2011. aastal Justiitsministeeriumi väljaantud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbiviidud „Tervishoiusüsteemi pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistav uuring“ tõi ühe korruptsiooniriskina välja arstide seotuse ravimeid või meditsiiniseadmeid maaletoovate ettevõtetega. Ühe probleemkohana nähti riigihankeid ning asjaolu, et hankeid võidavad aastaid järjest samad firmad. Nii on ka Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo huviorbiidis olnud viimastel aastatel korruptsioonikuriteod meditsiinisektoris.
Varasematest kriminaalasjadest võibki tuua välja 2016. aastal alguse saanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla korruptsioonijuhtumi, kus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõisteti altkäemaksu võtmises süüdi toonane Põhja-Eesti Regionaalhaigla infotehnoloogiadirektor ning altkäemaksu võtmises õigeks toonane haigla juht. Nimetatud kaasuse keskmes oli regionaalhaigla korraldatud neli toitlustusteenuse ostmise ning kuus infotehnoloogiahanget, millest kalleima hankelepingu maksumus oli üle 5,5 miljoni euro. 2019. aasta mais mõisteti süüdi riigihangete teostamise nõuete rikkumises ning altkäemaksu küsimises ja võtmises Põhja-Eesti Regionaalhaigla infrastruktuuritehnikateenistuse tehnikadirektor. Süüdistus oli esitatud seonduvalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla läbiviidud kuue üldehitustööde ja remonditöödega seonduva riigihankega, millest kalleima riigihanke maksumus oli pea 4,5 miljonit eurot.
Nii on ka Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo huviorbiidis olnud viimastel aastatel korruptsioonikuriteod meditsiinisektoris.
Eelmisel aastal oli SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliiniku juhataja korruptsioonijuhtum, kus kohus mõistis endise juhi riigihangete teostamise nõuete rikkumises süüdi. Ka selles kriminaalasjas oli etteheite keskmes riigihange eeldatava maksumusega 1,7 miljonit eurot, selle eesmärk oli osta SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinikule 30 hambaravikabineti jaoks sisustus (mööbel ja seadmed) koos paigalduse ja kommunikatsioonide ühendamisega.
Praegu on käimas veel kaks kriminaalasja, milles on esitatud kahtlustused Ida-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstidele muuhulgas riigihangete nõuete rikkumises eesmärgiga eelistada konkreetset pakkujat ning ühel juhul seoses eelise andmise eesmärgil riigihangete nõuete rikkumisega ka altkäemaksu võtmises. Nimetatud kriminaalasjade ese on samuti suuremahulised riigihanked, mille maksumused on ulatunud miljonitesse eurodesse.
Ca 10% riigieelarvest kulub tervishoiule ning kui rääkida numbrite keeles, siis näiteks 2022. aastal eraldati konkreetselt tervishoiuteenustele 1,36 miljardit eurot.
Peamiste põhjustena, miks riik on võtnud eesmärgiks uurida meditsiinisektoris toimuvat, võib välja tuua asjaolu, et arstiabi on inimestele eluks vajalik teenus ning sellel on väga suur mõju ühiskonnale ja inimeste heaolule. Seetõttu on ka riigi eraldatavad rahalised vahendid suured, ca 10% riigieelarvest kulub tervishoiule ning kui rääkida numbrite keeles, siis näiteks 2022. aastal eraldati konkreetselt tervishoiuteenustele 1,36 miljardit eurot. Eesti Haigekassa haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate rahastamine toimub Eesti Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute alusel. Seega kasutatakse riigihangete läbiviimisel ning meditsiiniseadmete/toodete/teenuste hankimisel avalikke vahendeid, mille kasutamine avalikes huvides peab toimuma seaduses sätestatud eesmärke silmas pidades. Nagu riigihangete seadus sätestab, on riigihangete üks eesmärk tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Hankijal tuleb korraldada riigihange selliselt, et ettevõtjate vahel tekiks võistlus hankelepingu saamise pärast, ning selle tulemusena pakuvad ettevõtjad kaupu ja teenuseid hankijale soodsatel tingimustel. Teisisõnu tuleb riigihange korraldada selliselt, et hankijal on võimalik ettevõtjate pakkumusi võrrelda ning objektiivsete kriteeriumide alusel valida välja hankijale soodsaim pakkumus. Riigihangete korraldamisel kehtib ka põhimõte, mille kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning lähtuma parimast võimalikust hinna ja kvaliteedi suhtest. Selleks aga peab esmalt hankeese vastama optimaalseimal viisil hankija vajadustele. Igasugune kellegi kasuks hanketingimuste modifitseerimine võib endaga kaasa tuua aga hoopis olukorra, kus riik Eesti Haigekassa rahastuste kaudu maksab soetatava seadme või ravitööks vajalike vahendite/teenuste eest tunduvalt rohkem, kui oleks maksnud selle eest ausa hankemenetluse korral.
