Mõeldes prokurörile ja tema tööle, kangastub ilmselt paljudele silme ette olevus, kes peab kohtusaalis võitlust tapja, mõrtsuka või mõne muu pahalasega, kes on teinud kurja teisele inimesele. On ju inimese vastu suunatud kuriteod olnud alati need, mis tekitavad kaaskodanikes ühest küljest hirmu ja vastikustunnet, teisalt jällegi huvi, adrenaliini ning põnevust. Viimast kinnitavad arvukad kriminaalromaanid ja seiklusfilmid.
Reaalsus on aga see, et prokuröri igapäevatöö ei koosne õnneks või kahjuks ainult eelnimetatud kaasustest. Prokurörid ja ka uurijad peavad rinda pistma väga erinevate eluliste lugudega ning nende pinnalt tõusetuvate probleemidega. Üks ebatavalise kannatanuga loo näide on alljärgnev juhtum, mille puhul olid kannatanuteks täiesti tavalised jõevähid.
Tõsi, jõevähke võib juriidilises kontekstis pidada kannatanuteks vaid ülekantud tähenduses. Kõnealuse juhtumi keskmes oli mees, kes püüdis ebaseaduslikult ja järjepidevalt suures koguses jõevähke ning teenis röövpüütud vähkide turustamisega elatist. Ebaseaduslik vähipüük on kaitstud karistusseadustiku paragrahviga, mis käsitleb loodusliku loomastiku kahjustamist. Nimetatud õigusnormi eesmärk on kaitsta nii keskkonda kui ka loomastikku ebaproportsionaalse kahju eest, seega kaitseb see ka jõevähke ja nende populatsiooni.
Tänaseks süüdimõistetud mehe näol oli selles kriminaalasjas tegemist ehtsa röövpüüdjaga – lisaks vähkidele püüdis ta mitmest veekogust ebaseaduslikult ka kala, omamata kummagi liigi püüdmiseks ühtegi vajalikku luba. Röövpüügi eest korduvalt väärteokorras karistatud mees oli oma ebaseadusliku tegevusega Keskkonnainspektsiooni huviorbiidis olnud juba aastaid. Selle aastatepikkuse huvi tõttu õnnestus inspektsioonil tuvastada mitmeid võimalikke süüteoepisoode, kuid kõiki neist ei õnnestunud talle tõendamatuse tõttu inkrimineerida.
Tänu Keskkonnainspektsioonile laekunud informatsioonile õnnestus mees 2016. aasta augustis kinni pidada. Tema juhitud sõiduki läbiotsimisel leiti 342 jõevähki, mis oleksid tõenäoliselt jõudnud röövpüüdja kasutuses olnud hoonesse. Seal ootas vähke ise ehitatud basseinisüsteem, mida kasutati jõevähkide säilitamiseks ja kasvatamiseks. Basseinisüsteemist leiti veel kokku 1051 jõevähki ja hoonest tuvastati 24 vähimõrda.
Kinnipidamise järel väitis seaduserikkuja, et tema sõidukist avastatud jõevähid pärinevad tema tuttavale kuuluvast seaduslikust vähi- ja kalakasvatusest. Kuivõrd ta avaldas ka enda tuttava nime, sai viimane tunnistajana üle kuulatud – tunnistaja põhimõtteliselt kinnitas kurjategija kaitseversiooni.
DNA ekspertiis jõevähi päritolu kindlakstegemiseks
Uurijatel oli aga alust arvata, et sõidukist avastatud vähid pärinevad Tartumaal Kambja vallas asuvast Pangodi järvest. Kahtlust kinnitas ka röövpüüdja kasutuses olnud telefoni kõneeristus, millest nähtus, et kurjategija oli kinnipidamisele eelnenud õhtul viibinud Pangodi järvel või selle vahetus läheduses. Selleks, et tõendada aga tõsikindlalt jõevähkide päritolu, määrati menetluse käigus praktikas teadaolevalt esmakordselt kaks ekspertiisi, mis kogumina andsid kindluse, et kurjategija valduses tuvastatud jõevähid on tõepoolest pärit Pangodi järvest.
Sisuliselt määrati autost leitud vähkidele DNA ekspertiis, mille tulemusel selgitati välja, et vähkide geneetiline profiil ehk DNA markerite genotüübisagedused vastasid Pangodi järve looduslikule vähipopulatsioonile. Teine ekspertiis tuvastas jõevähkide päritolu ränivetikate abil ja ekspertiisi tulemustest selgus, et autost leitud jõevähkide ränivetikafloora sarnaneb Pangodi järves kasvanud jõevähkidele. Seega oli ekspertiisiaktide näol olemas hea tõendusmaterjal, et kurjategija on püüdnud vähid ebaseaduslikult Pangodi järvest.
Eelnevale vaatamata jäi aga õhku võimalus, et süüdistatav hakkab kohtus väitma, et tema ei ole jõevähke Pangodi järvest püüdnud. Kuigi oli kogutud hulk kaudseid tõendeid, mis andsid aluse arvata, et vähid on püütud Pangodi järvest ja just süüdistatava poolt, ei olnud veel ühtegi otsest tõendit, mis kurjategija püügitegevusega seoks. Kuna mees oli Keskkonnainspektsioonile juba tuttav, oli kahtlus, et ta jätkab oma senist tegevust ehk läheb taas röövpüügiga tegelema. Lisaks oli teada ka tema aastate jooksul kogunenud oskus toimetada ebaseaduslikku püüki ülimalt konspiratiivselt.
Eeltoodud argumentidel väljastas kohus loa viia röövpüüdja suhtes läbi jälitustoiminguid. Teadaolevalt oli see praktikas esimene või vähemalt üks väga haruldane kord, mil kohus väljastas loa jälitustegevuseks keskkonnavastastes kuritegudes kahtlustatava inimese suhtes. Tänu jälitustoimingutele ja PPA Lõuna prefektuuri uurija Leana Lemmingu ning Keskkonnainspektsiooni uurimisosakonna uurija Hardi Aaviku heale tööle õnnestus tuvastada veel üks analoogne kuriteoepisood.
2017. aasta maikuu lõpus avastati taas Pangodi järve püügile asetatud 33 vähimõrda, milles oli kokku 219 jõevähki. Tänu jälitustegevuse käigus kogutud tõenditele tuvastati, et need asetas sinna just mainitud kurjategija.
Koosmõjus erinevate tõenditega õnnestus ära tõendada kaks tema poolt toime pandud ebaseadusliku vähipüügi episoodi. 2017. aasta 30. oktoobril mõistis Tartu Maakohus mehe süüdi ning karistas teda kokku 2 aasta 4 kuu ja 28 päeva pikkuse reaalse vangistusega. Mõlemad kuriteod pani seaduserikkuja toime katseajal, mistõttu koguvangistus niivõrd pikaks kujuneski. Varasemalt oli teda karistatud lähisuhtes toime pandud vägivallakuritegude eest.
Kokkuvõttes ilmestab kõnealune kriminaalasi hästi prokuratuuri ja prokuröri töö mitmekesisust. Prokuratuur ei võitle üksnes kurjategijatega, kes on kahjustanud mõnd inimesega seonduvat õigushüve, vaid prokuratuuri töö on märksa laiem – kohtu ette tuleb viia ka need, kes on teinud kurja loodusele.
Allar Nisu
Lõuna RP ringkonnaprokurör