VAHISTAMINE
31.12.2024 seisuga oli vahistatuid 328 [1] ehk 10% võrra rohkem kui aasta varem (2023 — 297). Eesmärk hoida vahistatute üldarv sellisel tasemel, et see ei ületaks 400 vahistatut on täidetud, kuna alates 01.02.2022 on vahistatute arv püsinud alla 400, kolmekuulisel perioodil 1.11.2023 kuni 01.01.2024 ka alla 300.
Kohtueelses menetluses viibis (31.12.2024) vahi all 138 isikut ehk 42% kõigist vahistatutest. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on kohtueelses menetluses vahi all viibivate isikute osatähtsus koguarvust suurenenud, samuti on neid arvuliselt mõnevõrra rohkem — 31.12.2023 oli kohtueelses menetluses vahistatute arv 112 ehk 38% kõikidest vahistatutest (tabel 1).
Riigi peaprokurör taotles kohtult 2024. aastal vaid väljaandmisvahistamistega seotud pikendamist kokku 3 isiku suhtes, Eesti kriminaalasjades vahistamise pikendamisi ei olnud (2023 – 2, 2022 – 2, 2021 – 4 isiku osas).
Isikuid, kes vahistati alaealisena (kuni 18-aastaseks saamiseni), oli 31.12.2024 seisuga vahi all 3 (2023 — ei olnud kedagi).
Senisest aktiivsemalt tuleb aga taotleda kahtlustatava vahistamist olulist mõju omavate majanduskuritegude, samuti korruptsioonikuritegude korral (tabel 2).
KONFISKEERIMINE
Eesmärk: Vähendada kriminaaltulu teenivate isikute arvu ning teenitavat kriminaaltulu; suurendada vahelejäämise riski eelkõige suurt tulu teenivatel isikutel ja gruppidel.
Mõõdikud:
- Kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud kriminaaltulu ja konfiskeeritud kriminaaltulu kogusumma
- Kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud enam kui 5000 eurot.
- Kriminaalasjade arv, kus on esitatud konfiskeerimise asendamise nõue.
2024. aastal:
- suurim konfiskeeritud reaalne vara oli 250 000 euro väärtuses (vallasvara).
- enam kui 5000 eurot konfiskeeriti 58 kriminaalasjas (2023 – 46, 2022 – 27).
- otstarbekusest prokuratuuris KrMS § 202 alusel lõpetatud kriminaalasjades laekus kahtlustatavatelt 2024. aastal riigile kokku 699 672,27 eurot.
- konfiskeeriti [2] 236 erinevas kriminaalasjas kriminaaltulu (st kriminaaltulu, hüvitatud kahju ja väljamõistetud nõuded kokku) 4 109 582 euro väärtuses. Kõige enam vara konfiskeeriti MKRP menetlustes. (tabel 3)
Konfiskeeritud varaga seotud kriminaalasjade arv tõusis hüppeliselt Lõuna RP-s ja märgatav tõus toimus ka Riigiprokuratuuris (joonis 1).
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Vladislav Zautin on riigiprokuratuuri järelevalveosakonna konsultant. Ta liitus prokuratuuriga 2016. aasta oktoobris, kui asus tööle finants- ja varahaldustalituse nõunikuna.