2024. aasta november. Eestis toimub viis läbiotsimist, millel osalevad ka Rumeenia ametnikud. Samal ajal otsitakse Rumeenias läbi kolm asukohta. Eestis peetakse kinni ja võetakse prokuratuuri taotlusel vahi alla kaks Rumeenia kodanikku, keda kahtlustatakse kupeldamises. Rumeenias leitakse läbiotsimisel muu hulgas pea pool kilo kulda, mis on saadud kuritegudega.
2024. aasta 26. veebruar. Eesti kohus annab välja tagaselja vahistamismääruse ja naine kuulutatakse rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Eesti uurijad on naise teekonda juba mitu päeva kaardistanud, kui ta peetakse Marokos kinni – teda kahtlustatakse enda vastsündinud lapse tapmises. Mõni kuu hiljem on naine Eestis ja prokuratuur esitab talle süüdistuse.
Kriminaalmenetluses tehakse läbimurre. Tuvastatakse küberrünnaku korraldanud kurjategija, kohus väljastab tagaselja vahistamismääruse, kahtlustatav kuulutatakse rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Tai peab kinni narkokuritegudes kahtlustatava, keda ootab Eestis ees kohtumenetlus. Eesti teeb õigusabitaotluse, Euroopa uurimismääruse. Luuakse riikidevaheline uurimisrühm (JIT). Kaasatakse Eurojust. Eesti annab välja inimese, kelle USA kohus tunnistab süüdi sanktsioonide rikkumises.
Need on vaid mõned näited, kuidas ka avalikkuses on üha tihedamini kuulda rahvusvahelisest koostööst. Kuigi iga riik viib enda kriminaalmenetlusi läbi ise, on riikide koostöö vajalikkus ajaga kasvanud.
Ühest küljest Schengeni ala üha laieneb ja piirikontrolli eri riikide vahel järk-järgult kaotatakse, teisalt on kogu maailm muutunud avatumaks ning inimesed liiguvad riikide vahel aktiivsemalt kui kunagi varem. Sama vabadust saavad paraku ära kasutada ka kurjategijad, kes ei hooli enam riigipiiridest, liiguvad ise üle maailma või ulatub nende kurjade tegude mõju üle ilma. Seetõttu pole riikidel lootustki üksinda kuritegudes kahtlustatavaid tabada.
Ühest küljest Schengeni ala üha laieneb ja piirikontrolli eri riikide vahel järk-järgult kaotatakse, teisalt on kogu maailm muutunud avatumaks ning inimesed liiguvad riikide vahel aktiivsemalt kui kunagi varem.
Rahvusvahelise koostöö ümber keerlevate mõistete, põhimõtete ja kokkulepete virvarr võib ajada tiirlema ka terava juristi pea. Samas peavad rahvusvahelise koostööga tegelema Eestis kõik prokurörid, kelle menetlusse satub kriminaalasi, kus asja lahendamiseks vajalik tõend, inimene või vara asub välisriigis. Selliseid kriminaalasju on järjest rohkem ning Eesti prokuröride nõustamiseks ja ka teiste riikide taotluste täitmiseks on Riigiprokuratuuris eraldi prokurörid ja konsultant.
On erinevaid võimalusi, kuidas riigid saavad üksteist kuritegude lahendamisel aidata. Näiteks kui kahtlustatav on Eestist lahkunud, saab prokuratuur taotleda kohtult tema vahistamist. See tähendab, et kohus kontrollib tavapärasel moel vahistamise aluseid ehk seda, kas esineb kriminaalmenetlusest kõrvale hoidmise või uute kuritegude toimepanemise oht. Tagaselja vahistamise korral saab kohus vahistamismääruse koostada kahtlustatavat küsitlemata. Kui kohus nõustub inimese vahistamisega, siis saab prokuratuur omakorda väljastada Euroopa vahistamismääruse (EAW) või väljaandmistaotluse.
EAW või väljaandmistaotlus liigub seejärel Justiits- ja Digiministeeriumi, kes omakorda annab kahtlustatava tagaotsimisest teada Sirene büroole – just nii jõuab teave kellegi tagaotsimise kohta Schengeni infosüsteemi ehk piltlikult iga Euroopa politsei- või piirivalveametniku arvutisse.
Rahvusvaheliselt tagaotsitav võidakse kinni pidada ükskõik kus ja see omakorda tähendab, et Eestil ei pruugi olla konkreetse riigiga lepingut kahtlustatavate väljaandmiseks. Kui kahtlustatav välisriigis kinni peetakse, siis tuleb kiiresti edastada sinna riiki vastav taotlus. Rahvusvahelise koostöö puhul peab alati lähtuma taotlust täitva riigi seadustest. Kuna igas riigis on väljaandmine reguleeritud erinevalt, võib ka väljaandmise kestus kujuneda erinevaks.