Igasugune kellegi kasuks hanketingimuste modifitseerimine võib endaga kaasa tuua aga hoopis olukorra, kus riik Eesti Haigekassa rahastuste kaudu maksab soetatava seadme või ravitööks vajalike vahendite/teenuste eest tunduvalt rohkem, kui oleks maksnud selle eest ausa hankemenetluse korral.
Erinevate kaasuste pinnalt on võimalik teha mõningaid üldistavaid, kogu sektorit ilmestavaid tähelepanekuid, mis kogumina võivadki tuua kaasa korruptsiooniriskide realiseerumise.
Esmalt võib tuua välja Eesti turu väiksuse ja sellest tuleneva meditsiiniseadmeid/-tooteid tarnivate äriühingute vähese konkurentsi, kuivõrd tavapäraselt kasutavad suured rahvusvahelised meditsiinivahendite tootjad väiksematel turgudel edasimüüjaid, kuna väikeselt turult saadav tulu ei pruugi olla suurkorporatsioonile endile piisavalt atraktiivne. Seonduvalt eeltooduga on väikese riigi eripära ka see, et meditsiinisektoris tegutseb piiratud hulk inimesi, mis omakorda toob kaasa olukorra, kus tihtipeale nii tarnijad (s.o hankemenetlustes pakkujad) kui ka hankija töötajad ehk tervishoiusüsteemi töötajad on omavahel seotud – on seoseks siis ühised seminarid, eelnevad töösuhted või hoopiski õppeasutus, kus on koos haridus omandatud.
Teisena asjaolu, et hankemenetluste läbiviimiseks moodustatud hankekomisjonidesse kaasatakse valdkonna oma ala spetsialistid, kes hangitavat eset lõppastmes kasutama hakkavad, ning teenuste hangete korral teenuse tagamise eest vastutavad isikud. Sageli ongi viidatud isikute ülesanne hankemenetluseks vajaliku tehnilise kirjeldus koostamine. Tehniline kirjeldus oma olemuselt peab aga tagama kõigile võimalikele pakkujatele võrdsed võimalused ega tohi olla koostatud selliselt, et võiks tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi konkurentsile. Olukorras aga, kus haiglal on pikaajaline lepingupartner, kelle tooteid/seadmeid/teenuseid on harjutud kasutama ehk kelle osas on hankekomisjoni kuuluvatel isikutel tekkinud subjektiivne eelistus, võib juba realiseeruda korruptsioonirisk. Ütlematagi on selge, et selline korruptsioonirisk on olemas, kui hangetega kokkupuutuv meditsiinisektori töötaja saab võimaliku pakkuja käest vastutasuna tema huvide kaitsmise eest hankeprotsessis meelehead. Selline olukord võibki tuua kaasa selle, et tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse kas isiklikust või konkreetse pakkuja huvist, mõjutades hangitava seadme/toote/teenuse kirjelduse koostamise kaudu hanketulemust ning jättes kõrvale hankija ehk haigla huvid, milleks on raviprotsessi jaoks parima (majanduslikult tulusaima) lahenduse leidmine.
Lõppastmes ei peakski riigi eesmärk olema kriminaalasjade raames probleeme lahendada, vaid rikkumisi võiks vältida juba eos.
Nagu öeldud, siis summad on suured, aga ka abivajajaid on rohkem, kui riik suudab teenindada, mistõttu on oluline, et iga euro kasutamine meditsiinisektoris oleks läbimõeldud ja jõuaks õigesse kohta, mitte ei läheks n-ö kõrvale korruptsiooni tõttu. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo hinnangul võiks eelnevate tähelepanekute üks võimalik lahendus olla riigis nn kompetentsikeskuse loomine, mis viiks läbi ühishankeid raviteenuste osutajatele. Sellise kompetentsikeskuse loomise tulemusel võib mahuefekti kaudu saabuda vahendite kokkuhoid, samuti võib suureneda riigihanke menetluste läbipaistvus ja ühtlustuda üldine riigihangete läbiviimise kompetents. Lõppastmes ei peakski riigi eesmärk olema kriminaalasjade raames probleeme lahendada, vaid rikkumisi võiks vältida juba eos. Nii on meditsiinisektoris märgata viimasel ajal positiivsemaid märke seoses võimalike eelnevalt väljatoodud probleemide teadvustamisega ning esimeste ühishangete läbiviimisega.
Triinu Olev töötab prokuratuuris alates 2012 aastast. Algselt töötas ta Põhja ringkonnaprokuratuuris konsultandina ja varsti juba abiprokurörina nii samas ringkonnas kui Riigiprokuratuuris. 2018 sai temast ringkonnaprokurör, tegeledes Põhja ringkonnaprokuratuuris majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimisega. 1. jaanuarist 2023 on Triinu Olev riigiprokurör ja võitleb kõige raskema valgekraeliste kuritegevusega.
Ats Kübarsepp töötab keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhina 2021. aasta algusest. Kriminaalpolitseis töötab ta juba üle 20 aasta, olles pikalt uurija organiseeritud kuritegevuse valdkonnas ning ligi kolm aastat majanduskuritegude büroos talituse juht.