Alates aastast 2015 on koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga lepitud kokku erinevates menetlust lihtsustavates võimalustes. Eesmärk on hoiduda ülemäärasest paberitööst ja bürokraatiast ning keskenduda sellele, et menetleja saaks teha keerulisemaid menetlustoiminguid, keskenduda kannatanule või mõelda läbi menetlustaktikalisi käike. 2018. aastal vaatasime koos PPA-ga üle, kuidas on läinud käiku erinevate menetlust lihtsustavate võimaluste rakendamine.
Ülekuulamisega seonduv
Alati peab menetleja lähtuma põhimõttest, et tema tegevus kannatanu kohtlemisel on inimsõbralik ja seaduslik. Kannatanut ei ole mõtet asjatult suunata korduvalt esitama ühte ja sama infot. Kannatanut ei pea iga kord kohe üle kuulama järgmiste asjaolude esinemisel:
- tegemist on kriminaalasjaga, mis perspektiivis lõpetatakse;
- (väikese kahjuga) varavastaste süütegude korral ning avaliku rahu vastaste süütegude korral, oluline on iga situatsiooni hinnata lähtuvalt asjaoludest;
- kannatanu on esitanud väga põhjaliku süüteoteate;
- kui on vaja täpsustavaid küsimusi esitada, saab need vormistada vastavalt KrMS §-le 123, näiteks juhul, kui teataja saadab lisainfot e-kirja teel;
- registrikanne võib olla esimene menetlustoiming, eraldi dokumenti vormistama ei pea;
- isikusamasuse korrektseks ja kiireks tuvastamiseks on mõistlik paluda elektronpostiga saadetud süüteoteade digitaalselt allkirjastada. Kui digitaalse allkirjastamise võimalus puudub, peab menetleja igal üksikul juhul hindama, kas peaks võtma kannatanuga isiku tuvastamiseks ühendust.
Kui ainsaks toiminguks menetluses jääb süüteoteate esitamine, menetluse prokuratuuri saatmine ning lõpetamine, siis igal juhul tuleb avaldajaga telefoni teel ühendust võtta, et ta saaks politseilt tagasisidet menetluse kohta enne menetluse lõpetamist.
Põhistamata määruste koostamine
Kuna seadus võimaldab koostada aja kokkuhoiu tarbeks põhistamata määruseid, siis võiks seda võimalust rohkem rakendada. Määruses võiks olla üks selgitav lause ning kannatanule tuleks helistada ning selgitada, et saab vastava määruse ning mis on selle sisu ja mõte. Alustamise faabulaid määrusesse ei ole vaja kirjutada ning tekst peab üldjuhul mahtuma ühele lehele. Oluline on see, et inimesele selgitatakse määruse mõtet vahetult, selgelt ja lihtsalt. Alles juhul, kui lõpetamise osas esitatakse taotlus, tuleks koostada põhistatud määrus.
Videosalvestis protokolli asemel
Võimaluse korral võib menetlustoimingud videosalvestada. See on oluline just selleks, et taasesitada emotsiooni, mis näiteks sündmuskohal avaneb. Tõend on ennekõike salvestis ise ja seda tuleks praktikas rohkem rakendada. Samas, kui protokolli koostamine on möödapääsmatu, siis protokolli võib kirjutada ühe lause, et lisatud on videofail. Selleks, et videos toimuvaid sündmuseid oleks lihtsam ja kiirem taasesitada, võiks võimalusel märkida ka minutivahed, see tähendab, millal mingi sündmus videos toimub.
Toimikus peaksid olema ainult need tõendid, millega prokurör läheb kohtusse
Kokkulepped lähisuhtevägivalla teemal
LSV menetluste osas on olulised neli põhimõtet:
- Need menetlused peavad jõudma kiiresti lahenduseni, sest üksnes siis väljub kannatanu vägivallaringist. See tähendab ka laialdasemat kiirmenetluste rakendamise arvu LSV menetluste korral.
- Iga LSV-d pealt näinud last tuleb märgata ning temani peab jõudma just talle mõeldud toetav tegevus riigi poolt.
- Kannatanute kohta peab info jõudma ohvriabini.