Kui riik enda protsessiga lõpuni jõuab, antakse sellest Eestile teada ja meie politsei korraldab inimese transpordi Eestisse. See tähendab nii sobivate transiitriikide ja lendude leidmist kui ka kogu protsessi turvalisuse tagamist.
Rahvusvaheline koostöö ei tähenda aga alati seda, et riigid vahendavad omavahel kahtlustatavaid, sest esmalt on tarvis kahtlustatavad kuritegudega seostada ja koguda selleks vajalikud tõendid. Ka teiste riikide abil või nende territooriumil tõendite kogumine on rahvusvahelises koostöös võimalik. Riigid saavad esitada õigusabitaotlusi, Euroopa uurimismääruseid ja sõlmida omavahel riikidevahelise uurimisrühma (JIT) lepinguid. Kui esimesed kaks on ühe riigi taotlused teisele riigile mingit sorti tõendite kogumiseks või menetlustoimingute tegemiseks, siis JIT tähendab juba sellist kokkulepet, kus vajaliku teabe vahetamiseks ei ole enam tarvis eraldi taotlusi esitada ja võimalikku kuritegu uurivad riigid ühiselt.
Rahvusvaheline koostöö ei tähenda aga alati seda, et riigid vahendavad omavahel kahtlustatavaid.
2024. aasta oktoobri keskpaik. Eesti, Soome, Rumeenia ja Serbia uurijad on kogunenud JITi raames. Osa on „põllul“, alustamas kriminaalasja realiseerimist, osa on Eurojusti koordineerimiskeskuses. Töö on alanud – menetlustoiminguid tehakse muu hulgas Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris ja Slovakkias. Uurijad peavad mitmes riigis kinni 47 inimest ja võtavad kahtlustatavatelt ära üle 6 miljoni tableti, mille turuväärtus on enam kui 12 miljonit eurot. Muu hulgas arestitakse sularaha, relvi, luksusautosid ja Rumeenias kaks elumaja. Operatsiooni aitab riikidel koordineerida Eurojust.
Selleks et ka keerulisemate või kiireloomulist rahvusvahelist koostööd nõudvate kuritegude lahendamine sujuks edukalt, pakub Euroopa riikidele tuge Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet ehk Eurojust. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on Eurojustis prokuröride ja kohtunike esindus, mis tagab otsekontaktid ning kiire ja vahetu suhtluse riikide vahel.
Eurojusti vahendusel on ühel riigil võimalik edastada teisele riigile kiireloomulisi Euroopa uurimis- ja vahistamismäärusi, arestimistaotlusi ning muid koostöötaotlusi. Eurojusti abil saab ühe riigi esindaja luua otsekontakti teise riigi esindajaga ja tagada, et kiireloomuline taotlus saaks vajaliku prioriteetsuse.
Lisaks aitavad Eurojusti kontaktid eri riikide prokuröridega arutada käimasolevaid menetlusi, koordineerida piiriüleseid toiminguid ja lahendada jurisdiktsiooniga seotud küsimusi, et otsustada, millise riigi pädevusse mõne kuriteo uurimine langeb. Selleks korraldab Eurojust näiteks koordineerimisnõupidamisi, kuhu kutsutake eri riikide prokurörid ja uurijad, kes vahetavad koostöös Eurojusti esindajaga omavahel teavet ning otsustavad koostööga seotud küsimusi.
Nagu varem mainitud, on kõige tõhusam ja vahetum rahvusvahelise koostöö vorm riikidevaheline uurimisrühm ehk JIT, mis võimaldab riikidel vahetada teavet ja tõendeid ilma ametlike koostöötaotluste ja ülemäärase bürokraatiata – see tagab kriminaalmenetlustes tihti vältimatu aegkriitilisuse ning võimaldab vajaliku teabe saada vahetumalt ja kiiremini.
Ühine uurimisrühm on asjakohane näiteks juhul, kui kuritegelik rühmitus tegutseb samal ajal mitmes riigis, samuti kuritegude puhul, mille mõju või kahju ulatub sõltumata kuriteo toimepanemise asukohast mitmesse riiki. Selliste kuritegude kohta tõendite kogumine eeldab väga tihedat riikide koostööd ja teabevahetust. Eurojust aitab riike nii ühise uurimisrühma lepingu koostamisel ja sõlmimisel kui ka edasise tegevuse koordineerimisel ja rahastamisel.
