Mälestused Eurojusti tööst 2004–2019

Eesti osalemine Eurojusti töös 2004–2019

1. mail 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga. Kaks aastat varem oli EL-is loodud rahvusvahelise koostöö üksus Eurojust, asukohaga Hollandis Haagis. Eurojust loodi eesmärgiga abistada politseiametnikke, prokuröre ja kohtunikke kriminaalmenetlustes. Abistamine toimub eelkõige informatsiooni ja tõendite kogumisel nii EL-i liikmesriikidest kui ka kolmandatest riikidest ning rahvusvahelise koostöö edendamisel kriminaalasjades.

Selleks, et Eesti saaks EL-iga liitumise järel saata oma esindaja Eurojusti, moodustati 2004. aasta kevadel Riigiprokuratuuris konkursikomisjon ja kuulutati välja sisekonkurss. Selle tulemusena valiti Eurojusti Eesti liikmeks riigiprokurör Raivo Sepp, kes töötas Eurojustis alates 1. maist 2004 kuni 28. veebruarini 2019. Kahel korral valiti Sepp Eurojusti asepresidendiks, kokku kuueks aastaks (Eurojusti liiget saab asepresidendiks valida kolmeks aastaks ja maksimaalselt kaheks ametiajaks). Eurojusti Eesti liiget abistasid riiklikud eksperdid: riigiprokurör Laura Vaik aastatel 2008–2011, riigiprokurör Triin Bergman aastatel 2011–2012 ja abiprokurör Robert Laid aastatel 2012–2015.

Perioodil 2004–2019 oli Eurojusti menetluses keskmiselt 70 Eestiga seotud kriminaalasja aastas. Suurtes ja laiakõlapinnalistes kriminaalasjades, mida Eestis menetleti ja milles oli vaja koostööd teiste riikide ametiasutustega, kasutati Eurojusti abi. Põhilised kuriteoliigid olid korruptsioonikuriteod, narkokaubandus, röövimised, pettused, inimkaubandus ja vargused. Abi vajati ka kuriteo toime pannud isikute vahistamiseks ja loovutamiseks teistest riikidest ning samuti kohtuistungite käigus teises riigis asuvate tunnistajate ülekuulamiseks videoühenduse abil.

Abi saamiseks võttis uurija, prokurör või kohtunik ühendust Eurojusti Eesti liikmega ja esitas talle palve saada infot või teha koostööd teiste riikide õigusasutustega. Eurojusti Eesti liikme ülesanne oli konkreetses kriminaalasjas info või tõendite kättesaamine teisest riigist. Kui oli vaja kriminaalasjas teha teiste riikidega tihedamat koostööd, korraldas Eurojust Haagis koordineerimisnõupidamisi, kuhu kutsuti kokku selle kriminaalasjaga seotud riikide uurijad, prokurörid ja eeluurimiskohtunikud. Taoliste nõupidamiste käigus vahetasid riigid kogutud operatiivinfot ja teavet olemasolevate tõendite kohta. Samuti kavandati edasine tegevus uute tõendite kogumiseks ja kuriteo toime pannud isikute tabamiseks ning kohtu alla andmiseks.

Lisaks abi osutamisele kriminaalmenetluses täitsid Eurojusti liikmed veel ühte suurt ja olulist rolli – Eurojusti kui organisatsiooni juhtimine ja arendamine. EL-i liikmesriikide 28 liiget moodustavad Eurojusti kolleegiumi (Eurojusti juhtorgani), mille ülesanne on võtta vastu kõik organisatsiooni juhtimisega seotud otsused sh eelarve, struktuur, personalimuudatused, prioriteedid, arengukavad jms. Kolleegiumi juhtimisotsustuste ettevalmistamiseks loodi Eurojustis vastava valdkonna töögrupid, millesse kuulusid Eurojusti liikmed, liikmesriikide esinduste töötajad ja Eurojusti haldusametnikud. Töögruppide ülesanne oli valmistada ette juhtimisotsuste ettepanekud ja vastav dokumentatsioon ning saata see presidentuurile (koosseisus president, kaks asepresidenti ja haldusdirektor) läbivaatamiseks. Presidentuuri heakskiidul saadeti dokumendid edasi arutusele ja otsustamisele kolleegiumisse.

Eurojusti Eesti liige juhtis aastatel 2005–2007 Eurojusti arengu töögruppi ja haldustöögruppi. Nende töögruppide ülesanded oli Eurojusti kui organisatsiooni arendamine ja uuendusprojektide ettevalmistamine, samuti kolleegiumi otsuste ettevalmistamine eelarve- ja personaliküsimustes. Alates 2007. aasta sügisest oli Raivo Sepp asepresidendina presidentuuri liige ja osales selle töös.

