Vahistamine
1. jaanuaril 2021 oli vahistatuid 472 ehk 5% võrra vähem kui aasta varem (01.01.2020 – 495).
Kohtueelses menetluses viibis (01.01.2021) vahi all 195 isikut ehk 41% kõigist vahistatutest. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on kohtueelses menetluses vahi all viibijate arv mõnevõrra vähenenud ning vähenenud on ka osatähtsus koguarvust – 01.01.2020 oli kohtueelses menetluses vahistatute arv 225 ehk 45% kõikidest vahistatutest.
Kuni kaks kuud kohtueelses menetluses vahi all viibinute osakaal on võrreldes eelmise aastaga oluliselt suurenenud ehk vahi all viibimise aeg on vähenenud – üle poole (53%) kohtueelse menetluse vahistatutest olid kinnipidamisasutuses viibinud alla kahe kuu (01.01.2020 – 34%) (tabel 14).
Alates 01.09.2016 ei või kohtueelses menetluses esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. 1.01.2021 seisuga oli kohtueelses menetluses üle nelja kuu vahi all viibinud isikuid 22 ehk 11% kõigist kohtueelseks menetluseks vahistatutest (01.01.2020 – 18/8%). Enamasti olid kohtueelses menetluses üle nelja kuu vahi all viibijatest süüdistatavad narkokuriteos või tapmises.
Alates 01.09.2016 võib alaealist isikut kohtueelses menetluses hoida vahi all kuni kaks kuud. Isikuid, kes vahistati alaealisena (kuni 18-aastaseks saamiseni), viibis 1.01.2021 kohtueelses menetluses vahi all kaks (01.01.2020 – seitse). Need alaealised olid süüdistatavad vägivallas võimuesindaja vastu ning narkokuriteos.
Jätkuvalt moodustavad kõige suurema osa vahistatutest narkokuritegudes kahtlustatavad ja süüdistatavad (27%). Suurenenud on raskete eluvastaste kuritegude tõttu vahistatute osatähtsus (jaanuaris 2020 - 58; jaanuaris 2021- 74). Seksuaalkuritegude tõttu on vahistatud 5%, röövimise või väljapressimise tõttu 6%, muude isikuvastaste kuritegude tõttu 16% ja varguste tõttu 14% vahialuseid (tabel 15).
Konfiskeerimine
2020. aastal konfiskeeriti 249 kriminaalasjas kriminaaltulu 2 236 503 euro väärtuses (tabel 16). Kõige enam vara konfiskeeriti Riigiprokuratuuri menetlustes (821 804 eurot). Võrreldes 2019. aastaga konfiskeeriti 2020. aastal ligi poole väiksemas summas.
Suurim konfiskeeritud reaalne vara oli enam kui 700 000 eurot (kuritegeliku ühenduse juhtimine). Enam kui 100 000 eurot konfiskeeriti kolmes kriminaalasjas.
Konfiskeeritud vara väärtus oli möödunud aastaga võrreldes oluliselt suurem Lõuna RP-s, teistes ringkondades ja Riigiprokuratuuris konfiskeeriti oluliselt vähem (joonis 14).
• Tsiviilhagide rahuldamiseks mõisteti välja 2 329 433 eurot (2019 – 2 895 973 eurot) (s.t varaga tagatud summad).
• Laekumata asenduskonfiskeerimisi oli 817 351 euro eest (2019 – 1 180 491 eurot).
• Lisaks hüvitati menetluse kestel vabatahtlikult 1 110 119 eurot (2019 – 462 172 eurot).
Kohus konfiskeeris 2020. aastal joobes juhtidelt 123 sõidukit (2019 – 166) ehk sõidukeid konfiskeeriti neljandiku võtta vähem. Ringkondade lõikes oli vähenemine kõige väiksem Lääne RP-s (10%), seevastu Põhja RP-s konfiskeeriti sõidukeid pea poole vähem (40%) (joonis 15).
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Helina juhib igapäevatööna PPA arendusosakonna analüüsibürood. Eelnev ametikoht Riigiprokuratuuri arendusosakonna meeskonnas tekitas temas sedavõrd suure huvi kriminaalmenetluse vastu, et prokuratuuri aastakokkuvõtet jäi ta edasi tegema ka peale prokuratuurist lahkumistki. Ning muidugi on need asutused omavahel niivõrd seotud, et kasu on siiani mõlemapoolne.