2022. aastal viidi prioriteetsetes korruptsioonikuritegude menetlustes kohtueelne menetlus tulemusliku lõpuni mõnevõrra vähemates kriminaalmenetlustes kui 2021. aastal. Üle riigi saadeti kohtumenetlusse kokku seitse prioriteetset korruptsioonimenetlust ning otstarbekuse kaalutlusel lõpetati menetlused kolmes prioriteetses aususe kohustuse rikkumisega seotud kriminaalasjas. Seejuures saatis enim prioriteetseid korruptsioonimenetlusi kohtusse riigiprokuratuur (viis menetlust), Lõuna ja Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurörid saatsid kohtusse ühe menetluse. Kuigi otseselt polnud tegemist korruptsioonikuriteoga, tuleb esile tuua ka Viru ringkonnaprokuratuuri kohtumenetlusse edastatud kriminaalasja, milles esitati kahele inimesele süüdistus KarS § 162 lg 1 tunnustega kuriteos – arvukas häälte ostmises seoses 2021. aasta sügisel toimunud kohaliku omavalitsuse valimistega.
Eelmisel aastal jõustunud korruptsioonikuritegudega seotud kohtuotsustest ei toonud ükski kaasa konfiskeerimisotsuseid. Jõustunud lahendini jõudis V. Semilarski suhtes KarS § 3001 lg 2 tunnustel läbiviidud kriminaalmenetlus, milles mõisteti V. Semilarski süüdi kuritegudes, millega ei kaasnenud kriminaaltulu teenimist. Samas jõudis jõustunud lahendini ka kriminaalasi nr 1-21-3333, mille raames mõisteti J. Vink jt (kokku kolm füüsilist ja kaks juriidilist isikut) Tallinna Linnatranspordi AS-iga seotult erinevate kuritegude toimepanemises süüdi KarS § 300 lg 2 - § 21 lg 2; KarS § 294 lg 2 p 1, 4; KarS §298 lg 2 p 1 ja 3, KarS § 418 lg 1 järgi, süüdistatavaid mõjutati mh ka varaliselt – nii rahuldati AS Tallinna Linnatranspordi tsiviilhagi süüdistatavate vastu kogusummas 525 000 eurot. Tsiviilhagi heastamine tagatakse menetluse raames arestitud varaga. Prokuratuuri hinnangul võinuks selles kaasuses asjakohase kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni olemasolul võinud kõne alla tulla ka konfiskeerimisega seotud küsimuste lahendamine eraldiseisva menetluse raames ning seeläbi saanud süüdistatavaid mõjutada suuremate varaliste kohustustega.
Prokuratuuri hinnangul võinuks selles kaasuses asjakohase kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni olemasolul võinud kõne alla tulla ka konfiskeerimisega seotud küsimuste lahendamine eraldiseisva menetluse raames ning seeläbi saanud süüdistatavaid mõjutada suuremate varaliste kohustustega.
2022. aastat iseloomustavana võib märkida, et kohtumenetlusse edastati kriminaalasju pea kõigi korruptsioonikuritegude lõikes. Seetõttu ei saa öelda, et teatud laadi korruptsioonikuritegude levik oleks teistega võrreldes silmatorkav.
