Kogukonna kõige kaitsetumad on kahtlemata lapsed, kuid haavatavaiks võivad osutuda ka väärikasse ikka jõudnud inimesed või nooremadki, kes ei ole võimelised ise enda rahaasju korraldama. Sellises olukorras võib kohus võtta inimeselt ära õiguse enda rahaasju ise korraldada ja suunata ta eestkostele.

Paraku on inimesi, kes ei kohku lihtsa rahalise kasu saamise nimel ära selliste inimeste petmisest. Haavatavate inimestega seotud riskide ennetamiseks on kõige kindlam tugi eelkõige hoolivatelt lähedastelt, kes saavad ohtudest rääkida, olulistel hetkedel toetada ja nõrgematele nõu anda.

Paraku ei ole kõigil sellise tugivõrgustiku õnne ja kahjuks on meie ümber inimesi, kes ei kohku kasu saamiseks ära ka endast eakamate usalduse ärakasutamisest. Kõige kahetsusväärsem on see, kui usaldust kuritarvitab eaka eestkostja või keegi, keda ta on usaldanud ja kes on lubanud tema huvide eest parimal võimalikul moel seista.

Nii tegeleb prokuratuur praegu ühe juhtumiga, kus eakas daam on usaldanud oma tuttavaid, kes paraku tasusid usalduse eest tema vara omastamisega. Uurimisversiooni kohaselt suudeti vanainimest veenda selles, et ta annaks notaris üle piiranguteta volituse enda pangakontoga majandamiseks. Eaka inimese volituse saanu lubas selle raha arvelt endale luksust, laristas seda ja lõpuks raiskaski ära. Kahtlustuse kohaselt omastati üle 85 000 euro.

Uurimisversiooni kohaselt suudeti vanainimest veenda selles, et ta annaks notaris üle piiranguteta volituse enda pangakontoga majandamiseks.

Enamasti on varaline kahju oluliselt väiksem, kuid rahast olulisematki kahju teevad sellised teod ühiskonna õiglustundele. Selline usalduse kuritarvitamine õõnestab seda kahtlemata oluliselt enam kui rahasumma, mis kaitsetu eaka kontolt ära kantakse. See omakorda ilmestab kuriteo toimepanija hoolimatut suhtumist, sest risti ei lööda ette ka nõrgemate suhtes kuriteo toimepanemise ees.

Õnneks on paljud sellised juhtumid siiski päevavalgele tulnud. Ühelt poolt toetab seda tugev ja põhjalik süsteem, mille eesmärk on tagada eestkostjate üle järelevalve – nad on kohustatud esitama aruandeid ja tõendama kulutusi kohtule, kes peab eeskostjate üle järelevalvet ning kontrollib esitatud andmeid kord aastas.

Teisalt on tänapäeva tehnoloogiliselt arenenud maailmas aina lihtsam tekitada ja kaotada andmeid ning seeläbi muuta ka võimalikke dokumente, mida kohus järelevalve raames kontrollida saab.

Enamasti on varaline kahju oluliselt väiksem, kuid rahast olulisematki kahju teevad sellised teod ühiskonna õiglustundele.

Seetõttu tulevad kõige kindlamini päevavalgele need lood, kus eestkostja on omavalitsus, kes on ühel hetkel topeltkontrolli käigus tuvastanud mõne võimaliku rikkumise. Seejärel jõuab see info tavaliselt ka õiguskaitseasutusteni.

Samuti saavad sellised juhtumid tähelepanu eakate korral, kellel on usaldusväärsed lähedased, või kui kuriteo paneb toime keegi hooldekodus. Tihti võib ka pank märgata eaka kontol ebatavalist tegevust, misjärel võetakse kliendiga ühendust ja tehakse selgeks, kas kliendi konto tühjeneb kliendi soovil või on mõni nobenäpp asunud vahendeid tema teadmata kõrvale kandma.

Kõige varjatum on aga olukord, kus eaka lähedane ise on asunud tema vara kuritarvitama, sest selline juhtum ei pruugi kunagi õiguskaitseasutusteni jõuda.

