Kriminaalmenetluste statistika

Kriminaalmenetluste statistika

REGISTREERITUD KURITEOD

2022. aastal registreeriti 25 584  kuritegu, mida on 1,2% võrra vähem kui eelmisel aastal (2021  — 25 885) (joonis 1).

Masskuriteod, millena käsitletakse antud kokkuvõttes kuritegusid kvalifikatsiooniga KarS §-d 121, 199, 263 ja 424, (joonis 2) moodustasid kõigist registreeritud kuritegudest 63%, mis on võrreldav kolme eelneva aasta keskmisega. Kui alates 2018. aastast masskuritegude arv pigem langes, siis 2022. aastal oli võrreldes eelneva aastaga kasv 2%/268 võrra (2022 — 16 137, 2021 — 15 854).

Võrredes eelmise aastaga registreeriti rohkem varguseid (+513/+7%) ja mootorsõiduki joobes juhtimist (+18/+1%). Varguste kasv oli eelkõige Viru RP-s  registreeritud kuritegude arvelt (+304/+31%). Vähem registreeriti avaliku korra rasket rikkumist ja kehalist väärkohtlemist ja joobes juhtimist (joonis 3).

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas registreeriti 2022. aastal masskuritegusid kokku 5% (+158) rohkem kui 2021. aastal ning seda eelkõige varguste kasvu arvelt (+199/+16%). Vähem registreeriti joobes juhtimist (-45/-6%) (joonis 4).

Lääne ringkonnaprokuratuuris registreeriti masskuritegusid 3% rohkem (+60) kui 2021. aastal. Eelkõige registreeriti rohkem joobes juhtimist (+67/+18%). Veidi vähem registreeriti kehalist väärkohtlemist (-19/-3%).

Põhja ringkonnaprokuratuuris registreeriti masskuritegusid 3% vähem (-223), seda peamiselt kehalise väärkohtlemise arvelt (-174/-7%). Ka teisi masskuritegude liike registreeriti Põhja RP-s vähem, v.a vargused, mille osas olulist muutust ei olnud.

Viru ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas oli muutus masskuritegude registreerimise osas kõige olulisem (+309/+11%), s.h oluliselt rohkem registreeriti varguseid (+304/+31%). Väike langus oli kehalise väärkohtlemise osas (-20/-2%).

 

LÕPLIKUD MENETLUSOTSUSED

Lõpliku menetlusotsusena käsitletakse kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 201-2031 alusel, kohtusse saatmist kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202-2031 alusel ning kohtusse saatmist süüdistusakti või kokkuleppega. Samuti on lõplike menetlusotsustena arvestatud psühhiaatrilise sundravi menetluses isiku kohtusse saatmist.

2022. aastal tehti lõplik menetlusotsus 7 596 isiku suhtes (kes olid seotud 13 763 kuriteoga), mida on 1 162 isikut vähem kui eelneval aastal (2021 – 8 758) (Tabel 1).

Vaadeldud aastate võrdluses on järjepidevalt suurenenud prokuratuuris koostatud lõpetamiste arv ja ka osatähtsus menetlusotsuste koguarvust. Vaadeldud perioodil lõpetati prokuratuuris arvuliselt mõnevõrra vähem (-8%), kuid osatähtsus koguarvust suurenes (2022 – 45%, 2021 – 42%). Kohtusse saatmiste osatähtsus kõigist menetlusotsustest väheneb jätkuvalt — kui veel 2016. ja 2017. aastal moodustasid kohtusse saatmised 71% kõigist menetlusotsustest, siis 2022. aasta menetlusotsustest moodustas 53% kriminaaltoimiku või süüdistusakti kohtusse saatmine (joonis 5). 

Kriminaalmenetluste lõpetamistel rakendati kõige enam lõpetamist KrMS § 202 alusel, mis moodustas kõigist prokuratuuris lõpetamistest 74% (eelnevatel vaadeldud aastatel keskmiselt 64%) ning kõigist menetlusotsustest 33%. Ka KrMS § 201 alusel lõpetamist rakendati arvuliselt rohkem ja suurenes ka osatähtsus kõigist prokuratuuris lõpetamistest (2022 — 12%, 2021 — 10%). KrMS § 203-1 alusel lõpetamisi oli vähem nii arvuliselt kui ka osatähtsuselt (2022  — 542/10% lõpetamistest, 2021 – 704/15%).

Arvuliselt lõpetati kõige enam menetlusi kokkuleppemenetluses (33% kõigist menetlusotsustest, eelneval kolmel aastal samuti keskmiselt 33%) ning prokuratuuris KrMS § 202 alusel (33% kõigist menetlusotsustest, eelneval kolmel aastal moodustas nende osatähtsus keskmiselt 27%). Kiirmenetluste arv ja osatähtsus jätkab vähenemist – 6% koguarvust (eelneval kolmel aastal keskmiselt 10%). Lühimenetluste arv vähenes, samuti osatähtsus koguarvust (2022  466/6%, 2021 – 667/8%). Kuigi üldmenetluste arv vähenes 24% võrra, siis kolmandat aastat järjest rakendati seda arvuliselt rohkem kui kiirmenetlust (joonis 6).

Lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv vähenes oluliselt Põhja, Lõuna ja Viru RP-s (vastavalt -18%, -15% ja -10%). Lääne RP-s tehti lõplikke menetlusotsusesid 2% võrra rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (joonis 7).

Lõuna ringkonnaprokuratuuris vähenes lõplike menetlusotsuse saanud isikute arv 15% võrra — vähenes nii kohtusse saatmine kui ka prokuratuuris lõpetamine (tabel 2).

Lääne ringkonnaprokuratuuris suurenes lõpliku menetlusotsuse saanud isikute koguarv 2% võrra ja seda prokuratuuris lõpetamiste arvelt (tabel 3).

Põhja ringkonnaprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsuseid 18% vähem kui 2021. aastal. Vähenemine toimus eelkõige kohtusse saatmiste arvelt, seejuures üldmenetluses kohtusse saadeti ligi poole ehk 42% vähem isikuid kui eelmisel aastal (tabel 4).

Sarnaselt Põhja ja Lõuna RP-le vähenes ka Viru ringkonnaprokuratuuris tehtud lõplike menetlusotsuste arv (-10%). Vähenemine toimus eelkõige kohtusse saatmiste osas, kuigi mõnevõrra vähem oli ka prokuratuuris lõpetamisi võrreldes eelmise aastaga (tabel 5).

Riigiprokuratuuris tehti lõplikke menetlusotsuseid kolmandiku võrra vähem kui aasta varem (tabel 6). Kui 2021. aastal üldmenetluses kohtusse saatmiste arv kasvas 2018-2019. aasta tasemele, siis 2022. aastal langes see rekordmadalale.

Prokuratuuris kuni 4 kuuga (120 päeva prokuratuuris) lahendatud kriminaalasjade osakaal oli 2022. aastal keskmiselt 75% (2021 – 75%). Kõrgeim määr oli Lõunas (84%) ja madalaim riigiprokuratuuris (59%) (tabel 7).

 

MENETLUSE JÄÄK

Prokuratuuris oli 19.01.2023 seisuga menetluses  2 200 kriminaalasja (tabel 8) ehk 5% rohkem kui eelmisel aastal. Kokku oli kohtueelses menetluses 10 638 kriminaalasja.

685 kriminaalasja ehk kõigist prokuratuuri menetluses olevatest kriminaalasjadest 31% (2021  – 29%) olid prokuratuuris 19.01.2023 seisuga olnud üle 4 kuu.

13% (91) üle 4 kuu menetluses olevatest asjadest moodustasid tagaotsitavaga kriminaalasjad ehk ilma tagaotsitavateta oli üle 4 kuu menetluses 594 kriminaalasja, s.t 27% kõigist prokuratuuris olevatest kriminaalasjadest (Tabel 9).

19.01.2023 seisuga oli kohtueelses menetluses (nii prokuratuuris kui uurimisasutuses) kokku 4 996 isikut (2021 — 5 280), neist 53% ehk 2 650 prokuratuuris (2021 — 2 602) ja 47% ehk 2 346 uurimisasutuses (2021 — 2 678) (tabel 10).

Ringkondade lõikes vähenes prokuratuuris kahtlustatavate arv Viru- ja Lääne RP-s (vastavalt -14% ja -4%), kuid Lõuna RP-s suurenes kahtlustatavate arv 13% võrra (joonis 8).

 

MÕISTLIK MENETLUSAEG

MENETLUSE LÕPETAMINE SEOSES MÕISTLIKU MENETLUSAJA MÖÖDUMISEGA

2022. aastal lõpetati kahe isiku suhtes kaks Põhja RP menetluses olnud kriminaalasja mõistliku menetlusaja möödumise tõttu (KrMS § 2052). Kriminaalasja nr 20230100022 toimik ootas alates 2020.aasta jaanuarist prokuratuuris lahendust, sest kaaskahtlustatav oli kinnipeetud Venemaal. Tema väljaandmine Eestile võttis koroona tõttu väga pikalt aega, mistõttu Eestis viibiva kahtlustatava suhtes möödus mõistlik menetlusaeg. Kriminaalasjas nr 13730000626 kestis menetlus üle 8 aasta, sealjuures lõpetati menetlus korduvalt, kuid riigiprokuratuur uuendas selle kannatanu kaebuste alusel.

Perioodil viidi lõpule 54 (2021:43; 2020:40, 2019:34) kriminaalmenetlust (sh Põhja RP 26, Lõuna RP 12, Viru RP 10 ja Lääne RP 6) 90 kahtlustatava (2021:52; 2020:49, 2019:46) suhtes, kus menetlus kestis üle 4 aasta. Neist kriminaalmenetlustest 14 tuli lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 tunnustel, sest kahtlustatava tegevuses ei tuvastatud kuriteo koosseisu, kuid selle järelduseni jõudmiseks läks aega üle 4 aasta. Aegumisega lõpetati 18 kriminaalmenetlust.

