Organiseeritud kuritegevus kaardil

Kemerovo KTÜ kokkusaamiskohad

21.10.2016. aastal, natuke enam kui kuu aega pärast Nikolai Tarankovi tapmist pidasid politseinikud Maardus kahtlustatavana kinni Kemerovo grupeeringu liikme Andrei Vaskini vahetult pärast seda, kui ta oli hankinud automaatrelva AK47 koos laskemoonaga.

Kuivõrd Vaskini kinnipidamist nägid toona pealt ka Kemerovo grupeeringu juht Vyacheslav Gulevich ehk Slava Kemerovski, siis võttis ta kohe pärast Vaskini vahistamist ühendust grupeeringu liikme Ilja Drovnjašiniga ehk Samboga ning käskis tal helistada advokaat Vovale ja selgitada välja, miks Vaskin vahistati. Vaid mõni tund hiljem võisidki kurikuulsa piljardiklubi Klondaiki, mida aastaid tagasi seostati toona ühe suurima rahapesujuhtumiga, lähistel koeraga jalutavad pereisad näha, kuidas ööklubi kõrvale parklasse sõidavad viis meesterahvast, lisaks Slava Kemerovskile ja Sambole ka Aleksandr Kozlov ehk Gibon ja Aleksandr Polehha ehk Tolstõi, kes pärast tervitamist asuvad ärevalt vestlema. Meestest neli vahistati natuke enam kui pool aastat hiljem Eestis ja Hispaanias paralleelselt toimunud politseioperatsiooni käigus ning neile esitati süüdistus Kemerovo kuritegeliku ühenduse moodustamises.

Dikajevi peakontor

Iga endast lugupidaval kuritegelikul ühendusel peab olema peakontor, kus omakeskis sõjanõu pidamiseks kohtuda ning „kliente“ võtta vastu. Kui Dr No oli ehitanud enda maa-aluse baasi Crab Key saarele, siis nn tšetšeenide grupeeringu peakontor oli hinnatud Fahle ärikeskuses asuva spordiklubi kattevarjus.

Esmalt üüriti grupeeringu liikme Sergei Primaki firma all 2012. aasta jaanuaris sinna grupeeringu liikmete kokkusaamise ja treenimise tarbeks ruumid. Juba samal aastal asutas grupeeringu liige Tanel Mandelkorn MTÜ Turpal EST, mis asus korraldama peakontoris toimuvat tegevust. Need olid kinniseks spordisaaliks ja kontoriks kohandatud ruumid, kus korraldati kuritegeliku ühenduse nõupidamisi ja kus grupeeringu liikmed said tasuta trenni teha, ent kuhu grupeeringu hierarhias madalamal positsioonil olevatel liikmetel oli piiratud juurdepääs.

Peakontoris võttis grupeeringu juht Haron Dikajev vajadusel vastu ka audientsile saabuvaid külalisi. Näiteks fikseerisid uurijad, kuidas 2014. aasta suve hakul toimus nn tšetšeenide grupeeringu peakontoris Lõuna-Eesti salasuitsuärimehe Paša Romanovi ja Haron Dikajevi kohtumine.

Dikajevi KTÜ kohtumised "klientidega"

Enne kui nn tšetšeenide grupeering sai valmis enda Fahle majas asuva „peakontori“, käidi koos Tallinnas Lasnamäel Punasel tänaval majas nr 16 asuva Krabi Bowlingu restoranis. Kohtus ülekuulatud tunnistajad meenutasid, kuidas Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer olid toona kohviku püsikliendid ning neil oli kohvikus ka n-ö oma laud, kus nad pea iga päev istusid. Politsei fikseeris varjatud jälgimise käigus muuhulgas ka 02.12.2013. aastal Krabi Bowlingu restoranis toimunud kohtumise, kus Eduard Oleiniku, Dmitri Sidorenko, Sergei Dzavakjani, Grigori Bagatõi, Tanel Mandelkorni ja Vitali Kaeraga kohtusid kolm ehitusäriga seotud meest, kes olid omakeskis saamata jäänud töötasude pärast tülli pööranud. Seda vaidlust asus Eduard Oleinik väikese tasu eest lahendama.