- Lähenemiskeeldude arv neis asjades peab kasvama.
Lähisuhtevägivalla juhtumi korral võetakse prokuröriga (näiteks valveprokuröriga) kohe ühendust ning prokurör otsustab võimalusel asja kiire lahendamise huvides, kas asi läheb kiirmenetlusse, kokkuleppemenetlusse, lõpetamisele oportuniteedipõhimõttel, lepitusmenetlusse või üldmenetlusse. Otsus langetatakse sõltuvalt sellest, kas on tegemist esmase või korduva juhtumiga, kui raske juhtumiga, kas isik on varem karistatud või mitte.
LSV-juhtumite korral on esmane reageerimine oluline ka selle tõttu, et esineb palju juhtumeid, kus kannatanu oma ütluseid muudab või võtab kahtlustatavale tehtud etteheite tagasi. Kannatanu positsiooni muutmisse tuleb suhtuda väga tõsiselt ning alati uurida, kas selle taga võib peituda hirm. Kannatanut tuleb julgustada tõtt rääkima, anda aega enda kogumiseks ning võimalusel kaasata ohvriabi või nõustaja. Samuti oleks sellisel juhul palju abi näiteks sündmuse lahendamisel osalenud politseametniku vormikaamera salvestisest või sündmuskoha muul moel videsalvestamisest. Teine aspekt, millele kannatanu ütluste muutmise korral tuleks tähelepanu osutada, on kahtlustatava taust. Kui kannatanu ütlused langevad ära, võib tugineda ka teistele tõenditele (LSV infoleht, kõnesalvestis häirekeskusele tehtud kõnest, patsiendikaart, tunnistajate ütlused jpm).
Digitaalsed dokumendid
Lähtume põhimõttest, et kõik, mis on digitaalne, peab jääma digitaalseks. Toimikus on üksnes tõendid. Kirjavahetusi toimikusse lisada pole vaja, võimalusel võiks näiteks hüperlinkida dokumendid. Fotode automaatset printimist pole vaja teha. Näiteks fototabelid, kus on palju fotosid, võib jätta koostamata. Majandusasjades võiks äritoimik olla plaadi/ketta peal.
Kahe toimiku süsteem
Toimikus peaksid olema ainult need tõendid, millega prokurör läheb kohtusse.
Süstematiseerida tuleks erinevatesse toimikutesse tõendusmaterjal ning abimaterjal. Abimaterjal puudutab eelkõige teatud uurimisversiooni, mis on ära langenud, või näiteks teatud kuriteoepisoodi, mis seaduse muudatuse tõttu ei ole enam kuriteona käsitatav. Süstematiseerimise eesmärk on kriminaaltoimiku sisu viimine sellisele kujule, et kriminaaltoimikus on eristatav tõendusmaterjal ja abimaterjal. Uurimisasutus peab süstematiseerimise kooskõlastama prokuratuuriga. Kui uurimisasutus eristab abimaterjali, siis peab see kriminaaltoimikust näha olema. Abimaterjal on eraldi köites (köidetes), köite esilehel peab olema vastav pealkiri, nt „kd V Abimaterjal“. Abimaterjali kohta koostatakse sisukord vaid prokuröri korraldusel või kaitsja taotlusel. Oluline on rõhutada, et süstematiseerimise tulemusel tekkiva abimaterjali edastab uurimisasutus prokuratuurile koos kriminaaltoimikuga. Samas tuleb arvestada, et iga hinna eest abimaterjali eristamine ei täida lõppeesmärki. Näiteks kaheköitelise kriminaaltoimiku korral abimaterjali neljal lehel eristamine toob kaasa rohkem tegevust, kui see väärt on. Seega on abimaterjali eristamine mõttekas mahukate kriminaaltoimikute korral.[1]
Oluline on tuua välja, et prokurör peab hindama igal üksikul juhul, et kas on võimalik ja asjakohane vastavaid meetmeid rakendada. Tuleks lähtuda mõistlikkuse printsiibist.
Kristi Mäe
riigiprokuratuuri arendusnõunik
[1] Tristan Ploom. Kriminaaltoimiku ja abimaterjali koostamine. Lk 5.