Eesmärk: Vähendada korruptsiooni läbi kuritegude avastamise ja sellega seoses tabamisriski suurendamise prioriteetsetes valdkondades ning kriminaaltulu konfiskeerimise.
Mõõdikud: Korruptsiooniga seotud kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud kriminaaltulu.
Kohtusse saadetud kriminaalasjade arv prioriteetsetes korruptsiooniasjades (KarS §-d 294, 300, 300-1).
ÜLEVAADE KORRUPTSIOONIKURITEGUDEST 2024. AASTAL
Raske korruptsioonikuriteona käsitletakse järgmist:
- ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamisel ja erasektoris toime pandavad kuriteod, mis on toime pandud kolme või enama isiku poolt või osalusel;
- ametiisiku või erasektoris tegutseva inimese eeldatav korruptiivne tulu on suurem kui olulise kahju määr (ületab 4000 eurot);
- korruptsiooniohtlike tehingute käive või eeldatavalt tekitatud kahju on suurem kui KarSis ette nähtud suure kahju määr (ületab 40 000 eurot);
- teo toimepanijaks on kriminaalmenetlust läbiviiv ametiisik, kohtunik, prokurör, kõrgem uurimisametnik, Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, põhiseadusliku institutsiooni juht, valitsusasutuse juht, avalik-õigusliku juriidilise isiku juht, riigi osalusega äriühingu juht või kohaliku omavalitsuse juht.
Korruptsioonikuritegude menetlemise käsitlemisel on oluline välja tuua, et 2024. aasta märtsis loodi prokuratuuri Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur. See on üle-eestiline ringkonnaprokuratuur, mis koondab majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemispädevust ning kompetentsi. Uues ringkonnas juurutatakse meeskonnapõhist lähenemisviisi ning töömahukate majandus- ja korruptsioonimenetluste juhtimisse kaasatakse õigus- ja valdkonnaspetsialiste. See tähendab ühest küljest, et seoses ümberstruktureerimise ja sellega kaasneva sisseelamisega on 2024. aastal kohtusse saadetud kriminaalasju mõnevõrra vähem.
2024. aastal esitatud süüdistused
Endist Tartu abilinnapead Priit Humalat süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises ja Parvel Pruunsilda sellele kaasaaitamises. Kuigi Priit Humal oli seotud ettevõtja Pavel Pruunsillaga, osales ta Tartus Kuperjanovi 9 kinnistu omandamise õigusest loobumise otsuse vastuvõtmises ja kujundamises. Kinnistu väärtus oli üle 600 000 euro. Kuna ta oli süüdistuse järgi Parvel Pruunsillaga korruptsioonivastase seaduse mõttes seotud, oleks ta pidanud end protsessist taandama. Parvel Pruunsilda süüdistatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises. Kriminaalasja kohtulik uurimine on lõpule viidud ja Tartu Maakohus kuulutas otsuse välja 11.02.2025.
Tartu Maakohus mõistis mõlemad mehed õigeks. Kohus tuvastas, et P. Humal ei rikkunud Kuperjanovi 9 kinnistuga seoses toimunud koosolekutel ja vahetuslepingust loobumise otsuse tegemisel ühtegi korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangut. Kohus ei tuvastanud, et P. Humal oleks osalenud otsuse sisulises suunamises. Linnavalitsuse ühiste arutelude tulemustena jõuti järeldusele ja konsensusliku otsuseni, et Kuperjanovi tänav 9 kinnistu omandamine ei ole linna eelarvevahendeid arvestades mõistlik otsus. Kuivõrd kohus tegi 11.02.2025 teatavaks vaid otsuse resolutiivosa ja selgitas kohtusaalis lühidalt oma seisukoha kujunemist, polnud need prokuratuuri jaoks piisavad, et enda hinnangut süüdistuse osas muuta. Ootame kohtu motiveeritud otsust, et saada põhjalik ülevaade kohtu argumentidest. Peale otsuse analüüsimist saame otsustada, kas ja millises ulatuses on alust Tartu Maakohtu otsust edasi kaevata. Otsus pole veel jõustunud ning prokuratuur ootab kohtu hinnangut kahele olulisele aspektile.