Nikolai Tarankovi lemmiksaun

2018. aasta oktoobri lõpus kirjutas Eesti Päevaleht elu lõhnast üheksakümnenda aasta juubelit tähistavas Kalma saunas. Legendaarne Kalma saun oli (ja on ilmselt ka tulevikus) koht, kus külastaja võis leiliruumis kõrvuti vihtlemas näha ministrihärrasid, kohalikke pudukaupmehi, ent ka Eesti allilmaliidriks tituleeritud Nikolai Tarankovit koos oma kaaslastega, kellega just tuldi jalgpallitrennist. „Nii me seal laval vaikides istusime ja higistasime – minister, allilmategelane ja ajakirjanik nende vahel. Kui täpselt oli sellesse hetkesse laetud ütlemine „saunas paguneid ei tunta“,“ tõdes artikli autor Raul Ranne juubilari kohta avaldatud ülevaates tabavalt.

Tõdemus, et Kalma saun oli Nikolai Tarankovi üks lemmikkohtadest, oli pea et üldteada. Juba 2014. aastal kirjutas Eesti Ekspress, et Nikolai Tarankovi musta värvi Mercedese džiipi võis tihti näha Kalma sauna ette pargituna.

Kuzyakini KTÜ kohtumiskoht

09.03.2015. kell 12:35 võisid Tallinna vanalinna servas asuva populaarse söögikoha Beer Garden külalised tunnistada, kuidas pubi ees olevasse parklasse sõitis esmalt BMW, millest astus välja Georgi Abuladze, seejärel paar minutit hiljem parkis tema BMW kõrvale musta värvi Mercedes-Benz R32, millest väljus Andrey Kuzyakin. Seejärel sõitis parklasse järjekordne musta värvi Mercedes Benz, millest väljusid Urmas Vels ja tema poeg Aap Vels, ning juba paar minutit hiljem saabus parklasse kolmas musta värvi Mercedes-Benzi sõiduk, millest väljus Marek Kase. Õllerestorani ette parklasse sõitis ka musta värvi Audi Q7 maastur, millest väljusid Marko Süvaoja, Viljar Lond ja Ove Jürgenson.

Seejärel sisenesid kõik kaheksa meest Beer Gardeni õllerestorani, istusid üheskoos lauda ja asusid tuliselt midagi arutama. Kuivõrd seda vestlust keegi ei salvestanud, siis puudub võimalus kanda ajalooannaalidesse täpne ülevaade kohtumisel arutatust. Küll aga andsid toimunu kohta mõned aastad hiljem Tallinna kohtumajas ütlusi tunnistajad ning kõlasid telefonikõnede salvestised. Neist võis järeldada, et Aap Vels oli pool aastat varem kelmitanud Rakveres elavalt naisterahvalt välja metsakinnistu, kuid jätnud saadud kriminaaltulust nn Kuzyakini kuritegeliku ühenduse ühisesse kassasse nõutava kümnise maksmata. Kinnistu müüdi edasi, ent uued omanikud, keda tollel Beer Gardenis toimunud kohtumisel esindas mõni aasta hiljem Martovoi kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi mõistetud Marko Süvaoja, ei saanud enam Aap Velsi tankistilt ostetud kinnistut edasi müüa, sest selleks hetkeks oli kohus kinnistu arestinud. Tüli tõusis taevani.

Nii kohtusidki kaks osapoolt – ühelt poolt Aap Vels, keda esindas Andrey Kuzyakin, ning teiselt poolt Ove Jügenson, keda esindas Marko Süvaoja – 2015. aasta märtsis päev pärast naistepäeva Tallinna vanalinna serval, et omakeskis sotid selgeks rääkida.

