Andres Parmas
Riigi peaprokurör Andres Parmas

Prokuratuuri 2018. a aastaraamatus avaldas peaprokurör Lavly Perling lootust, et 2019 toob esimese kohtuniku prokuratuuri teenistusse ja esimese täisdigitaalse kohtumenetluse. Milline ettenägelikkus! Eelmise riigi peaprokuröri lootused ei täitunud küll täiel määral, kuid aprillis 2020 tuleb tõdeda, et olen kohtunikuametist asunud tööle riigi peaprokurörina ning koroonaviirusest tingituna on täisdigitaalne ja lisaks veel ka virtuaalne kriminaalmenetlus samuti reaalsuseks saamas.

2019. aaastat prokuratuuris saab pidada innovatsiooni aastaks. Toimus häkaton senisest erinevate värskete lähenemiste leidmiseks prokuratuuri töös. Prokuratuur tegeles aktiivselt asutuse väärtuspakkumise ja renomeega – tellides maineuuringu, kajastades meedias proaktiivselt ning ulatuslikult prokuratuuri tegevuse põhimõtteid ja väärtusi, tutvustades end atraktiivse tööandjana nii õigusteaduskonna tudengite karjäärimessil kui ka uuenenud töökuulutuste kaudu. Seoses uue riikliku eelarvestamise süsteemiga uuenes ka prokuratuuri eelarve planeerimine ja ülesehitus.

On kõnekas, milliste kuritegudega tuli rinda pista üheksakümnendate esimeses pooles ja milliseks on kuritegevus kujunenud paarikümne aastaga.

Lisaks tõi 2019. a prokuratuurile muudki tähelepanuväärset. Käivitus oluline programm – kolmeaastane alaealiste ja lähisuhtevägivalla valdkonna konsultantide palkamise võimalus kõigisse ringkonnaprokuratuuridesse, mida rahastatakse Norra finantsmehhanismist. Konsultantide ülesandeks on prokuröride abistamine ja nõustamine alaealistest kannatanutega või alaealiste õigusrikkujatega seotud kriminaalmenetlustes ning sotsiaalprogrammide määramise ja kriminaalhooldusega seotud küsimustes. Võime olla kindlad, et konsultantide programmi täisvõimsusel rakendumisel suudame prokuratuuri tööd ses vallas veelgi tõhustada. Muuhulgas on tegemist olulise pilootprojektiga, andmaks kinnitust prognoosile, et prokuröre kindlates valdkondades toetavad ekspertidest konsultandid annavad kriminaalmenetlustes mõõdetava lisapanuse. Eestis toimus kaks kõrgetasemelist rahvusvahelist prokuröride kogunemist – Euroopa Liidu liikmesriikide juhtivaid prokuröre ühendava NADAL-i aastakonverents ja Läänemeremaade peaprokuröride kohtumine. Need üritused aitasid kinnistada mainet Eestist kui usaldusväärsest ja efektiivsest rahvusvahelisest koostööpartnerist.

Aastaraamatust endast. Lisaks kaasahaaravatele lugudele, mis portreteerivad meie kolleegide tööd Eestis tänasel päeval enim muret valmistavate kuritegude vallas, leiab aastaraamatust statistilise ülevaate 2019. aastast, sisulised kokkuvõtted ringkonnaprokuratuuride ja riigiprokuratuuri töö-aastast ja prokuratuuri 2019. a koostatud analüüsid.

Lisaks on seekordsesse aastaraamatusse mahutatud artiklikogumiku "Teekond tänasesse" näol ajajoon – läbi olulisemate kriminaalmenetluste ja eesliinil seisnud prokuröride sule saab hea sissevaate sellest, kuskohast Eesti ühiskond pärast taasiseseisvumist tulema hakkas ja kuhu oleme jõudnud. On kõnekas, milliste kuritegudega tuli rinda pista üheksakümnendate esimeses pooles ja milliseks on kuritegevus kujunenud paarikümne aastaga. Nende kirjutiste vahendusel saab jälgida, kuidas on koos muutunud kuritegevusega arenenud ka õiguskaitseasutused ja nende töömeetodid – kuidas on kujunenud tänapäevane mitte üksnes kohtus käiv, vaid kriminaalmenetlusi juhtiv prokuratuur, kus olulisteks märksõnadeks on suurenenud koostöö erinevate riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste vahel, samuti suurenenud rahvusvaheline koostöö, aga ka kohtuvälised, sh taastava õiguse meetmed. Artiklikogumikule lisandub veel eelmise peaprokuröri enda retrospektiiv tema viieaastasele ametiajale – selleks seatud eesmärkidele ja nende saavutamisele.