Viimasel ajal on toimingupiirang kui karistusnorm, täpsemalt selle määratlemise ja tõlgendamise probleemistik, pälvinud suurt tähelepanu. Selles küsimuses on kohati eri arvamusel ka erinevad kohtuastmed, näiteks Tallinna (nn Vavrenjuki jt lahend) ja Tartu Ringkonnakohus (nn Semilarski lahend). Seetõttu tuleb kohtul kujundada seisukoht küsimuses, kas olukorras, kus kahe inimese vahel on tuvastatud majandus- ja sotsiaalsidemed, tohib ametiisik osaleda sellise otsuse tegemisel, mille suhtes on tuvastatud temaga seotud eraisiku huvi. Seda enam olukorras, kus ametiisik lähtub enda tegevuses talle ühemõtteliselt teatavaks tehtud huvist, mis on tema tegevuses oluline, kiirendades selle alusel otsustusprotsessi ning mõjutades teisi linnavalitsuse liikmeid. Väga tõenäoliselt tuleb kohtul võtta seisukoht ka adekvaatselt määratlemata õigusmõiste „korruptsioonioht“ (KVS § 11 lõike 1 punkt 3) kohta.
Teine oluline aspekt selles kriminaalasjas on eraisiku lobitöö karistatavuse piiritlemine. Selles kriminaalasjas on võimalik saada kohtult suuniseid, kus jookseb piir ametiisiku mõjutamise ja enda huvide väljendamise vahel ehk milline ärimehe tegevus on sotsiaalselt adekvaatne.
Teises kriminaalasjas süüdistatakse Elmar Vaherit ja Aivar Alaveret kelmusele kaasaaitamises ja ametialases võltsimises ning Eerik Heldnat kelmuses ja ametiisiku poolt dokumendi võltsimisele kihutamises. Süüdistuse kohaselt oli politseijuhtide tegevuse eesmärk tekitada Eerik Heldnale politseistaaž, et ta saaks tulevikus väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) ning politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) alusel taotleda endale politseipensionit. 16.12.2024. aasta seisuga on pensioni välja makstud 14 403 eurot, mis süüdimõistva otsuse korral alusetult makstud pensionina välja mõistetakse. Kuna pensionimakseid ei ole peatatud, jätkuvad need ka tulevikus, mistõttu võimalik kahju suureneb. Kriminaalasja kohtulik uurimine on lõpule viidud ja Harju Maakohus kuulutab otsuse 31.03.2025.
Selles menetluses on süüdistuse saanud inimesed, kes peaksid olema oma väärtustelt ja tõekspidamistelt just need, kes seisavad enda käitumisega Eesti riigi julgeoleku ning ka usaldusväärsuse eest. Kohus saab kriminaalasjas kujundada seisukoha, kas ja kuidas toimib rotatsiooni regulatsioon avaliku teenistuse seaduses (ATS) koosmõjus eriseadustega, antud juhul konkreetsemalt PPVSiga. Kohtumenetluses oli peamine vaidlus just ATS § 33 kohaldatavuse üle.
Mõlemad 2024. aastal kohtusse saadetud raske korruptsioonikuriteona käsitletavad kriminaalasjad kinnitavad, et prokuratuur suhtub tõsiselt mistahes korruptsioonikahtlaste skeemide väljaselgitamisse ja viib tõendid õigusemõistmiseks kohtu ette.
2024. aastal jõustunud olulised lahendid
1. Harju Maakohus tunnistas Tõnis Liinati kokkuleppemenetluses süüdi altkäemaksu võtmises, omastamises ja toimingupiirangu rikkumises.
