Riigiprokuratuuri järelevalveosakond rahuldas 21% kaebustest
2020. aasta kulges järelevalveosakonna jaoks peaasjalikult kaugtööl, sest alates 13. märtsist ei olnud kontoris töötamine tervise hoidmise nimel enam soovitatav. Eelnevate aastate tegevus prokuratuuri paberivabaks muutmisel tõigi nüüd üleöö tegelikku kasu – kõik suundusid koju, aga absoluutselt ükski töö ei jäänud osakonnal tegemata. Kõik tööks vajalikud materjalid olid olemas kas Deltas või PRISis, selle tagamise eest hoolitsesid väga tublid kantseleiametnikud. Tehniliste lahenduste rakendamisel ja muuhulgas selgete juhendite koostamisel ning prokuröride abistamisel andis suure panuse ka riigiprokurör Rauno Kirise digimeeskond (sh Hendrik Kaing ja Vladislav Zautin).
Suurim osa järelevalveosakonna tööajast kulus 2020. aastal taas prokuröride määrustele ja toimingutele esitatud kaebuste lahendamisele. Vaatamata prokuröride tehtud menetlusotsuste üldisele vähenemisele jäi Riigiprokuratuuri saabunud kaebuste arv enam-vähem samale tasemele. 2020. aastal lahendas järelevalveosakond 659 kaebust (2019: 681, 2018: 620), s.t 3% vähem kui aasta varem. Kaebustest rahuldati 136 (2019: 147, 2018: 110), mille tulemusena eelneva prokuröri lahend tühistati (21%). Lahendite osakaalust lähtuvalt tühistati kõige rohkem Põhja Ringkonnaprokuratuuri otsuseid.
Järelevalveosakonnas eelmisel aastal sisseseatud valdkonnapõhine spetsialiseerumine geograafilise asemel võimaldab riigiprokuröridel, kel on nüüd vedada oma valdkond, saada laiema pildi üleriigilisest tavast konkreetses vallas. Riigiprokurör Karin Talviste, kes on prokuratuuris lähisuhtevägivalla ja alaealistega seotud menetluste eestkõneleja, korraldas eelmisel aastal nii alaealistega tegelevatele kui lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröridele ümarlaua. Viimane neist oli esimene omataoline ja nagu tõdesid ümarlaual osalejad, oli vajadus jagada kogemusi just lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud kolleegide ja koostööpartneritega ammu olemas, ent puudu oli konkreetsest eestvedajast. Ümarlaua sisust ja tulemustest saab lugeda täpsemalt perevägivalla peatükis.
Eelnevate aastate tegevus prokuratuuri paberivabaks muutmisel tõigi nüüd üleöö tegelikku kasu – kõik suundusid koju, aga absoluutselt ükski töö ei jäänud osakonnal tegemata.
Palju energiat võttis osakonnalt prokuratuuri infosüsteemi (PRIS) edasiarendamine. Kui PRISi eelmised kaks arendusetappi olid suuresti suunatud kriminaalmenetluse toimetamiseks vajaliku materjali infosüsteemi sisestamise võimaldamisele, siis PRISi järgmine, III arendusetapp keskendub selle materjali käideldavusele. III etapi eesmärk on luua lahendus materjali digitaalseks käitlemiseks, mis võimaldaks kohtueelset menetlust toimetada konkreetset kriminaalasja arvestades optimaalsel viisil, ilma vajaduseta alati pidada digitaalsele toimikule paralleelselt ka pabertoimikut. Pabertoimiku pidamisest loobumine muudaks asjas kogutud teabe kiiremini ja kergemini kättesaadavaks ning vähendaks dubleerivaid tööprotsesse, võimaldades vabaneva ressursi suunata kohtueelse kriminaalmenetluse sisulisele toimetamisele ja juhtimisele. 2020. aasta lõpus saabuski Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist rõõmustav teade, et PRIS-3 jätkuprojekt sai rahastuse. Projekt kestab kaks aastat, mis tähendab, et õnnestumise korral saab Eesti omale aastaks 2023 täisdigitaalse kriminaalmenetluse. Algus suurele tulevikule on tehtud, kuid palju tööd on veel ees.
Lisaks tavalistele tööülesannetele kavatseb järelevalveosakond anda oma tõhusa panuse prokuratuuri töö kvaliteedi parandamisse, laiendades esmakordselt järelevalvetegevust ka prokuröride tegevusele riikliku süüdistajana kohtus ja seda võistlevas menetluses.
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.