Tugevatoimelised uimastid

2022. aastat jäävad iseloomustama kaks negatiivset trendi, mis jäävad väljakutseks ka edaspidi, s.o aastatel 2023–2024:

1. Fentanüülide ja sünteetiliste opioidide turule naasmine;
2. Üha rohkem pakutakse mustal turul hea kvaliteediga kokaiini.

Fentanüülid ja sünteetilised opioidid olid võrdlemisi vähelevinud aastatel 2018–2020, kuid 2021. ning 2022. aastal on eri kriminaalasjade raames kurjategijatelt üha rohkem leitud ja ära võetud eeskätt sünteetilisi opioide (erinevad nitaseenid – isotonitaseen, metonitaseen, protonitaseen), mis on ka peamised surmade põhjustajad. Kogutud teabe kohaselt, mis on kinnitust leidnud eri kriminaalmenetlustes, pärinevad need ained Läti Vabariigist, kus käiakse narkootilistel ainetel järel või tuuakse neid siia. Markantseimad näited on Lääne ringkonnaprokuratuuri praktikast, kus 2022. aasta kevadel peeti lühikese ajavahemiku jooksul kahe kriminaalasja raames kinni Läti Vabariigi kodanikud, kes tõid Eesti Vabariiki ülisuures koguses karfentanüüli. Pärnu Maakohtu 11.10.2022. aasta otsusega 1-22-4548 mõisteti KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi Ričards Brezovskis ja Jana Matuleviča selles, et nemad tõid 15.04.2022. aastal Läti Vabariigist Eesti Vabariiki kokku 4,7 kg amfetamiini ja ca 250 grammi karfentanüüli ja metadooni segu, millest saanuks kokku narkojoobe ca 80 000 inimest. Ligi kuu aega hiljem, s.o 12.05.2022. aastal peeti kinni samuti Läti Vabariigi kodanik Maris Brojevs, temalt leiti karfentanüüli ja metadooni segu kokku ca 0,5 kg, millest oleks saanud narkojoobe 160 356 inimest. Tema mõisteti Pärnu Maakohtu 24.08.2022. aasta otsusega 1-22-4774 süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning teda karistati kuue aasta pikkuse vangistusega.

Kokaiini osas on aasta-aastalt kasvanud parema kvaliteediga kokaiini kättesaadavus nii Euroopas kui ka Eestis, see kajastub ka eri kriminaalmenetluste raames äravõetud kokaiinikoguste kasvus. EMCDDA¹ andmetel on Euroopas müüdavad kokaiini puhtustase tõusnud viimase 10 aastaga 40%, samuti on EMCDDA andmetel märgatavalt vähenenud kokaiini hulgihind ning iga aasta kasvanud konfiskeeritud kokaiini kogus, see on kokkuvõttes viinud selleni, et ajalooliselt oleme Euroopas ühes halvimas olukorras, kuivõrd turul on pakkumust väga palju, kokaiini hind on langenud ning kvaliteet paranenud. Samad trendid on märgata ka Eestis. Kui viis aastat tagasi (ja varem) oli 1 kilogrammi ja enama kokaiini kättesaamine mõne kriminaalasja raames pigem harv juhus (mida juhtus mõnel üksikul korral aastas), siis viimastel aastatel on üha sagedamini kurjategijatelt leitud ja ära võetud 1 kilogrammist suuremas koguses kokaiini. Samuti on märgata, et üha parema kvaliteediga kokaiin jõuab lõpptarbijani, ning arvestades, et kokaiini müügihind pole suure pakkumise tõttu tõusnud (võrreldes üldise inflatsiooniga), siis on kokaiin lõpptarbijale ka taskukohane. Nii ongi 15% surmajuhtumite korral tuvastatud kokaiini tarvitamine. See on märgatav kasv võrreldes varasemate aastatega. Kuivõrd kokaiin pärineb Lõuna-Ameerikast, siis on suuremate koguste importimisega seotud ka inimesed, keda on alust seostada Eesti Vabariigis organiseeritud kuritegevusega ja staažikate narkokurjategijatega, kellel on rahvusvahelised kontaktid teiste kurjategijatega. Ka siin saab näiteks tuua Lääne ringkonnaprokuratuuri menetluses olnud kriminaalasja (mis saadeti kohtusse 2021. aasta augustis), mis sai lahenduse 08.04.2022. aasta Pärnu Maakohtus, kus otsusega 1-22-2169 mõisteti Marko-Mait Metso süüdi KarS § 184 lg 2¹ ja Kalmer Külv KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et nemad olid osalised ligi 5 kg kokaiini Eesti Vabariiki toimetamises.