Kuna organisatsioon oli noor ja alles arenemisjärgus, siis ei olnud selles rakendatud organisatsiooni juhtimiseks ja arendamiseks vajalikku strateegilist planeerimist. Selle ettevalmistamiseks kaardistati Eesti liikme eestvedamisel 2006. aastal Eurojusti tegevusprotsessid. 2007.–2008. aastal koostati tema initsiatiivil ja juhtimisel esimesed strateegilised arengukavad – pikaajaline arengukava viieks aastaks ja aastaplaan. Mõlemad strateegilised dokumendid kinnitas kolleegium ning edaspidi vaatas need igal aastal läbi ja viis sisse vajalikud muudatused.

Paberivaba Eurojusti projekti käivitamisel aastal 2007 võeti aluseks Eesti kogemus.

Eurojusti paberivaba nõupidamiste süsteemi initsiaator oli Eurojusti Eesti liige. Paberivaba Eurojusti projekti käivitamisel aastal 2007 võeti aluseks Eesti kogemus. Eurojusti asepresidendist ning IT-osakonna juhist ja spetsialistidest koosnev delegatsioon käis Eestis visiidil ning tutvus Eesti Vabariigi valitsuskabineti paberivaba süsteemiga ja Riigi Infosüsteemide Keskuse tööga. Peatselt rakendati paberivaba süsteem Eurojustis. Projekt käivitus edukalt eelkõige haldusametnike hulgas, kuna mõisteti selle praktilist väärtust. Prokuröridest koosnev kolleegium suhtus projekti positiivselt, kuid oma harjumuste ja konservatiivsuse tõttu hakkas projekti kasutama pikkamööda.

2008. aastal oli Eesti liikme üks initsiatiiv viia Eurojustis sisse prioriteetide seadmine ning prioriteetide iga-aastane ülevaatamine ning korrigeerimine. Eurojusti töökoormus sõltub eelkõige liikmesriikidest saadetud abipalvete arvust, samuti kaasatusest EL-i Nõukogu ja Euroopa Komisjoni projektidesse. Seetõttu on Eurojustil raske ise oma töökoormust reguleerida. Kuna töökoormus kasvas kõikidel Eurojusti struktuuridel kriitilise piirini, oli vaja leida lahendus. Selleks tuli määrata prioriteedid, millele keskenduda ja kuhu eelisjärjekorras suunata ressursse.

Eesti liikme eestvedamisel pandi 2009. aastal alus Eurojusti kommunikatsioonistrateegiale, mida ta aitas koostada. Üks läbiv ülesanne oli tõsta Eurojusti tuntust EL-i ametnike ja elanikkonna hulgas. Isegi Haagi elanikud ei olnud piisavalt informeeritud nende linnas asuvast rahvusvahelisest organisatsioonist Eurojust. Seetõttu oli vaja mõelda läbi Eurojusti mainekujundus ja sellega aktiivselt tegeleda. Eesti liikme eestvedamisel pandi kokku esimene Eurojusti kommunikatsioonistrateegia, mille alusel koostati konkreetsed tegevuskavad.

2009–2011 juhtis Eesti liige esimehena Eurojusti tegevusauditi juhtkomiteed. Selle kolmeaastase projekti eelarve oli 1 miljon eurot ja koostööpartneriks konsultatsioonifirma Deloitte. Tegevusauditi käigus analüüsiti organisatsiooni tegevusi ja tööprotsesse, mis viidi vastavusse eesmärkidega ning prioriteetidega. Tulemusena korrastati organisatsiooni tegevusprotsesse, juhtimist ja struktuuri ning tõhustati kogu organisatsiooni toimimist.

Eurojusti Eesti liige valiti aastatel 2009–2013 juhtima komiteed, mis hindas liikmesriikide Eurojusti esinduste töökoormust. Kui Eurojusti esindused taotlesid oma tegevuseks juurde haldusametnikke, hindas komisjon taoliste taotluste põhjendatust. Selleks tuli komisjonil analüüsida esinduste tegevust, töökorraldust ja hinnata nende töökoormust ning esitada taotluse põhjendatuse kohta kolleegiumile oma kirjalik seisukoht.

