, et välisriikide kolleegid ei tea Eestit mitte vaid ühena Balti riikidest, vaid oskavad tihti meenutada mõnda konkreetset Eestiga seotud kriminaalmenetlust või kahtlustatavat – seda eranditult aga tänu edukale koostööle Eesti prokuratuuriga.

 

Taavi Pern
juhtiv riigiprokurör