Euroopas müüdavad kokaiini puhtustase tõusnud viimase 10 aastaga 40%, samuti on EMCDDA andmetel märgatavalt vähenenud kokaiini hulgihind ning iga aasta kasvanud konfiskeeritud kokaiini kogus, see on kokkuvõttes viinud selleni, et ajalooliselt oleme Euroopas ühes halvimas olukorras, kuivõrd turul on pakkumust väga palju, kokaiini hind on langenud ning kvaliteet paranenud. Samad trendid on märgata ka Eestis.

Üledoosidega seotud surmade statistika 2022. Alguses mainitud kahe negatiivse trendi esinemise tõttu tõusis 2022. aastal märkimisväärselt ka narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arv – esialgsete ja kinnitamata andmete kohaselt on üledoosidest põhjustatud surmade arv 2022. aastal ligikaudu kahekordistunud võrreldes perioodiga 2018–2021, mil surmade arv varieerus 27–39 vahel. Nii suri EKEI andmetel 2022. aastal narkootiliste ainete üledooside tõttu 79 inimest.

Üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite seas on ca 40%-l juhtudest tuvastatud kas fentanüülide või sünteetiliste opioidide tarvitamine. Viidatud grupp eristub ka selle poolest, et tegu on olnud pigem pikaajaliste tarvitajatega vanuses 32–47 aastat, s.o fentanüülide ja sünteetiliste opioidide üledooside tõttu pole surnud nooremad inimesed.

Siiski on negatiivne trend märgatav ka noorte osas – nii on 2022. aasta oktoobri seisuga surnud narkootikumide üledooside tõttu kaheksa noort vanuses 17–20 aastat, seejuures leiti neljal (50%) juhul metüülfenidaati, mis on kesknärvisüsteemi stimulant, millel on kokaiiniga sarnanev, kuid leebem mõju. Metüülfenidaat on legaalsena kasutusel ka ravimina ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) raviks. Lisaks eeltoodule oli noorte surmajuhtumite põhjuseks n-ö enamlevinud peodroogid, s.o amfetamiin, kokaiin ja MDMA.

Siiski on negatiivne trend märgatav ka noorte osas – nii on 2022. aasta oktoobri seisuga surnud narkootikumide üledooside tõttu kaheksa noort vanuses 17–20 aastat.

Siit jõuame teise trendini, mis on tegelikkuses juba aastaid olnud kasvusuunas ning mis on avaldamas nüüd ka suuremat mõju – väga kvaliteetse kokaiini pakkumise kasvamine. Nii ongi 15% surmajuhtumite korral tuvastatud kokaiini tarvitamine, see on märgatav kasv võrreldes varasemate aastatega.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et suuremad muutused on narkootiliste ainete turul toimunud just fentanüülide / sünteetiliste opioidide ning kokaiini osas. Mõlema kättesaadavus on kasvanud ning just nende tõttu on kasvanud narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmad. Muude narkootiliste ainete osas suuri muudatusi ei ole, küll on aga kasvanud retseptiravimitega seotud kuritegude arv, s.o psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine selliselt, et õigustatud isikud, kellele on ravim välja kirjutatud, tegelevad nende edasimüügiga. Alfa-PVP levib pigem vähesel määral ja pigem Ida-Eestis, kuivõrd see pärineb Vene Föderatsioonist ning praegu suuremat ohtu rahvatervisele ei kujuta.