Kõige tõhusam ja vahetum rahvusvahelise koostöö vorm on riikidevaheline uurimisrühm ehk JIT, mis võimaldab riikidel vahetada teavet ja tõendeid ilma ametlike koostöötaotluste ja ülemäärase bürokraatiata.
Realiseerimispäeval ehk päeval, mil on kogutud piisavalt tõendeid, et teha esimesed avalikud menetlustoimingud ehk otsida läbi mõni asukoht või pidada kinni kahtlustatav, saab Eurojustis luua koordineerimiskeskuse. Seal saavad riikide esindajad jälgida reaalajas menetlustoiminguid ja nende tulemusi ning see omakorda võimaldab operatiivselt lahendada läbiotsimistel ja kahtlustatavate kinnipidamisel kerkivaid probleeme.
Sõltumata sellest, kas riigid teevad koostööd õigusabitaotlustega või JITi raames, Eurojusti toel või ise, on eduka koostöö alus teiste riikide esindajatega reaalsete kontaktide loomine. Teave ja ka menetlustoimingud liiguvad palju sujuvamalt, kui koostööd teevad kaks omavahel tuttavat inimest, mitte anonüümsed ametnikud. Seetõttu on raske piiriülese kuritegevusega võitlemisel möödapääsmatud rahvusvahelise koostöö võrgustikud, rahvusvahelised koolitused ja ka tööalased välislähetused.
Näiteks jõuti tänu tihedatele kontaktidele ja eri riikide politsei esindajate kohtumistele EUROPOLis rahvusvahelise politseioperatsioonini PhishOFF, millega suleti üks suurimaid õngitsuskelmidele teenuseid osutanud platvorm LabHost. Üle maailma peeti kinni 37 kurjategijat, kellest ükski ei asunud Eestis. Ligikaudu kümme neist tegid aga õngitsuspettusi Eesti suunal. Operatsioon toimus korraga 18 riigis.
Rahvusvahelise uurimise käigus tuvastati vähemalt 66 000 veebilehte, mida ligi 10 000 kurjategijat kasutasid selleks, et petta välja kannatanute andmeid või raha. Kogu maailmas sai selle platvormi kaudu kannatada üle miljoni inimese.
Just Eesti kriminaalmenetluses leidis prokuratuur aluse taotleda kohtult luba sulgeda välismaal asunud server ja seeläbi koguda tõendeid. Veebilehtedele lisati üleskutse, et kõik, kes tunnevad end asjaga seotuna, pöörduksid kohaliku riigi politsei poole. Eesti kohtu loal kogutud tõendeid jagasime rahvusvahelises koostöös ka teiste riikide õiguskaitseasutustega, et toetada võimalikult palju kuritegude lahendamist.
2024. aastal vajas Eesti kriminaalmenetluste raames rahvusvahelises koostöös tuge mitmelt riigilt. Heites pilgu tulevikku, saab olla täiesti kindel ühes – rahvusvaheline koostöö on keerulise ja üha piiriülesema kuritegevuse ohjeldamiseks vältimatu ning seda tuleb teha üha enam.
Piret Paukštys töötab riigiprokurörina 1999. aastast. Ta vastutab rahvusvahelise suhtluse eest ning seisab hea selle eest, et Eesti ja teiste riikide õiguskaitseasutuste suhtlus toimiks tõhusalt. Vajadusel esindab Piret prokuratuuri rahvusvahelistes töörühmades ja koolitustel. 2015. aastal valisid kolleegid ta aasta prokuröriks ning 2021. aastal pälvis Piret presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Heleri Randma alustas 2016. aastal Põhja ringkonnaprokuratuuris konsultandina ja töötas seejärel rahvusvahelise koostöö konsultandina Riigiprokuratuuris. 2018. aastal sai temast Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör ning aastatel 2019-2020 oli Heleri tagasi Riigiprokuratuuris rahvusvahelise koostöö valdkonna abiprokurörina. 2020. aastal sai temast ringkonnaprokurör ja alates 2023. aasta 1. veebruarist on ta nimetatud riigiprokuröriks. Heleri vastutusvaldkond Riigiprokuratuuris on rahvusvaheline koostöö.
Kauri Sinkevicius on Riigiprokuratuuri avalike suhete nõunik. Ta liitus prokuratuuriga 2017. aastal, kui asus tööle Lõuna ringkonnaprokuratuuri. Ta oli 2023. aastal prokuratuuri aasta ametnik.