Võitlus narkootiliste ainete levitajatega on pidev töö
Ühe isiku või grupi tegevusele piiri panemine tekitab juhul, kui on nõudlust, peagi mõne uue isikute ringi, kellelt narkootilisest ainest sõltuvuses olevad inimesed saavad vajaminevat hankida.
On üldteada, et nende ainete võrku langenud otsivad üha uusi võimalusi lisaks ainete hankimisele ka finantsvahendite leidmiseks, mille eest siis endale narkootilisi aineid osta. Sageli on sõltlased seotud varavastaste või isikuvastaste kuritegudega – näiteks varastavad erinevaid esemeid, et need siis turustada ja saadud raha eest endale narkootilist ainet osta.
Juba mitmendat aastat on Virumaal pööratud lisaks organiseeritud kurjategijate korraldatava narkootilise aine käitlemise vastasele võitlusele tähelepanu ka neile, kes on lõpptarbijatele kõige lähemal – tänavadiileritele.
Virumaa eripära on see, et oleme piiriäärne ala ja oleme pidanud tõdema ka seda, et osa narkootilistest ainetest tuuakse meile riiki üle piiri. Samas ei ole me puutumatud ka tänapäevasemast narkootilise aine levitamise viisist – oleme seisnud silmitsi ka juhtumitega, kus narkootilist ainet on selle levitamise eesmärgil tellitud posti teel. Õnneks leiab Maksu- ja Tolliamet sellisel juhul narkootilise aine vahel enne seda, kui see tellijani jõuab, ja selle levitamine jääb ära.
PPA on toonud välja, et aastal 2019 toimus Viru ringkonnas kuus tänavareidi, mille käigus kontrolliti teadaolevaid narkomüügikohti Kohtla-Järvel, Narvas, Sillamäel, Rakveres, Tamsalus ja Tapal. Nende reidide käigus võeti tänavatelt ära 6,5 kg kanepit, 100 g amfetamiini, 85 g hašišit, 10 g MDMA tablette, 119 LSD tabletti. Samuti leiti ja võeti ära sularaha üle 9000 euro. N-ö tänavareidide kriminaalasjades esitati kahtlustus 25 isikule. Osad neist on juba kohtuotsuse kätte saanud, kuid osade suhtes jätkub kohtueelne menetlus. Kui põgusalt peatuda ka karistustel, siis tuleb nentida, et kõik sõltub isiku varasemast taustast – on neid, keda ootab vahelejäämise korral šokivangistus ja pikk karistusähvardus. Samas varem juba kriminaalkorras karistatud isikute korral tavapäraselt šokivangistusega asi ei piirdu.
Kui tuvastame varalise kasu saamise, siis ka sellest jääb tänavakaubitseja üldjuhul ilma.
Narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude korral pöörame alati tähelepanu sellele, kas inimene, kes sellise ebaseadusliku tegevusega on seotud, on ka mingit varalist kasu saanud. Kui tuvastame varalise kasu saamise, siis ka sellest jääb tänavakaubitseja üldjuhul ilma.
Lisaks leitud ja ära võetud sularahale ning muule varale, mille osas on alust arvata, et see on soetatud näiteks kuitegude toimepanemisest saadud vara eest, hinnatakse alati kriminaalmenetluse käigus ka seda, kas kahtlustatav on näiteks kasutanud oma sõidukit narkootiliste ainete käitlemisel. Sellisel juhul oleme seni rakendanud ja jätkame tava, mille kohaselt kuulub selline sõiduk konfiskeerimisele kui süüteo toimepanemise vahend.
Kurva tõsiasjana oleme pidanud oma töös puutuma kokku asjaoluga, et narkootiliste ainete müük ei ole üksnes täiskasvanute pärusmaa, vaid sellega on vahel kahjuks seotud ka alaealised.
Nii tuli näiteks möödunud aasta kevadel kohtu ees seista 18-aastasel noormehel, kes omandas korduvalt enda tarbeks ja edasiandmise eesmärgil kanepit. Kui täiskasvanute osas lõppevad sellised lood pigem süüdimõistva kohtuotsusega, siis alaealistel kaalume alati ka narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude korral alternatiivseid võimalusi. Oluline on mõjutada ja suunata noort inimest õiguskuulekale teele. Samas ei ole see raudne reegel, kõik oleneb ikkagi teost, selle asjaoludest ja isikust endast. Mainitud 18-aastase noore osas lõppeski kriminaalmenetlus selliselt, et kohtuniku ees tuli tal siiski seista ja oma teo eest aru anda, kuid vastavalt sõlmitud kokkuleppele vabastati ta karistusest ning talle kohaldati mõjutusvahendit – ta peab käima kriminaalhooldaja juures ning läbima ka sotsiaalprogrammi. Otsusega kaasnes ka narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld.
Prokuröri vaatenurgast on tänavareidid igati õigustatud tegevus.
Prokuröri vaatenurgast on tänavareidid igati õigustatud tegevus. Ilmselgelt ei saa tolereerida olukorda, kus keegi tegeleb kuid või halvemal juhul aastaid täieliku karistamatuse tundega narkootilise aine edasimüümisega. Isegi kui selle isiku kätte ei satu kunagi väga suurt kogust, siis ühiskonnaohtik on selline tegevus vaieldamatult. Sellised tänavadiilerid ei asu küll narkootiliste ainete käitlemise keti tipus, kuid just nemad on need, kelle käest ostavad sõltlased ainet ja halvimal juhul lõppeb selle tarvitamine sõltlase surmaga.
Võitlus narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega ei lõppe, samas on hea kuulda, kui ühe või teise tänavadiileri tabamine on tekitanud mõnes piirkonnas lõpptarbijatele probleeme narkootilise aine kättesaadavusega. Selline positiivne tagasiside annab kindluse, et politsei on n-ö tänavareididega astunud õigeid samme. Seega jätkame ja proovime tänavad hoida võimalikult puhtad ka käesoleval aastal.
Mari Luuk alustas prokuratuuris teenistust aastal 2007 avalike suhete osakonnas pressinõunikuna, töötanud on ta ka konsultandina ja abiprokurörina nii Viru Ringkonnaprokuratuuris kui ka Riigiprokuratuuris. Alates 2019.a algusest on ta tagasi Virumaal, kus töötab raskete kuritegude osakonna ringkonnaprokurörina. Oma igapäevatöös tegeleb ta nii narko – kui ka organiseeritud kuritegevusega. Lisaks kuuluvad tema töövaldkonda ka küberkuritegevus ja riigipiiriga seotud kuriteod.