Gardi Andreson: Kõige kesksemal kohal perevägivallamenetlustes on kannatanu ja järjest enam on prokuratuuri suund menetlusi läbi viies olla kannatanukeskne.
Kui vaadata eelmise aasta kuritegevuse statistikat Ida-Virumaal, siis kas Teid valdab pigem rõõm või mure?
Ma pigem olen rahul – kuritegevus ei ole oluliselt kasvanud ja raskete kuritegude arv ei ole suurenenud. Olen rahul ka sellega, et inimesed märkavad kuritegevust ja teatavad sellest ning üha enam tunnetavad inimesed ka enda rolli võitlusest kuritegevusega.
Kuid mis täpsemalt on paremaks läinud?
Silmanähtavalt on vähenenud avaliku korra rasked rikkumised, see on ilmselt ajendatud sellest, et inimesed olid erinevate piirangute tõttu rohkem kodudes.
Kuriteoliikide järgi vaadates joonistuvad välja ka piirkondlikud erinevused. Näiteks kui Jõhvis on kasvanud kuritegevus igas kategoorias, siis jällegi Rakveres on see kõigis kategooriates vähenenud. Narvas on varavastaste kuritegude hulk jäänud samaks, aga vähenenud on vägivalla- ja liikluskuriteod.
Miks avalikkus ei kuule enam nii sagedasti raskest kuritegevusest, näiteks suurtest narkokurjategijatest või rasketest isikuvastastest kuritegudest? Kas need kuriteoliigid on taandunud või neist lihtsalt räägitakse vähem?
Mina tahan uskuda, et politsei ja prokuratuur on head tööd teinud. Oleme kaardistatud probleemkohad ning nendega süstemaatiliselt ja jõuliselt tegelenud. Ka eelmisel aastal saatis prokuratuur kohtusse ühe mahuka kriminaalasja, mis oli seotud kuritegeliku ühendusega, kes tegutses just narkootikumidega. Sellel suunal on tehtud head tööd.
Vaadates igapäevaseid politseist tulevaid kuritegevuse ülevaateid, tundub, et suur häda on välismaiste telefonikelmidega, seda võib liigitada mõnevõrra küberkuritegevuse valdkonda. Kas on lootus sellele ka piir panna?
Tõesti, selline kuritegevus on viimastel aastatel olnud kasvutrendis ning seda eriti Põhja-Eestis ja Ida-Eestis, kus on venekeelset elanikkonda rohkem. Üldjoontes saab skeemid jagada investeerimiskelmusteks ja kõikvõimalikeks pangakelmusteks. Esimeste korral siis pakutakse inimestele võimalust panna oma raha tulu teenima ja teisel juhul väidetakse kannatanule, et tema arvelt on üritatud midagi võtta või et tehtud on valeülekanne ja vigade parandamiseks palutakse anda inimestel ligipääs oma pangaandmetele. Võitlus sellise kuritegevusega käib igapäevaselt ja see on väga keeruline. Neid kuritegusid ei pane toime üksiküritajad, vaid selle taga on rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus. Need inimesed, kes kannatanutele helistavad, ei pruugi isegi teada, kuhu või kelle kätte välja petetud raha lõpuks jõuab.
Millised on meie politsei võimalused nende petturiteni jõuda?
Nende kelmuste organisaatoriteni jõudmine on väga raske, sest sel ketil on palju lülisid.
Me teeme selle nimel küll tööd , kuid oluline on inimestel anda endast parim, et mitte selliste kurjategijate ohvriks langeda. Meie võimalused menetluslikult kannatanuid aidata on paraku ahtad – kuna raha liigutatakse üle riigipiiride väga kiiresti, on tõenäosus kannatanule temalt petetud raha tagasi anda kahjuks väga väike. On küll üksikuid positiivseid näiteid, kui kurjategijatel on tekkinud probleemid raha väljavõtmisel või raha liigutamisel ning need summad on olnud võimalik külmutada, kuid kahjuks on neid näiteid vähe. Raha liigutatakse tohutult kiiresti ja hästi organiseeritult ning investeerimiskelmuste korral võib kuluda nädalaid või kuid, enne kui inimene üldse hakkab aimama, et teda võib olla petetud.
Nende kuritegude lahendamine eeldab meie õiguskaitseasutustelt järelikult ka rahvusvahelist koostööd. Kus riikides need petturid asuvad?
Jah, muidugi eeldab see koostööd. Teeme seda nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.
Ütlesite, et eelmisel aastal tabati üks organiseeritud kuritegevuse grupeering ja saadeti kohtusse, kas neid grupeeringuid on veel?
Jah, neid on ka kaardistatud. Neid võiks olla siin Ida-Virumaa piirkonnas kuskil 4–5 ja neil hoitakse silma peal. Nad tegelevad peamiselt narkoäriga ja neid iseloomustab väga kõrge organiseerituse tase. Kui üks grupiliige millegipärast rivist välja langeb – peetakse ta siis kinni või juhtub temaga midagi muud –, leitakse tema asemele teine ning süsteemi kui terviku tööd see peata.