Selles kriminaalasjas andis kohus sõnumi, et kohtupraktikat nn valgekraeliste kuritegude puhul tuleb karmistada. Harju Maakohus tagastas prokuratuurile esialgse kokkuleppe, mille kohaselt oleks Tõnis Liinatit karistatud täielikult tingimisi vangistusega. Kohtu hinnangul vääris Tõnis Liinat oma kuritegude eest osaliselt reaalset vangistust. Uue kokkuleppe järgi karistas kohus Tõnis Liinatit 4 kuu ja 5 päeva pikkuse šokivangistusega, mis on hea signaal kohtupraktika karmistamise kohta. 2024. aastal mõistis kohus ka teiste majanduskuritegude eest reaalseid vangistusi ning ka 2025. aastal on prokuratuur valgekraeliste kuritegude eest taotlenud reaalseid vanglakaristusi.
2. Harju Maakohus mõistis Eveli Vavrenjuki õigeks altkäemaksu võtmises ning OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid ja Olev Kuklase õigeks altkäemaksu andmises.
Lahend mõjutab kõiki korruptsioonimenetlusi, sest kohus defineeris, keda saab pidada ametiisikuga seotud isikuks, kelle seisund või tegevus teda väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. Näiteks osundas kohus, et KVS § 7 lõike 1 punktis 4 sätestatud olulist ja vahetut mõju tuleb tõlgendada kitsendavalt, et see oleks kooskõlas määratletuspõhimõttega – see on oluline suunis tulevasteks menetlusteks. Lisaks leidis kohus, et pankrotihaldurite nimetamise läbipaistmatud põhimõtted suurendavad korruptsiooniohtu, ja tuvastas, et kohtuniku aastatepikkuse ametialase e-kirjavahetuse väljanõudmine käib ilma igasuguse kohtuliku põhiõigusriive kontrollita.
3. Harju Maakohus tunnistas Andrus Kikase kokkuleppemenetluses süüdi kelmuses ja altkäemaksu võtmises.
Kirurgiakliiniku ülemarst, osakonna juhataja Andrus Kikas võttis korduvalt väljaspool registreerimist vastuvõtule tulnud patsientidelt altkäemaksuna vastu eri summades sularaha ja muud vara. Vastutasuna määras ta nende terviseprobleemide lahendamiseks vajalikke uuringuid ja analüüse ning suunas altkäemaksu andnud patsiente eriarstide juurde. Kriminaalasi ilmestab Eesti meditsiinis jätkuvalt esinevat mure, et arstid on valmis vastu võtma hüvesid ja andma vastutasuks eeliseid ravijärjekorras tõusmiseks. See vähendab omakorda meditsiini kättesaadavust teistele patsientidele, mistõttu on oluline, et sellised kuriteod jõuaksid kohtusse ning neile antaks kohtuotsuse kaudu nii õiguslik kui ka ühiskondlik hinnang.
4. Harju Maakohus tunnistas süüdi tervishoiuteenuse osutajad, kes võtsid altkäemaksu vastutasuna näiliku COVID-19 vaktsineerimise eest.
Tervishoiuteenuse osutamisel ametiisikuna tegutsenud Larissa Veressinina võttis 2021. aasta teisel poolel Evelin Veressinina, Edvard Borovkovi, Maxim Olesiyuki, Nikolay Olesiyuki, Elena Bystrova ja Dmitri Allikase vahendamisel korduvalt altkäemaksu näiliku COVID-19-vastase vaktsineerimise eest. Altkäemaksu võtmisele aitasid kaasa Edvard Borovkov ja Evelin Veressinina. Lisaks sisestasid Larissa Veressinina ja Evelin Veressinina tööandjate vahendusel digitaalsesse tervise infosüsteemi vaktsineerimist puudutavad ebaõiged andmed, mistõttu esitati neile süüdistus ka ametialases ja dokumendi võltsimises. Selles kriminaalasjas nõustus kohus prokuratuuriga, et meditsiinitöötaja, kes täidab avalikku ülesannet, peab tegutsema avalikes huvides ja lähtuma oma ametikohustustest, mitte inimestelt saadud hõlptulust. Meditsiinisüsteem vastutab inimeste elu ja tervise eest ning seega ei ole kuidagi aktsepteeritav, kui seal töötavad inimesed, kes on valmis altkäemaksu eest või tuttava huvides tekitama kellelegi eeliseid või kuritarvitama neile usaldatud pädevust. See on vastutustundetu ja võib seada ohtu inimeste tervise ning kahjustada nende usaldust pandeemia tõttu kehtestatud piirangute vastu. Selles kriminaalasjas karistas kohus süüdistatavaid kokkuleppemenetluses erineva pikkusega tingimisi vangistustega ning neilt konfiskeeriti ligikaudu 100 000 eurot altkäemaksudest saadud kriminaaltulu.