Dikajevi KTÜ kohtumispaik

20.05.2013. õhtul kella seitsme ajal helistasid nn Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmed Jevgeni Podolinski ja Tanel Mandelkorn sama grupeeringu liikmele Artur-Ažari Simonovile ning nõudsid temaga kohtumist Lasnamäel asuva Armeenia restorani Aparan juures.

Poole üheksa ajal võisid restoranis Armeenia köögi hõrgutisi nautivad daamid ja härrad täheldada, kuidas restorani ette sõitis mitu autot, millest väljusid pea kõik tšetšeeni grupeeringu ladviku liikmed. Restorani ees mõisteti kohut kuritegeliku ühenduse sisemiste reeglite vastu eksinud liikme Simonovi üle. Grupeeringu tähtsuselt teine mees Haron Dikajevi järel – Sergei Džavakjan – oli nõudnud Simonovi tol õhtul kohtumisele, et selgitada välja, mis põhjusel nende kaaslane oli kaklema läinud.

Džavakjan helistaski Simonovi ja teiste grupeeringu liikmete juuresolekul võimalikule tunnistajale, et tuua selgust füüsilise konflikti põhjustesse. Simonov oli eelnevalt kaaslastele kinnitanud, et teda oli solvatud – nimetatud kitseks, mistõttu pidigi ta enda ja oma kaaslaste au kaitsmiseks ponjatiede tõttu solvajat ründama. Džavakjan kontrollis Simonovi kaitseversiooni ja helistas ühele Viktori-nimelisele mehele.

Grupeeringusisene kohtumõistmine toimus tol õhtul restorani ees kiiresti ja lõplikult: Simonov mõisteti eksimuse toimepanemises süüdi ja teda karistati vastavalt nn kirjutamata reeglitele füüsilise karistusega: tema enese kaaslased, teised nn Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmed peksid Simonovi sealsamas läbi, misjärel toimetati ta ulatuslike vigastustega Ida-Tallinna keskhaiglasse. Kohtumõistmine oli vahetu ja kiire.

Tulevase Tallinna kohtumaja plats

Mõni aasta enne Tallinna kohtumaja avamist toimus praegu Lubja 4 aadressi kandval, ent toona tühjal parkimisplatsil kohtumine nn Gennadi Okunevi juhitud kuritegeliku ühenduse ja nn Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmete vahel. Kohtumine ei olnud kokku kutsutud sõbralikuks mõõduvõtmiseks jalgpallimängus ega ka teineteisele vastastikku austuse avaldamiseks, vaid ühe Aleksandri-nimelise meesterahva üle õiguse mõistmiseks.

Nn „kohtupidamiseks“ sõitsid 12.07.2016. parkimisplatsile kohale ühelt poolt nn Kemerovo grupeeringust Konstantin Kartsev, Andres Ilm ja Aleksandr Rostovski ning nn Okunevski grupeeringust Stepan Tšiptšikov, Vladimir Poljansk, Robert Dudenus, Vadim Pahomov, Eltšin Zabitov ja Iljas Rustamov koos kahe tuvastamata mehega. Okunevski grupeering süüdistas nn Kemerovo grupeeringu käest abi palunud Aleksandrit kirjutamata reeglite vastu eksimises. Nimelt kahtlustasid nad Aleksandrit selles, et viimane oli Soomes enda kaaslase vastu kohtuistungil ütlusi andnud.

Kohtupidamine sel mitteametlikul justiitsfoorumil toimus kiiresti ja vahetult. Okunevi grupeeringu liige Poljanski peksis maas lamavat Aleksandrit ning pärast füüsilise karistuse täideviimist heideti Aleksandri süüd kinnitavad soomekeelsed kohtupaberid põlastusega tema känkra vajunud verise keha peale. Mõlema grupeeringu teised liikmed vaatasid toimuvat vaikides pealt.