Tavapäraste narkootiliste ainete päritoluriikide sekka on lisandunud Läti Vabariik, kus pärineb valdav osa fentanüüle / sünteetilisi opioide. Nii on lisaks käesolevas aruandes kajastatud kahele Lääne ringkonnaprokuratuuri menetluses olnud asjale tuvastatud ka Põhja ringkonnaprokuratuuri menetluses olnud kriminaalasjades, et fentanüülid / sünteetilised opioidid pärinevad Läti Vabariigist. Seetõttu on ka alates 2022. aasta teisest poolaastast nii prokuratuuri kui ka politsei (eeskätt KKP ja Põhja prefektuuri) poolt suunatud rohkem ressurssi selleks, et tõkestada nende ainete importi Läti Vabariigist. Ka Lääne ja Lõuna piirkondade kriminaalasjadest nähtub, et üha rohkem tegutsevad narkokurjategijad üle Eesti-Läti piiri.

Tavapäraste narkootiliste ainete päritoluriikide sekka on lisandunud Läti Vabariik, kus pärineb valdav osa fentanüüle / sünteetilisi opioide.

KarS § 184 lg 2¹ süüdistuste arvu märgatav vähenemine. 2022. aastal saadeti kohtusse isikuid ja kriminaalasju KarS § 184 lg 2¹ süüdistusega märgatavalt vähem kui varasematel aastatel (varem on olnud ca tosin kriminaalasja 15–20 süüdistatavaga, 2022. aastal kolm kriminaalasja). Hinnanguliselt võivad sellel olla järgmised põhjused.

1. 2020. aastal toimunud praktikamuutus suure varalise kasu saamise eesmärgi tõendamisel. Riigikohus tegi 2020. aastal kaks otsust (03.04.2020. a asjas 1-18-2232 ja 25.11.2020. a asjas 1-18-5815), kus täpsustati seda, mil viisil tuleb suure varalise kasu saamise eesmärki tuvastada ja tõendada, ning need otsused kitsendasid senist tõlgendust ja praktikat.
2. Ukraina sõjaga kaasnenud lisaülesanded kriminaalpolitseinikele üle kogu Eesti, s.h narkokuritegusid menetlevatele ametnikele (eeskätt esimesel poolaastal).
3. Varem, s.o 2021. aastal kohtusse saadetud asjade suur arv, s.t 2021. aastal viidi mitmes mahukas narkoasjas läbi kohtueelne menetlus (eeskätt riigiprokuratuuri juhtimisel), milles esitati süüdistused, ning uusi kriminaalasju ei jõutud sel aastal sellises mahus menetleda (küll aga said mitmed 2021. aastal menetletud asjad lahenduse süüdimõistvate kohtuotsuste näol).

Arvestades eeltoodut on alus arvata, et järgmise paari aasta jooksul ei kasva KarS § 184 lg 2¹ süüdistusega kohtusse saadetavate kriminaalasjade arv varasemate aastate tasemele ning kohtusse saadetavate asjade arv jääb alla 10. 

2023. aasta peamised eesmärgid narkokuritegevusevastases võitluses on seotud eeskätt järgmiste valdkondadega:

1. Fentanüülide / sünteetiliste opioididega seotud menetlused, eesmärgiga tuvastada suuremad tarnijad ning tõkestada nende ainete sissevedu ja müük (mis eeldab koostööd Läti Vabariigi ametivõimudega);
2. Kokaiini sisseveo ja levitamisega seotud gruppide tegevust kärpivad menetlused.

¹ EMCDDA-Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction), https://www.emcdda.europa.eu/system/files/publications/14644/TDAT22001ENN.pdf lk 28