Prokuratuur esitas vandeadvokaat Urmas Arumäele süüdistuse korruptsioonivastases seaduses (KVS) kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses, st summas, mis ületas 400 000 eurot.
Urmas Arumäe oli tegev vandeadvokaadina omanimelises advokaadibüroos, nõustades samaaegselt ka maaeluminister Mart Järvikut õigusküsimustes. Ministeerium oli advokaadibürooga õigusnõu saamiseks sõlminud käsunduslepingu, kuivõrd ministeeriumi koosseisulise ametnikuna tööle asudes oleks Urmas Arumäe pidanud loobuma advokaadiametist ning seda ta arusaadavalt ei soovinud.
Urmas Arumäele sai saatuslikuks kahe tooli peal korraga istumine ehk asjaolu, et ta jagas ministrile nõu õigusvaidluses, millega seotud isikuid ta ise kaitsjana samas kriminaalmenetluses esindas. Tema kliente kahtlustati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kui Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse suhtes toimepandud soodustuskelmuses. Kriminaalasja raames esitas PRIA vandeadvokaadi klientide vastu 1 139 232, 64 euro suuruse avalik-õigusliku nõudeavalduse.
Urmas Arumäe nõustas ministrit niisiis küsimuses, kas PRIA-l on õigus esindada riiki kriminaalasjas kannatanuna (sh esitada avalik-õiguslik nõudeavaldusi) ning kas minister peaks PRIA-le andma volituse kriminaalasjades riigi esindamiseks. Seda tehes oli advokaat teadlik nii oma klientide majanduslikust huvist (soov toetusi riigile mitte tagasi maksta) kui korruptsiooniohust.
Nimelt keelatakse toimingupiirangutega ametiisikul nende ametitoimingute tegemine, millest ametiisik või temaga seotud isik on isiklikult huvitatud. Kui ametiisik on teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda võivast erahuvist, on tal ametikohustuse täitmine keelatud ning ta ei tohi teha sellises olukorras otsust või toimingut, milleks tal muidu on õigus (ja kohustus).
Kaitsja vaidles prokuratuurile vastu, leides, et Urmas Arumäe ei saanud vandeadvokaadina olla ametiisik ega rikkunud toimingupiirangut, puudus korruptsioonioht.
Prokuratuur oli nimelt seisukohal, et süüdistatavat kui maaeluministrile käsunduslepingu alusel nõustamisteenust osutanud advokaati saab käsitleda ametiisikuna.
Väärib märkimist, et ametiisik KVSi tähenduses ei ole sama, mis ametnik avaliku teenistuse seaduse (ATS) tähenduses. KVSi tähenduses on ametiisik see, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sealjuures teenistussuhte ja tööandja juriidiline vorm ning muud asjaolud ei ole määravad. Teisisõnu, ametiisiku staatuse üle otsustamisel on määrav, kas etteheidetav tegu on pandud toime avalikke ülesandeid täites või mitte. Ametiseisund võib tuleneda õigusaktist (nt haldusakt) või tehingust (nt õigusteenuse osutamise leping), kuid lisaks sellele ka lihtsalt asutuse faktilisest töökorraldusest, st isik kasutab faktiliselt õigusi ja kohustusi, mis on ametiisiku tunnused. Ametiseisund omakorda on pädevus (ehk õigus ja kohustus) teha otsus või toiming. Otsustamispädevusega on võrdsustatud ka osalemine otsuse tegemise protsessis või otsustamise suunamises.
Ametiseisund tähendab pädevust teha otsus või toiming isiklikult, aga ka võimalust nende tegemist sisuliselt suunata.
Kohtumenetluse käigus tuvastati, et juba enne kliendilepingu sõlmimist ministeeriumi ja advokaadibüroo vahel oli juttu sellest, et kui Urmas Arumäe hakkab ministrit nõustama, ei saa ta enam osaleda PRIA-ga seotud kriminaalasjas kaitsjana. Urmas Arumäe lubas ennast kaitsja rollist taandada.
Tegelikkuses ta oma lubadust ei täitnud, vaid taandas ennast üksnes juriidiliste isikute (äriühingute) esindamisest, jätkates samade juriidiliste isikutega seotud füüsiliste isikute (juhatuse liikmete) kaitsmist. Juriidilisi isikuid hakkas seejärel esindama Urmas Arumäe advokaadibüroo teine osanik.