Samuti on siinse piirkonna eripära aktsiisikuriteod. Eeskätt on murekoht salasigaretid, alkohol nii suur probleem ei ole. Selle põhjuseks on väga suured hindade erinevused Venemaaga.
Kui suure panuse annab Eesti kuritegevusse Ida-Virumaa?
Eelmise aasta statistika järgi pannakse 14% registreeritud kuritegudest toime Ida-Virumaal – see pole suur number, aga see ei ole ka väike. See annab Harjumaa järel teise koha.
Kui palju mõjustas kuritegevust COVIDi pandeemia?
Nii nagu enne ütlesin – avaliku korra raskeid rikkumisi on olnud vähem . Ka alaealiste kuritegevust on olnud vähem, kuna lapsed on olnud kodudes ja on vähem liikunud. Nii see juba on, et vähem kontakte inimeste vahel ja vähem liikumisvõimalusi tekitab vähem probleeme.
Statistikale on COVID mõjunud positiivselt, aga loomulikult on asemele tulnud teistsuguseid probleeme. Oleme märganud, et varavastased kuriteod on sagenenud, selle põhjus võib olla asjaolu, et inimesed on kaotanud töö ja nende majanduslik olukord on suures pildis raskemaks muutunud.
Kas olete märganud ka tõusu lähisuhtevägivallakuritegudes, kuna inimesed on rohkem kodudes ja sunnitud olema koos, mis võib omakorda tekitada pingeid ja konflikte?
Lähisuhtevägivalla hüppelist kasvu pole täheldatud. Selle põhjus võib olla sama asjaolu, et ära on langenud arusaamatused, mis kaasnevad väljas liikumisega. Näiteks konfliktid, mis on ajendatud sellest, et üks suhte osapool on olnud liiga pikalt väljas või suhelnud kellegagi, kellega suhtlemine võib tekitada arusaamatusi. Inimesed on olnud koos kodus ja sellises olukorras saavad konfliktid tekkida ainult juhuslikest koha peal tekkivatest olmeküsimustest ajendatuna, aga ära jäävad näiteks armukadedusest tulenevad tülid.
Aga lähisuhtevägivald kui selline on olnud viimastel aastatel sellegipoolest väga nähtav probleem, loeme selle kohta ka politsei igapäevastest teadetest. Mis karistused selle eest peamiselt on?
Jah, lähisuhtevägivald on väljakutseks. Oluline on siin näha ka seda, et inimesed teavitavad neist kuritegudest ühe rohkem. Seetõttu ei pruugi nende kuritegude toimepanemine olla sagedasem kui see oli aastaid tagasi, vaid statistilise kasvu taga võib olla asjaolu, et neist antakse rohkem teada.
Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest võib mõista kuni viis aastat vangistust, ja kõige raskemate kuritegude korral ka nii reageeritakse.
Kõige kesksemal kohal neis menetlustes on ikkagi kannatanu ja järjest enam on prokuratuuri suund menetlusi läbi viies ja asjadele lähenedes olla kannatanukeskne. Kannatanu toetamine võib muuhulgas tähendada ka teo toimepanija toetamist, et edaspidi selliseid asju ei juhtuks. Näiteks suunata vägivallatseja sotsiaalprogrammidesse või psühholoogide juurde – tegeleda sellega, mis oli vägivalla põhjus.
Kui palju saavad inimesed aru, et neil on sellega probleem, ning nõustuvad abi ja sotsiaalprogrammide ja teraapiaga?
On neid, kes ütlevad, et kui ma juba panin midagi sellist toime, siis järelikult on probleem. Näeme aga tihti, et vägivaldsus väljendub inimestel siis, kui nad on purjus, ning alkoholiprobleemi tunnistamine käib kahjuks paljudel üle jõu.
Prokuratuur on rääkinud korruptsiooni vastu võitlemisest kui ühest asutuse prioriteedist. Viimasel ajal pole siiski olnud kuulda suurematest korruptsioonimenetlustest. Mida see tähendab?
See tähendab, et tehtud on head tööd, ja julgen öelda, et korruptsioonist rääkimisega on paranenud inimeste teadlikkus. Probleem mõistagi pole kuhugi kadunud, aga pigem on see hea märk, et ei ole suuri asju olnud.
Kas mulle tundub õigesti, et korruptsiooni puudutavate kuriteoteadete korral on teate esitajad sagedasti ajendatud soovist konkurendile ära teha?
Mina ei oska kuriteoteadete esitajate ajendit hinnata, aga kui meile esitatud info põhjal näeme alust kriminaalmenetluse alustamiseks, ei ole meie jaoks ka tegelikult vahet, mis võis olla teate esitaja motiiv. Kõiki meile esitatud infokilde kontrollitakse ühtviisi igal juhul.
Erik Kalda on Ida-Virumaa ajalehe Põhjarannik ajakirjanik ja tegevtoimetaja, kelle üheks valdkonnaks on piirkonna sisejulgeoleku ja kuritegevuse olukorra kajastamine.