Kõige enam – viis – prioriteetset menetlust edastati kohtusse riigiprokuratuurist. Nende menetluste seas olid kriminaalasi, mille raames esitati neljale inimesele – K. Krachtile, T. Tammele, J. Põllule ning H. Tederile – süüdistus erinevas korruptsioonikuritegudes, s.h korduvas suures ulatuses altkäemaksu küsimises ja lubamises (KarS § 294 lg 2 p 1, 2, 4; KarS § 298 lg 2 p 3) ning toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses (KarS § 300’ lg 2 jm). Samuti kriminaalasi, milles on H. Tederile, MTÜ-le Eesti Keskerakond ja M. Korbile esitatud süüdistused mõjuvõimuga kauplemises (KarS §298’) ning kriminaalasi, milles esitati süüdistus KarS § 298 lg 3 järgi kahele juriidilisele isikule – OÜ Arpe ja OÜ Energiaring pikaajalises altkäemaksu andmises Tallinna Sadamas juhtival kohal töötanud inimesele. Selle menetlusega seoses lõpetati KrMS § 202 alusel menetlus veel kahe inimese suhtes. Lisaks esitati KarS § 201 lg 2 p 3 ja KarS § 209 lg 2 p 2 tunnustega kuriteo toimepanemises süüdistus endisele suursaadikule C. Kullile. Samuti esitati süüdistus kahele inimesele AS-is Tallinna Äripank toimunud võimalikus erasektoris altkäemaksu andmises ja võtmises (KarS § 402-3 lg 1 ja KarS § 402-4 lg 1 ) seoses sellega, et panga töötaja rikkus rahapesutõkestamise seadust ja panga sisekordadest tulenevaid rahapesu tõkestamise reegleid.
Sõltumata asjaolust, et eelviidatud menetlused on kohtumenetluses ning kõigis ei ole veel avaistungini jõutud, on ka need menetlused juba praegu mõju avaldanud. Näiteks pälvisid H. Tederi, K. Krachti ja M. Korbiga seotud menetlused suurt avalikku tähelepanu, mis tõi kaasa parlamentaarse kontrolli OÜ Porto Franco kasuks SA Kredexi antud laenu osas, need andsid aluse sisekontrollimenetluse läbiviimiseks ning vähendasid avalikku poolehoidu ideele, et toimingupiirangu rikkumine tuleks dekriminaliseerida. Eeldatavalt on mõlemal menetlusel ka ennetav mõju ning ehk välistab kõnealuste menetluste läbiviimine mõlemas menetluses tuvastatutega sarnaste korruptsiooniohtlike otsuste või toimingute tegemist.
AS-iga Tallinna Äripank seotud menetlus viitab, et pangatöötaja sihipärane, vastuteenega seotud rahapesureeglite eiramine ei pruugi tuua kaasa mitte pelgalt vastutust rahapesukuriteo eest, vaid võib olla käsitletav ka korruptsioonina. Seda, kas selline prokuratuuri käsitlus on ka asjakohane, saab kinnitada või ümber lükata kohtuotsus.
Kas prokuratuuri käsitlus on ka asjakohane, saab kinnitada või ümber lükata kohtuotsus.
Lõuna ringkonnaprokuratuur edastas 2022. aastal kohtusse kriminaalasja, milles esitati süüdistused ühele füüsilisele ja ühele juriidilisele isikule KarS § 300 lg 2 ja KarS § 372 lg 2 p 3 tunnustega kuriteos seoses riigihangete nõuete rikkumisega SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliiniku hambaravikabinettide sisustamisel. Nii prokuratuuri kui Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo viimaste aastate olulisteks sihtmärkideks on teiste seas olnud meditsiinisektoriga seotud korruptsioonijuhtumid. Kuigi eelkirjeldatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hankega seotud menetluse mõju pole veel tajutav, kinnitab laiem menetluspraktika seda, et meditsiinivaldkonna probleemkohtadele tähelepanu juhtimine kriminaalmenetluste kaudu saab avaldada laiemat mõju – nii on Põhja-Eesti Regionaalhaigla avalikustanud, et kriminaalmenetluseni viinud proteesihankega sarnase hilisema hanke läbiviimisega säästeti oluliselt raha – 1,5 miljonit eurot. Eelnev tõendab, et meditsiinivaldkonna korruptsiooni ennetamine ning võimalikele rikkumistele reageerimine on oluline, kuivõrd võimaldab säästa olulisel määral avalikke vahendeid.
