VAHISTAMINE
1. jaanuar 2024 seisuga oli vahistatuid 297[1] ehk 14% võrra vähem kui aasta varem (01.01.2023 — 344). Eesmärk hoida vahistatute üldarv sellisel tasemel, et see ei ületaks 400 vahistatut on täidetud, kuna alates 01.02.2022 on vahistatute arv püsinud alla 400 ning alates 01.11.2023 alla 300.
Kohtueelses menetluses viibis (01.02.2023) vahi all 112 isikut ehk 38% kõigist vahistatutest. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on kohtueelses menetluses vahi all viibivate isikute osatähtsus koguarvust oluliselt vähenenud, samas arvuliselt olulist muutust ei ole — 01.01.2023 oli kohtueelses menetluses vahistatute arv 140 ehk 41% kõikidest vahistatutest (tabel 1).
Alates 01.09.2016 ei või kohtueelses menetluses esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. 01.01.2024 seisuga oli kohtueelses menetluses üle nelja kuu vahi all viibinud isikuid 11 ehk 10% kõigist kohtueelseks menetluseks vahistatutest (01.01.2023 — 15/11%). Kohtueelses menetluses üle 4 kuu vahi all viibijad olid enamasti süüdistatavad narkokuriteos, aga ka olulist mõju omavas majanduskuriteos ja korruptsioonikuriteos.
Riigi peaprokurör taotles 2023. aastal vahistamise pikendamist 4 isiku suhtes (2022 – 2, 2021 – 4 isiku) — sh kahe mehe suhtes oli tegemist väljaandmisvahistuse pikendamisega üle 1 aasta. Kohus rahuldas taotlused. Eesmärk on vältida peaprokuröri eritaotlusel vahistuse pikendamiste arvu kasvu.
Alates 01.09.2016 võib alaealist isikut kohtueelses menetluses hoida vahi all kuni 2 kuud. Isikuid, kes vahistati alaealisena (kuni 18-aastaseks saamiseni), 01.01.2024 seisuga vahi all ei olnud (01.01.2023 — 0).
Senisest aktiivsemalt tuleb aga taotleda kahtlustatava vahistamist olulist mõju omavate majanduskuritegude, samuti korruptsioonikuritegude korral (tabel 2).
[1] S.h vahistatud, kes kannavad samaaegselt vangistust.
KONFISKEERIMINE
Eesmärk: Vähendada kriminaaltulu teenivate isikute arvu ning teenitavat kriminaaltulu; suurendada vahelejäämise riski eelkõige suurt tulu teenivatel isikutel ja gruppidel.
Mõõdikud:
- Kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud kriminaaltulu ja konfiskeeritud kriminaaltulu kogusumma
- Kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud enam kui 5000 eurot.
- Kriminaalasjade arv, kus on esitatud konfiskeerimise asendamise nõue.
- 2023. aastal konfiskeeriti[1] 183 erinevas kriminaalasjas kriminaaltulu 2 431 403 euro väärtuses (tabel 3). Võrreldes eelmise aastaga konfiskeeriti vara 2% võrra rohkem. Kõige enam vara konfiskeeriti Põhja RP menetlustes (1 659 048 eurot).
- Suurim konfiskeeritud reaalne vara oli 443 881 eurot (majandus).
- Enam kui 5000 eurot konfiskeeriti 46 kriminaalasjas (2022 – 27).
Konfiskeeritud vara väärtus oli möödunud aastaga võrreldes oluliselt suurem Põhja, Lõuna ja Lääne RP-s (joonis 1).
- Tsiviilhagide rahuldamiseks arestiti vara 1 183 698 euro väärtuses (2022 — 311 443 eurot) (s.t varaga tagatud summad).
- Laekumata asenduskonfiskeerimisi oli 1 687 979 eest (2022 — 126 252 eurot).
- Lisaks hüvitati menetluse kestel vabatahtlikult 854 840 eurot (2022 — 365 861 eurot).
- Otstarbekusest prokuratuuris KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalasjades laekus kahtlustatavatelt 2023.aastal riigile kokku 1 021 345 eurot (2022 - 474 591 eurot).
- Sihtotstarbelisi makseid üldsuse huvides tegid kahtlustatavad KrMS § 202 alusel 2023.aastal kokku summas 24 865 eurot (2022 - 40 293 eurot).
[1] Arvestatud on selliseid konfiskeerimisi, mille puhul vara oli reaalselt olemas või nõue tagatud. Ei sisalda laekumata asenduskonfiskeerimisi.
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Taavi Pern juhib Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda. Prokuratuuris töötab ta 2005. aastast ning sellest alates on ta töötanud Põhja Ringkonnaprokuratuuris nii prokuröri abi, ringkonnaprokuröri kui ka juhtivprokuröri ametikohal. Lisaks on Taavi riigiprokurörina võidelnud koostöös MTAga suuremahulise narkootikumide salakaubaveoga. 2020. aastal pälvis Taavi aasta prokuröri tiitli.
Helina juhib igapäevatööna PPA arendusosakonna analüüsibürood. Eelnev ametikoht Riigiprokuratuuri arendusosakonna meeskonnas tekitas temas sedavõrd suure huvi kriminaalmenetluse vastu, et prokuratuuri aastakokkuvõtet jäi ta edasi tegema ka peale prokuratuurist lahkumistki. Ning muidugi on need asutused omavahel niivõrd seotud, et kasu on siiani mõlemapoolne.