Eesti liikmena valmistas Raivo Sepp 2010. aastal ette Eurojusti strateegiliste nõupidamiste läbiviimise kontseptsiooni ja põhimõttelise tegevuskava. Eurojust korraldab strateegilisi nõupidamisi teatud valdkondades rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks (näiteks terrorismi, narko- või inimkaubanduse jt valdkondades). Pikka aega korraldati nõupidamisi selliselt, et osavõtjad jagasid infot parimate tavade ja koostööprobleemide kohta. Toimusid arutelud, kuid mingeid konkreetseid tegevuskavasid probleemide lahendamiseks kokku ei lepitud ning praktilises koostöös midagi ei muutunud. Uue kontseptsiooniga nähti ette, kuidas toimub probleemide kaardistamine, milline on nõupidamiste formaat, kuidas toimub valdkonna edendamise tegevuskava koostamine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine.

Inglise keele kõrval tuli kasuks vene keele oskus, eriti paljude endiste Nõukogude Liidu vabariikide esindajatega suhtlemisel.

Asepresidendina oli Eesti liikme ülesanne juhtida presidendi äraolekul kolleegiumi istungite tööd. Presidentuuris lepiti kokku tööjaotuses, et asepresidendist Eesti liige tegeleb eelkõige Eurojusti sisese haldamisega ja arendamisega. President ja teine asepresident esindavad Eurojusti väljaspool organisatsiooni (teistes EL-i asutustes ja välisriikides). Sellest tulenevalt juhtis Raivo Sepp asepresidendina aastatel 2007–2013 umbes 2/3 kolleegiumi istungitest.

2010. aastal viis Eesti liige presidentuuris sisse kootsingu (coaching). Valdaval osal Eurojusti kolleegiumi liikmetest ei ole varasemat juhikogemust. Kui liige on valitud presidendiks või asepresidendiks, siis tuleb tal igapäevaselt Eurojusti juhtida ja juhtimisotsuseid vastu võtta. Sihipärase ja efektiivse juhtimise tagamiseks viidi Eesti liikme algatusel sisse presidentuuriliikmete koolitus, arengunõupidamised ja personaalne juhinõustamine.

Eurojusti presidenti asendades esindas Eesti liige 2010.–2013. aastal Eurojusti rahvusvahelistel kohtumistel ja foorumitel ning tegi ettekandeid. Eurojust arendas oma koostöövõrgustikku nii Euroopa Liidu liikmesriikidega kui ka teiste riikidega üle maailma. Rahvusvahelisi kohustusi oli palju ja lähetuste arv suur. Osavõttu nõudvate ürituste kuupäevad kattusid tihti ja seetõttu tuli Eesti liikmel asendada presidenti. Inglise keele kõrval tuli kasuks vene keele oskus, eriti paljude endiste Nõukogude Liidu vabariikide esindajatega suhtlemisel.

2011. aastal algatas Eurojusti Eesti liige juhtimise korrigeerimise. Eurojusti ülesehitus ja juhtimine ei ole kooskõlas avaliku halduse hea tavaga, mis näeb ette, et ametnik ei tohi täita üheaegselt erinevaid juhtimise ja tegevuse rolle ega teostada ise enese üle kontrolli. Ehk siis ametnik ei tohi samal ajal tegeleda strateegiliste eesmärkide püstitamisega, juhtimisega ja organisatsiooni põhitegevusega. Samuti enda tegevuse kontrollimise ja hindamisega. Sellisena oli aga Eurojust üles ehitatud. Eurojusti liige otsustab juhtorganis – kolleegiumis – eesmärkide ja prioriteetide üle, juhib Eurojusti igapäevatööd (töögruppide, komisjonide esimehena) ja samal ajal tegeleb põhitööga, abistades liikmesriike kriminaalasjades. Eurojustis on tavaks öelda, et Eurojusti liikmel on kolm kaabut, iga rolli jaoks üks, ja neid vahetatakse vastavalt vajadusele. Samuti kontrollib Eurojusti liige enda tegevust ise, hinnates nii organisatsiooni kui ka selle struktuuride tegevust ja tulemusi kolleegiumis. Taolist Eurojusti ülesehitust on kritiseerinud Euroopa Komisjon ja edumeelsemad töötajad Eurojustis.

Ametnik ei tohi samal ajal tegeleda strateegiliste eesmärkide püstitamisega, juhtimisega ja organisatsiooni põhitegevusega. Samuti enda tegevuse kontrollimise ja hindamisega. Sellisena oli aga Eurojust üles ehitatud.