Laiem korruptsioonikuritegude trend
Kohtumenetluses on hulk kriminaalasju, mis puudutavad endiseid või praeguseid valitsuse või Riigikogu liikmeid. Nendes kriminaalasjades on tehtud etteheiteid ametihüvitiste kasutamise kohta.
Seaduses ei ole loetelu, milliseid kulutusi Riigikogu liikme seaduse § 30 alusel hüvitatakse, mistõttu vajab selle sätte alusel kulutuste hüvitamine seadusandja kriitilist kontrolli. Seniste menetluste põhjal saab väita, et sisuliselt ei tehta saadikute hüvitamiseks esitatud kulutuste üle sisemist järelevalvet, mistõttu ei pruugi teave võimalike kuriteokahtluste kohta õiguskaitseasutusteni jõuda. See võib luua eeldused süsteemi ärakasutamiseks.
Neis kriminaalasjades uuritud teod on saanud avalikuks tänu ajakirjanike tõhusale uurimistööle, millega on tuvastatud kulutustes anomaaliaid. Alles sellise avalikuks saanud teabe alusel tekib ka uurimisasutusele alus ja ajend kriminaalmenetluse alustamiseks. Kuigi ühiskonna valvekoerte roll on tänuväärne, võiks prokuratuuri hinnangul peale rahvasaadikute riigimehelikkuse eeldamise eksisteerida sisemised kontrollimehhanismid, mille abil saab jälgida ametiga kaasnevate kulutuste hüvitamise õiguspärasust. See võimaldaks rikkumisi tõhusamalt tuvastada ja ka ennetada.
Eesti majanduskeskkond on endiselt majandussurutise all, mistõttu võib 2025. aastal prognoosida nii varavastaste kuritegude kui ka äriühingute maksu- ja pankrotikuritegude arvu kasvu. Majandusseisu tõttu on suurem oht ka korruptsioonikuritegudeks, sest ettevõtjatel võib olla suurem huvi tagada endale kindel käive. Teravdatud tähelepanu peab kahtlemata pöörama riigihangetele, sest ka see on valdkond, millega manipuleerimisel saab majandusraskusi ületada. Prokuratuuri eesmärk on jätkata muu hulgas korruptsioonikuritegevuse vastast võitlust, et tuvastada käsi-peseb-kätt-olukordi ja panustada kohtupraktika loomise kaudu korruptsiooni tõkestamisse.
2025 on ühtlasi kohalike omavalitsuste valimise aasta ja seetõttu on õiguskaitseasutuste teravdatud korruptsioonisihik suunatud võimalikult ausate valimiste tagamisele.
Alan Rüütel on majandus- ja korruptsioonikuritegude valdkonna riigiprokurör. Ta liitus prokuratuuriga 2016. aasta novembris, kui asus tööle Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurörina ja 2020. aasta septembrist oli ta Viru ringkonnaprokurör.
Eneli Laurits on majandus- ja korruptsioonikuritegude valdkonna riigiprokurör. Ta asus prokuratuuri tööle 2006. aastal alaealiste osakonda abiprokuröri ametikohale. 2013. aastal sai temast ringkonnaprokurör ning ta hakkas juhtima kohtueelset menetlust majandusosakonna küberkuritegude uurimistes. 2017.aastal naasis ta alaealiste osakonda ja tegeles alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudega. Eneli on olnud ka narko-, organiseeritud ja raskete kuritegude ringkonnaprokurör.