Riigiprokurör Kadri Väling analüüsis üldmenetluse süüdistusaktide kvaliteeti. Valminud põhjaliku ülevaate kokkuvõttes andis riigiprokurör ka konkreetseid soovitusi süüdistusaktide koostamiseks edaspidi. 

 

Soovitused süüdistusakti koostamiseks

1. Süüdistusaktile seada juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 1, 11 ja/või 12 järgi tähtajaga 75 aastat.

2. Süüdistusakti sissejuhatuses märkida prokuratuuri üksuse nimi ja menetluse liik (üldmenetlus).

3. Süüdistusakti ankeetandmetes näidata süüdistatava elu- ja asukoha aadressi juures ka e-posti aadress ja/või telefoni number.

4. Süüdistusakti ankeetandmetes kajastada süüdistatavale kohaldatud kehtivat tõkendit (kahtlustatavana kinnipidamisel näidata ära selle ajavahemik).

5. Süüdistusakti ankeetandmetes kajastada süüdistatava kehtivaid karistusi. Vajadusel tuua välja kohtuotsuse teinud kohtu nimi, kohtuotsuse aeg, §, karistuse liik ja määr.

6. Süüdistusakti ankeetandmetesse märkida süüdistatava kaitsja nimi ja tema osalemine kriminaalmenetluses kokkuleppel või määratud korras.

7. Kuriteo asjaolud esitada süüdistusaktis kuriteosündmuse kokkuvõtva kirjeldusena, millele ei ole lisatud tõendite loetelu ja milles ei ole avatud nende sisu.

8. Mitme süüdistatavaga kriminaalasjas seostada kriminaalmenetluse kõik kulud konkreetsete süüdistatavatega. Jätta süüdistusaktis sundraha kui menetluskulu märkimata.

9. Süüdistusaktis esitada kuriteoga saadud varana andmed KarS § 83, § 831 ja § 832 märgitud vara osas, mille puhul võib kohtumenetluses tekkida vajadus otsustada, kas see tuleks KarS viidatud sätete alusel süüdistatavalt või kolmandalt isikult konfiskeerida või kohaldada KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamist.

Sõltuvalt esitatava süüdistuse olemusest ja süüdistatavate isikutest võib prokurör valida, kas ta lisab kohtusse kutsutavate tunnistajate nimekirja ka nende kontaktandmed või mitte

10. Vältida süüdistusakti koormamist andmetega tagastatud ja/või üle antud esemete või ekspertiisi/labori töö käigus hävinenud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide ning nende asukoha kohta. Süüdistusaktis näidata üksnes olemasolevaid asitõendeid, mille saatuse osas peab prokurör kohtult otsustust taotlema.

11. Varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude osas esitada KarS §-de 53, 83, 831, 832 ja 84 kohaldamiseks vajalikud andmed.

12. Andmed narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise eelduseks olevate asjaolude, järelevalvet vajavate süüdistatavate laste ja vara, sõrmejälgede või DNA näidiste riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kandmise ja kriminaalhooldusametniku määramise kohta esitada süüdistusaktis üksnes nende olemasolu korral. Andmete puudumisel read kustutada.

13. Lühimenetluse taotluse märge süüdistusaktis teha üksnes lühimenetluses kriminaalasja kohtusse saatmisel.

14. Andmed kuriteoga tekitatud kahju ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kohta esitada süüdistusaktis üksnes nende olemasolu korral. Andmete puudumisel read kustutada.

15. Süüdistatavale kohaldatud tõkendite kohaldamise ja muutmise ning kehtiva tõkendi andmete all näidata lisaks kahtlustatavana kinnipidamise ajale ka tema suhtes menetluse käigus kohaldatud kriminaalmenetluse tagamise vahendid nagu nt lisapiirangute kohaldamine, ametist kõrvaldamine ja ajutine lähenemiskeeld.

16. Süüdistusakti tõendite loetelus käsitleda üksnes neid tõendeid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid konkreetseid asjaolusid.

17. Süüdistusakti tõendite loetelu ei tohi kajastada tõendite sisu ega nende analüüsi: süüdistusaktist peab nähtuma „mida“ tõendiga tõendada soovitakse, mitte aga see „kuidas“ tõend asjaolu tõendab.

18. Süüdistusakti tõendite loetelu võib esitada läbimõeldud loeteludena tabeli kujul või nummerdatud nimekirjana, vältides asjatut tõendi asukoha näitamist kohtueelse menetlusel koostatud toimikus.

19. Süüdistusakti lõpposas esitada süüdistus süüdistatavale etteheidetava teo eluliste asjaolude kirjelduse ja kuriteo kvalifikatsiooni alusel. Süüdistatavale omistatava käitumise kirjelduses tuleb piisava selguse ja täpsusega esitada kõik faktilised asjaolud, mis vastavad isiku karistusõigusliku vastutuse eeldustele, s.t, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüks arvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Süüdistuse sisu peab ole loogiliselt struktureeritud ja mahukamate teokirjelduste puhul alaosad numereeritud. Ühe kuriteo erinevad episoodid tuleb süüdistuses esitada kronoloogilises järjekorras. Süüdistusakt peab vastama eesti kirjakeele normile, kus süüdistuse osas vältida pikkade, mitmeastmeliste ja mahuka informatsiooniga lausete kasutamist.

20. Süüdistusakti lõpposas esitada prokuratuuri karistusõiguslik hinnang süüdistuse sisus kirjeldatud teole kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS redaktsiooni alusel ja lisades ka süüdistuse esitamise ajal kehtiva KarS redaktsiooni viide. Süüdistuse kvalifikatsioon esitada „Süütegude „Karistusseadustiku“ järgi kvalifitseerimise juhendi“ alusel.

21. Sõltuvalt esitatava süüdistuse olemusest ja süüdistatavate isikutest võib prokurör valida, kas ta lisab kohtusse kutsutavate tunnistajate nimekirja ka nende kontaktandmed või mitte.

22. Süüdistusaktid allkirjastada eelistatavalt digiallkirjaga.

23. Süüdistusakti koostamisel lähtuda prokuratuuri teabehalduskorras kehtestatavate mallide järgi (lehekülje numbrid, kirja suurus, reavahe, font, lehekülje veerised jne), vältides akti koostamisel üleliigseid rõhutusi teksti märkimisel boldis, joonituna, kaldkirjas jne.

 

Loe kogu analüüsi SIIT