Milline saatuse iroonia, et Wuhanist valla pääsenud koroonakriis ja selle tõttu Eestiski kehtestatud inimeste füüsilise suhtlemise piirangud on need, mis annavad digikultuuri arendamisele omapoolse tugeva tõuke!

Prokuratuuri töötajaskonna lõikes oli 2019. a vilgas. Toimus rohkelt personaliliikumisi nii organisatsioonis sees, prokuratuurist kohtusse (iseäranis puudutas see meie suurimat, Põhja ringkonnaprokuratuuri), kui ka uute inimeste värbamist. See, et Vabariigi President otsustas Riigikohtu üldkogu ettepanekul kohtunikena ametisse nimetada mitu meie head kolleegi, kõlab selge tunnustusena prokuröride kõrgele kvaliteedile kriminaalmenetluse professionaalidena. Tunnustada tuleb sedagi, et hoolimata personalivallas toimunud rahvarändele on prokuratuur 2019. a suutnud hoida taset.  Lõplike menetlusotsusteni jõudnud asjade arv on püsinud samal tasemel, samuti on järgitud kvaliteedinõudeid, mida oleme enda töös oluliseks pidanud. Eks loomulikult on esinenud ka tagasilööke ja alla on tulnud neelata kibedaid pille nii kriitiliste kohtulahendite näol kui ka mõnel juhul avalikkuse jaoks arusaamatuks jäänud menetlusotsustustele järgnenud meedia pahameeltormina. Neil puhkudel on oluline, et oleme mitte üksnes sõna, vaid ka teoga näidanud, et võtame kriitikat tõsiselt ja õpime sellest, püsides nõnda organisatsioonina igati heas vormis ning arenemisvõimelisena.

Kultuuriministeerium on juba pikka aega tõstnud teema-aastate programmi raames igaks aastaks esile mingi Eestile olulise valdkonna, millele süvendatult tähelepanu tõmmata ja mida seeläbi väärtustada ning edendada. 2020. aasta on kuulutatud digikultuuri aastaks, eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks. Milline saatuse iroonia, et Wuhanist valla pääsenud koroonakriis ja selle tõttu Eestiski kehtestatud inimeste füüsilise suhtlemise piirangud on need, mis annavad digikultuuri arendamisele omapoolse tugeva tõuke!

See puudutab prokuratuuri vahetult, sest meie tööst moodustab väga suure osa suhtlus inimestega. Seda, mida oleme seni harjunud tegema näost-näkku, peame nüüd kiirendatud korras ja ootamatult õppima korraldama füüsilisi kontakte vältides. Digitaliseerimine, kriminaalmenetluste toimetamine virtuaalselt – teemad, millest siiani rääkisime tuleviku võtmes, on ühtäkki saanud igapäevaseks reaalsuseks. 2020. aasta saab olema ses mõttes suur eksperiment ja õppimiskogemus. Seejuures peame aga jätkuvalt silmas pidama meile olulisi väärtusi – tõetaotlust, inimesekesksust, professionaalsust, tõenduspõhisust ja eelarvamusvabadust. Uues olukorras on eriti oluline õiguskaitseasutuste omavaheline tihe koostöö ja koordineerimine, millesse peame täie tõsidusega panustama. 2020. aastal keskendume kriminaalmenetlustes koostöö jätkuvasse edendamisse teiste asutustega, iseäranis raske peitkuritegevuse ja lähisuhtekuritegude vallas. Usutavasti on just tihe omavaheline koostöö ja koordineerimine üks võti kuritegevuse senisest parema kontrolli alla saamiseks. Jõudu ja mõistust ning kindlasti ka natuke õnne meile!