Aserite KTÜ peakontor

MTÜ Spordiklubi IMAN reklaamib ennast kodulehel enam kui kolmekümne aasta pikkuse ajalooga spordiklubina. Selle juured said alguse 1989. aastal klubis Dünamo, mille peategevuseks olid toona ettevalmistustreeningud MVD ja KGB töötajatele. Spordiklubi IMAN juhatusse kuuluvad kodulehe andmeil Amid Magerramov, Vadim Gri, Jevgeni Bõkov noorem, Feliks Bõkov ja Aleksei Dubinka. Uhkusega kinnitatakse, et praegu treenib spordiklubis IMAN üle 200 sportlase ja harrastaja.

Mida aga spordiklubi IMAN trennides käivad pisikesed rüblikud ega nende vanemad tõenäoliselt ei teadnud, on asjaolu, et klubi ruume kasutati lisaks treeningutele ka nn aserite kuritegeliku ühenduse liikmete kokkusaamiskohana. Üks spordiklubi pärjatud treeneritest, Amid Magerramov, kelle Nikolai Tarakanov oli mullu Harju Maakohtus uuritud tõendite põhjal aastaid tagasi nimetanud aserite grupeeringu juhiks, kasutas spordiklubi IMAN n-ö kattevarjuna, et pidada seal enda juhitud kuritegeliku ühenduse koosolekuid või garanteerida vanglast tingimisi enne tähtaega vabanevatele grupeeringu liikmetele vabastamise eelduseks olevat töökohta spordiklubi abitreenerina. T

eine spordiklubi treener, Jevgeni Bõkov noorem, keda aastaid tagasi süüdistati Keskturu kurikuulsa juhi Politšuki tapmise katses kättemaksuks enda isa tapmise eest, istub nüüd koos Amid Magerramoviga Ameerika Ühindriikides New Yorgis kohtupingis süüdistatavana mastaapses rahapesus osalemises. Eelneva tõttu ei ole välistatud, et nii mõnigi kord võis pärast trenni lõppemist tavapärasest ehk natukene kauemaks duši alla pesema jäänud noor spordisõber teel välisukseni kohata spordiklubisse sisenemas mitmeid kurjakuulutavate nägudega tõsiseid mehi, kes kõik miskipärast hoogsal sammul küll treener Amidiga kohtuma suundusid, ent kellest ühelgi ei paistnud spordikotti üle õla olevat.

Sergei Permanovi ja Lauri Merimaa tapmispaik

Linnahallis asunud Posoidoni klubi pälvis laiemat tähelepanu pool aastat pärast Nikolai Tarankovi tapmist, kui 2017. aasta jaanuaris kihutasid tuletõrjeautod vilkurite saatel tolles Raine Karbi ühes tuntuimas arhitektuuriteoses lahvatanud punast kukke vaigistama.

Kui esialgu keerles avalikkuses versioon elektririkkest tingitud tulekahjust, siis õige pea kinnitasid õiguskaitseasutused, et Linnahallis ööklubis Poseidon toimunu oli pahatahtliku süütamise tulemus, ning mainiti ka seda, et kustutustööde käigus leiti sündmuskohalt narkootikume. Mõned päevad pärast seda sündmust avaldati Delfis ja sotsiaalmeedias kuulutused, milles paluti abi 37-aastase Sergei leidmisel. Vähesed oskasid nädal varem Poseidoni ööklubis toimunud põlengut seostada kaduma läinud Sergei otsingutega või ka toona nn Kemerovo grupeeringusse kuulunud Lauri Merimaa kadumisega. Neid sündmusi oskasid toona seostada vast üksnes Sergei ja Lauri lähemad sõbrad-tuttavad ning politsei, ent natukeenam kui pool aastata hiljem sai ka laiemale avalikkusele teatavaks, et 2017. aasta jaanuari lõpus toimus Poseidoni ööklubis lisaks tulekahjule üks veelgi võikam kuritegu – tapeti Sergei Permanov ja Lauri Merimaa. Selle varjamiseks süüdati seejärel ka klubi.