Seega ei olnud tegemist enese sisulise taandamisega kaitsja ülesannetest. Urmas Arumäe jätkas kaitsja ülesannete täitmist ka ajal, mil ta täitis oma ametiseisundist tulenevaid avalikke ülesandeid ministri nõunikuna, osaledes ja suunates muuhulgas ka PRIA õigust olla kannatanu kriminaalasjas. Ministrit ta sellest ei teavitanud.
Huvide konflikti korral tuleb ennast taandada ning enese taandamine peab olema sisuline, mitte üksnes näilik. Kahe tooli peal korraga istumine toob alati kaasa vastutuse.
Kohus nõustus prokuratuuriga, et Urmas Arumäe tegutses ametiisikuna ning asjaolu, et ministrile õigusteenuse osutaja ei olnud ministeeriumi koosseisuline töötaja, pole korruptsioonivastase seaduse kontekstis oluline. Piirangud seaduses on seotud mitte õigussuhte iseloomuga, vaid tegeliku võimuga osaleda mingisuguses küsimuses otsuste tegemisel, st oluline pole suhte vorm, vaid ülesande sisu. Urmas Arumäe vandeadvokaadina pidi olema teadlik ametiseisundi juriidilisest tähendusest ning mõistma oma tegevuses vastuolu korruptsioonivastase seadusega.
Otsustamaks, kas keegi tegutses ametiisikuna, on määrav tema tööülesannete tegelik sisu, mitte ametinimetus ega töösuhte vormistamise viis.
Juhul, kui isik osaleb avaliku võimu otsustusprotsessi kujundamisel, peab ta alluma ka avaliku võimu erapooletu teostamise nõudele. Töötamine paralleelselt advokaadina ja otsustusprotsessi sekkumine õigusnõu andmise tähe all ei vabasta isikut kohustusest olla avalikus sektoris erapooletu ega anna õigust avaliku sektori otsustusi suunata enda või teiste endaga seotud isikute huvides.
Väärib märkimist, et korruptsioonivastane seadus ei defineeri „korruptsiooni“ ega „korruptsiooniohu“ mõistet, seadusandja on nii täiesti teadlikult otsustanud. Nendele terminitele aitab sisu anda ka seaduse eesmärgi sõnastus: tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Seaduses on püütud konkretiseerida ka teod, mis ametiisikule esitatud nõuetega kokku ei sobi – nimelt ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe korruptiivne kasutamine. Tunnus, mis muudab sellise teo korruptiivseks, on tagajärg – avaliku huvi seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis ametiisikule või kolmandale isikule. Samuti peab tegu olema ametikohustuse rikkumisega, mida saab ametiisikule ette heita.
Selle kaasuse õppetunnid:
- Otsustamaks, kas keegi tegutses ametiisikuna, on määrav tema tööülesannete tegelik sisu, mitte ametinimetus ega töösuhte vormistamise viis.
- Ametiseisund tähendab pädevust teha otsus või toiming isiklikult, aga ka võimalust nende tegemist sisuliselt suunata.
- Huvide konflikti korral tuleb ennast taandada ning enese taandamine peab olema sisuline, mitte üksnes näilik. Kahe tooli peal korraga istumine toob alati kaasa vastutuse.
Harju Maakohus mõistis 2. juunil 2021 Urmas Arumäe süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses ning karistas teda rahalise karistusega 13 032 eurot. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jäi rahaline karistus 8688 eurot.
Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud Urmas Arumäe apellatsiooni ning Riigikohus ei andnud kassatsioonkaebusele menetlusluba. Süüdimõistev otsus jõustus 8. märtsil 2022.
Leelet Kivioja töötab Põhja ringkonnaprokuratuuris alates 2002 aastast. Algselt abiprokurörina, seejärel ringkonna-, vanem- ja eriasjade prokurörina. Eriasjade prokurörina tegeles Leelet aastaid korruptsioonikuritegude uurimisega ning alates 2021 tegeleb ta ringkonnaprokurörina alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude menetlemisega.