Võimalus muutusteks tekkis koos Euroopa Prokuratuuri (EPr) loomise initsiatiiviga aastatel 2011–2012. Samas paketis EPr regulatsiooni koostamise ja vastuvõtmisega tuli EL-i seaduste kohaselt valmistada ette ka Eurojusti uus regulatsioon. Selle võimaluse kasutamiseks tegi Eesti liige kolleegiumile ettepaneku moodustada töögrupp, mis annaks sisendi Eurojusti uue regulatsiooni koostamisele ja Eurojusti juhtimiskorralduse muutmisele. Esimesel korral hääletati see initsiatiiv kolleegiumis maha, kuna peale jäid Eurojusti liikmed, kes olid rahul „kolme kaabu“ süsteemi ja ise enda kontrollimisega. Alles pärast mitut arutelu erinevates Eurojusti esindustes ja kolleegiumis otsustati töögrupp siiski luua. Töögrupi esimeheks valiti Eurojusti Eesti liige ning selle tegevusse kaasati kõik Eurojusti liikmed ja konsultatsioonifirma Deloitte.

Töögrupi tegevuse tulemus oli see, et töötati välja uus Eurojusti juhtimise mudel, mis vastas avaliku halduse hea tava põhimõtetele. Samuti pakuti tulemusena välja loodava Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti integreerimise mudel. Selle eesmärk oli luua kahe EL-i prokuröride institutsiooni asemel üks, mis oleks tõhusam (sh EL-i eelarvet säästvam) ja koostöövõimelisem. Mõlemad ettepanekud esitati Euroopa Komisjonile, kes valmistas ette Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri regulatsioonide eelnõusid. Euroopa Komisjoni prioriteet oli aga eelkõige Euroopa Prokuratuuri loomine, mis nõudis loomulikult ka EL-i eelarvest lisavahendeid. Seetõttu otsustati, et ei võeta ette kahte väga suurt projekti, ja jäeti Eurojusti juhtimismudel põhimõtteliselt samaks. Eurojusti regulatsiooni eelnõus kohendati küll juhtimismudelit, kuid see muudeti keerulisemaks, bürokraatlikumaks ega kõrvaldatud vastuolu avaliku halduse hea tavaga. Samuti ei kaasatud eelnõu koostamisse piisavalt juhtimiseksperte. Eurojusti ülesehituse muutmise vajadus on endiselt aktuaalne ja arutelud selle üle jätkuvad. (Tagasivaade 15 aastale Eurojustis. Eurojusti veebileht, 07.03.2019)

2013. aastal juhtis Eesti liige Eurojusti tegevuse hindamise komisjoni. Eurojusti loomise raamotsuse paragrahv 41a nägi ette Eurojusti tegevuse hindamise, selle eesmärk oli anda EL-i Nõukogule ülevaade kogu Eurojusti tegevusest ja arendamist vajavatest aspektidest. (Eurojusti loomise raamotsus) Moodustatud komisjon viis Eesti liikme Raivo Sepa juhtimisel läbi hindamise koostöös konsultatsioonifirmaga Ernst & Young. Hindamisraporti kinnitas Eurojusti kolleegium ning see saadeti EL-i Nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Kolleegium valis Eesti liikme Raivo Sepa Eurojusti kõrgemate ametnike konkursikomisjoni esimeheks aastatel 2007–2013. Eurojusti kõrgemate ametnike hulka kuulusid haldusdirektor (Eurojusti administratsiooni juht), haldusdirektori asetäitja ja osakondade juhatajad. Sobilike kandidaatide leidmiseks moodustati konkursikomisjonid ja viidi läbi konkursid.

25. mail 2016 toimus Eurojusti tollase presidendi Michéle Coninsxi kolmepäevane visiit Eestisse, kus ta kohtus Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti, peaminister Taavi Rõivase, justiitsminister Urmas Reinsalu, Tallinna ringkonnakohtu kohtuniku Andres Parmase, peaprokurör Lavly Perlingu, kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu ja kohtuekspertiisi instituudi direktori Üllar Lannoga. Visiidi eesmärk oli tutvuda Eesti õiguskaitseasutustega ja valmisolekuga võidelda terrorismi, inimkaubanduse ja küberkuritegevuse vastu. (ERR, 25.05.2016)

Aastatel 2014–2019 nõustas Eesti liige lisaks oma põhitegevusele kriminaalasjades arendustegevuse küsimustes presidentuuri, haldusdirektorit ja kolleegiumi loodud töögruppe.1. märtsist 2019 asus Eurojusti Eesti liikme ametikohale riigiprokurör Laura Vaik.