Kohtusse saadeti 17 kriminaalasja ja 1 anti üle Leedu Vabariiki menetluse jätkamiseks.

Seisuga 01.01.2023 oli aktiivses menetluses (s.t menetlust, kus kahtlustatav ei ole tagaotsimises) 12 kriminaalasja (2021:13; 2020:9; 2019:8), kus kahtlustatavad on menetluses üle nelja aasta (4 Põhja RP, 1 Viru RP ja 7 riigiprokuratuuri menetlust).

ÜLE KAHE AASTA MENETLUSES OLNUD KRIMINAALASJAD

2023. aasta 16. jaanuari seisuga oli kohtueelses menetluses 313 üle 2 aasta kestnud kahtlustatavaga kriminaalasja (2022 – 339) (joonis 9).

37% üle 2 aasta kestnud kahtlustatavaga menetlustest on kestnud 2 kuni 3 aastat ja 63% üle 3 aasta. Võrreldes 2021. aastaga oli 3-4 aastat kestnud menetlusi 16% rohkem, 10% rohkem oli ka üle 4 aasta kestnud menetlusi. Kuni 2-3 aastat kestnud menetlusi oli 29% vähem.

Üle 2 aasta kestnud menetluste arv vähenes kõigis piirkondades (joonis 10). Seevastu Riigiprokuratuuris oli üle 2 aasta kestnud menetluste arv vaadeldud aastate suurim (alates 2017), eelkõige oli rohkem üle 3 aasta kestnud menetlusi ning need moodustasid kõigist Riigiprokuratuuri üle 2 aasta menetlustest 71% (varasematel aastatel keskmiselt 67%).

 

JÄLITUSTEGEVUS

2022. aastal anti jälitustoiminguteks kokku 1 228 luba (neist prokuratuur 684 ning kohus 544 jälitusluba). 2021  – 1 360  luba, millest andis prokuratuur 807 ja kohus 553 luba.

Jälituslube allkirjastasid 2022. aastal 75 prokuröri (2021  — 84).

Kõige enam esmakordseid lube anti varjatud jälgimiseks (joonis 11).

Kohus jättis 2022. aastal prokuratuuri jälitustoimingu tegemiseks esitatud taotlustest täielikult rahuldamata 12 taotlust 34 toimingu osas (2021 – 12 taotlust 49 toiminguga), millest 19 olid Lääne RP, 8 Riigiprokuratuuri, 5 Põhja RP ja 2 Viru RP tegevuspiirkonnas taotlused (tabel 11).

Prokuratuuri antud load (s.h pikendamised) olid seotud 184 erineva kriminaalasjaga (2021  — 211).

2022. aastal esitati kohtule taotlusi isikutele jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks KrMS § 126¹³ lg 4 alusel 42 ja seda 92 isiku suhtes (2021  PA – 82 isikut) (tabel 12). Taotlus rahuldati kõigi isikute suhtes. Kõige rohkem taotlusi esitati Põhja RP-st (18 taotlust vastavalt 37 isiku suhtes).

 

TÖÖKOORMUS

2022. aastal töötas prokuratuuris sõltumata töötatud perioodi pikkusest kokku 176 prokuröri (v.a LHP, sünnituspuhkus, vanemapuhkus), 2021 oli 177. Vaadeldud perioodil oli vähemalt 10 kuud (212 päeva) ringkonnaprokuratuurides tööl 99 prokuröri — Lõuna RP 22, Lääne RP 12, Põhja RP 48 ja Viru RP 17. 2021. aastal oli vähemalt 10 kuud tööl 105 prokuröri (Lõuna — 27,  Lääne — 15, Põhja — 55, Viru — 20).

Keskmiselt menetles vähemalt 10 kuud ringkonnaprokuratuuris töötanud prokurör ühes kuus lõpuni 6,3 kahtlustatavat (2021  — 6,9). Eesti keskmisest rohkem menetleti kahtlustatavaid Lääne (8,6) ja Viru (7,3) ning Lõuna RP-s (6,6)  (joonis 12).

Abiprokurörid tegid 2022. aastal lõpliku menetlusotsuse keskmiselt 108 isiku suhtes (2021   — 120). Kõige kõrgem oli lõpliku menetlusotsuse saanud isikute arv abiprokuröri kohta Lääne RP piirkonnas (174), mis on 52 isiku võrra rohkem kui eelmise aastal. Eelmise aastaga võrreldes menetlesid abiprokurörid oluliselt vähem isikuid Põhja RP-s (2022 – 97, 2021 — 122) ja Lõuna RP-s  (2022 – 90, 2021 — 107).

Ringkonnaprokurörid menetlesid vaadeldud perioodil keskmiselt 38 isikut (2021 — 38).  Sarnaselt abiprokuröridele menetleti ka ringkonnaprokuröri kohta kõige rohkem isikuid Lääne RP-s  (2022  — 60, 2021  — 54) (joonis 13).