2022. aastal viidi kohtueelne menetluse lõpule kahes kriminaalmenetluses, mille raames on avaliku võimu esindajatele esitatud kas kahtlustus või süüdistus nende valdusesse usaldatud vara omastamises. Endine suursaadik C. Kull omastas süüdistuse kohaselt isiklike kulutuste tegemiseks Välisministeeriumi vara, ühtlasi viis ta Välisministeeriumi eksitusse enda tehtud kulutuste osas kokku 5652,50 euro ulatuses. Teises kriminaalasjas tuvastati, et toonane Valga vallavanem E. Karuse omastas kohaliku omavalitsuse arvelt tahvelarvuti iPad väärtusega 682,50 eurot. Arvestades, et E. Karusele heideti menetluse raames ette ühekordset omastamise episoodi, ning asjaolu, et omastatud vara tagastas E. Karuse selle omanikule Valga vallale, pidas menetlust juhtinud prokurör võimalikuks kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, määrates E. Karusele kohustuse tasuda riigituludesse 2500 eurot. Loodetavasti toovad mõlemad menetlused kaasa muudatusi nii Valga valla kui ka Välisministeeriumi töökorralduses ja raamatupidamises.
Sarnaselt varasemate aastatega edastati ka 2022. aastal nii kohtumenetlusse kui lõpetati otstarbekuse kaalutlusel toimingupiirangutega seotud menetlusi. Toimingupiirangute olemust selgitava olulise kohtulahendina jõustus 2022. aastal kohtuotsus V. Semilarski süüdistuses. 2022. aastal kohtusse saadetud kriminaalmenetlustest väärib märkimist ka menetlus, mille raames esitati muuhulgas toimingupiirangu rikkumises süüdistus K. Krachtile.
Õigusnõustamisega seotud toimingupiirangute kehtivuse osas pole veel kujunenud selgelt ärahoidva mõjuga kohtupraktikat.
On oluline märkida, et 2022. aastal jõustus lõplikult kohtuotsus KarS § 300 lg 2 tunnustega kuriteo toimepanemises endise Maaeluministeeriumi ministri nõuniku U. Arumäe osas, samuti edastas Lääne ringkonnaprokuratuur kohtumenetlusse kriminaalasja, mille raames esitati teiste seas süüdistus KarS § 300’ lg 2 tunnustega kuriteo toimepanemises advokaat K. Nammile. Eelnev viitab kokkuvõtte koostaja hinnangul asjaolule, et õigusnõustamisega seotud toimingupiirangute kehtivuse osas pole veel kujunenud selgelt ärahoidva mõjuga kohtupraktikat. Toimingupiirangute rikkumisega oli seotud ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhitud kriminaalasi, mille menetlemise raames selgus, et Mustvee Linnavara OÜ esindaja ja Mustvee Vallavolikogu liige S. Uleksin rikkus korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut ja osales ennast taandamata Mustvee Vallavolikogu istungil arutlusele määratud ja volikogus otsustamisel 14 poolthäälega vastu võetud päevakorrapunkti nr 3, „Mustvee valla investeeringutoetusse objektide osalise nimekirja kinnitamine“ arutlusel ja hääletamisel, osaledes seeläbi endaga seotud OÜ kasuks 100 000 euro väärtuses otsuste tegemises. S. Uleksini kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 alusel.
Hoolimata näidetest toimingupiirangu rikkumisega seotud kuritegude kohta võib tõdeda, et üldiselt võib avalikkuse teadlikkust, sh avaliku võimu teostajate teadlikkust toimingupiirangute rikkumise olemuse osas pidada heaks. Eelnevat ilmestab see, et võimalike toimingupiirangu rikkumiste ennetamiseks kontakteerutakse prokuratuuri ja teiste õiguskaitseasutustega ning jätkub ka diskussioon toimingupiirangutega seotud regulatsiooni muutmise osas näiteks arstide suhtes.
Taavi Pern juhib Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda. Prokuratuuris töötab ta 2005. aastast ning sellest alates on ta töötanud Põhja Ringkonnaprokuratuuris nii prokuröri abi, ringkonnaprokuröri kui ka juhtivprokuröri ametikohal. Lisaks on Taavi riigiprokurörina võidelnud koostöös MTAga suuremahulise narkootikumide salakaubaveoga. 2020. aastal pälvis Taavi aasta prokuröri tiitli.