Kui aga selline juhtum jõuab õiguskaitseasutusteni, siis oleneb asjaolude väljaselgitamise võimalus suuresti konkreetse juhtumi taustast. Kindel on see, et mida abitumas seisundis kannatanu on, seda keerulisem on lõplikku tõde välja selgitada. Üks lihtsamini saadavaid tõendeid on kannatanu selgitus, kuid kui kannatanu ei mäleta, ei oska olukorda mõtestada või ei saa arugi, et teda on ära kasutatud, siis seda võimalust paraku ei olegi.

Vananeva ühiskonna korral on paratamatu, et sellist abi vajavate inimeste hulk võib aja jooksul kasvada. See tähendab, et see on kindlasti kasvava riskiga kuritegevuse valdkond, mida soodustab ka elukalliduse suurenemine ning osade inimeste huvi leida lihtsamaid võimalusi äraaelamiseks.

Kui mäluprobleemidele lisada ka arveldamine sularahas, siis on selle jälgi oluliselt keerulisem tagantjärele tuvastada. Samas ei tasu sellest kohe kohkuda, sest varaga tehtud toimingud jätavad alati endast maha jälje – sularaha ei võeta kelleltki ära lihtsalt selleks, et see kapile tolmu koguma jätta. Eesmärk on omastatud rahaga midagi osta või seda kuhugi investeerida ja kui info on piisav, õnnestub see ehk ka välja selgitada. 

Vananeva ühiskonna korral on paratamatu, et sellist abi vajavate inimeste hulk võib aja jooksul kasvada. See tähendab, et see on kindlasti kasvava riskiga kuritegevuse valdkond, mida soodustab ka elukalliduse suurenemine ning osade inimeste huvi leida lihtsamaid võimalusi äraaelamiseks. Kahtlemata on see üks kuritegevuse liik, millele on oluline pöörata tähelepanu juba praegu.

Kuidas riske märgata?

Ohumärke saavad märgata need, kes võimaliku kannatanuga igapäevaselt suhtlevad. See võib olla pereliige, hooldeasutuse töötaja, omavalitsuse esindaja või muu usaldusväärne inimene. Tähtis on, et eakas ei jääks üksi. Kui rahaasjade üle omab kontrolli vaid üks inimene, siis ei pruugi rahaasjadest täit ülevaadet olla.

Mida rohkem silmapaare eaka heaolu silmas peavad, seda kindlam on, et ka vara on kasutatud eaka huvides. Nii saab olla kindlam, et aruanded vastavad tegelikkusele ja abivajajale on kõik vajalik tagatud. Ka igapäevaelu ja toimetuleku probleemid jäävad nii suurema tõenäosusega silma. Kui seni omaette hoidev eakas on hakanud pidama telefoni teel pikki vestlusi või käib tihti üksinda uue tuttavaga suhtlemas, siis tasub tunda huvi, kellega ta suhtleb.

Täpselt nagu kaitsetute lastega tuleb samalaadseid ohte silmas pidada ka eakate ja teiste hättajäänute korral. Sarnaseid ohte haavatavatele inimestele saab ära hoida usalduse, suhtluse ja hoolimise kaudu. Tasub kindlasti pingutada, et keegi ei jääks üksi praegu ega tulevikus. 

s
autor
Siret Vaher-Torni

Siret Vaher-Torni töötab prokuratuuris 2020. aastast. Ta alustas majanduskuritegudele spetsialiseerunud konsultandina ning temast sai kahe lühikese aastaga abiprokurör. Siret abistab ringkonnaprokuröre ja juhib ka ise majandus- ja maksukuritegude menetlusi Põhja ringkonnaprokuratuuris.

autor
Piia Enno

Piia Enno liitus prokuratuuriga 2018. aastal ning asus abiprokurörina tööle Põhja ringkonnaprokuratuuri III osakonda lähisuhtevägivalla kuritegude eeluurimist juhtima. 2020. aastal liikus Piia majanduskuritegude osakonda, kus on tegelenud maksukuritegude, rahapesu, korruptsiooni ja kelmuste eeluurimise juhtimisega.