Majandus- ja korruptsioonikuritegudele suunatud löök: uus ringkond, uued lahendused

Tagasivaade majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri loomisele.

4. märtsil 2024 alustas tööd majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur, et täita ühiskonna soov muuta majanduskuritegude menetlemine ning kriminaaltulu konfiskeerimine tõhusamaks. Uue ringkonnaprokuratuuri loomisega koondati majandus- ja korruptsioonikuriteod, mida seni oli menetletud üle Eesti neljas piirkondlikus ringkonnaprokuratuuris, ühtse kompetentsikeskuse alla.

Ringkonna loomise eesmärk oli parandada majandus- ja korruptsioonikuritegude menetluste kvaliteeti, suunata ressursside jaotamist tõhusamalt ning tagada süsteemne erialakogemuste jagamine. Samuti oli oluline ühtlustada prokuröride töökoormust ja menetlustavasid, võimaldades neil keskenduda oma põhitegevusele.

Uues ringkonnas on võetud kasutusele meeskonnapõhine töökorraldus, kus keerukate ja ressursimahukate majandus- ja korruptsioonimenetluste juhtimisse kaasatakse võimaluse korral mitu prokuröri ning kasutatakse (eri)konsultantide abi. Keskne juhtimine ja üleriigiline vaade võimaldavad menetlusressursse vajadust mööda paindlikult ümber suunata, tagades kiire reageerimise.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuris on loodud kolm osakonda:

• I osakond tegeleb Maksu- ja Tolliameti kriminaalmenetlustega ning Kaitsepolitsei menetluses olevate sanktsioonikuritegudega;
• II osakond tegeleb Keskkriminaalpolitsei majandus- ja korruptsioonikuritegude büroode kriminaalmenetluste, Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonimenetlustega;
• III osakond tegeleb politseiprefektuuride menetluses olevate majanduskuritegudega.

Ringkonna struktuuris on 1 juhtivprokurör, 3 vanemprokuröri, 22 ringkonnaprokuröri, 11 abiprokuröri ja 8 konsultanti. Uue ringkonna asutamisel loodi juurde ainult juhtivprokuröri ametikoht, teised ametikohad tulid ümberkorralduste tulemusena üle prokuratuuri sees. Sellega seoses muudeti prokuratuuri struktuuri ja vähendati osakondi ka teistes piirkondlikes ringkonnaprokuratuurides.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuurist on kujunenud Eesti suuruselt teine ringkonnaprokuratuur peale Põhja ringkonnaprokuratuuri. Ringkonna loomine on tähtis samm majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemise tõhustamisel, andes märku sellest, et nende kuritegude vastane võitlus on prioriteet.

Meeskonnatöö tõhusus ja koostöö jõud

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri loomisega ei kaasnenud suuri muutusi inimeste füüsiliste töökohtade asukohtades. Suurim muutus seisneb ennekõike selles, et töö on koondatud ühtse juhtimise alla ja valdkondlik fookus on tugevnenud. Kuigi uus struktuur toimib üleriigiliselt, sarnaneb selle igapäevane töökorraldus teiste prokuratuuridega. Uudsus seisneb paindlikkuses ja laiemates koostöövõimalustes, mis aitavad tõhusamalt jagada tööülesandeid ning hallata majandus- ja korruptsioonikuritegude kriminaalmenetlusi üle Eesti. Hetkeseisuga juhib 35 prokuröri kohtueelses menetluses ligi 350 kriminaalasja.

Igapäevatöö majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemisel on keeruline ning mahukas, kuid hästi toimiva meeskonnatööga suudetakse saavutada häid tulemusi. Sealjuures peavad prokurörid peale õigusteadmiste valdama muidki valdkondi, sealhulgas raamatupidamist, maksu- ja pankrotiõigust, panganduse ja tegevuslubade regulatsioone, konkurentsi- ja hankeõigust jm. Seega peab majandusprokuröril olema huvi selle valdkonna vastu, loov mõtlemine ja julgus katsetada uusi lahendusi. Seejuures on hädavajalikud pidev suhtlus meeskonnakaaslastega ja erialateadmiste jagamine.

Meeskonnapõhine lähenemisviis ja üleriigiline struktuur toetavad paindlikkust – menetlusi ning töökoormust saab vajaduse järgi inimeste vahel jagada. Paindlik tööjaotus ja ressursikasutuse optimeerimine võimaldavad sageli maandada ning leevendada ka vaimse tervise ja läbipõlemisega seotud riske. Suurenenud vastutuskoorem ja avalikkuse ootused lisavad menetlustele lisapinget, mistõttu on hädavajalik pakkuda töötajatele tuge ja motivatsiooni. Kuigi ühe juhtumiga tegeleb enamasti üks prokurör, toetab teda meeskonnasisene suhtlus ja juhipoolne nõustamine. Regulaarne suhtlus ülesannete ja eesmärkide täitmisel aitab hoida meeskonnavaimu ning tugevdab koostööd.

Meeskonnapõhine lähenemisviis ja üleriigiline struktuur toetavad paindlikkust – menetlusi ning töökoormust saab vajaduse järgi inimeste vahel jagada.

Pidev teabevahetus ja kohtupraktika jagamine on ringkonnaprokuratuuri igapäevatöö lahutamatu osa. Kord kuus toimub juhtivprokuröri eestvedamisel infokoosolek ja õigusnõupidamine, kus kõik ringkonna inimesed saavad veebi teel osaleda ning aruteludes kaasa lüüa. Lisaks jagatakse osakondade vahel regulaarselt teavet ning peetakse individuaalseid vestlusi juhtide ja töötajate vahel. Osalemine prokuratuurisisestel majandus-, korruptsiooni- ja maksuümarlaudadel ning koolitustel, samuti kohtumised partnerasutuste esindajatega, aitavad jagada parimaid lahendusi ja tõhustada tööprotsesse. Samuti osaletakse prokuratuuriülestel üritustel, nagu üldkogu, aastapäev, kevad- ja sügisseminar, suvepäevad, jõuluüritus jt – tihe suhtlus aitab hajutada kauge vahemaa tunnet, tugevdab meeskonnasidet ning loob ühtse hingamise.

Esimese tegutsemisaasta proovikivid ja edusammud

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri loomise eelsed ja järgsed kuud on olnud pingsad ning keerulised. Ringkonna loomisel oli meeletu ajasurve, sest eesmärk oli sisuliselt poole aasta jooksul viia ellu ulatuslik struktuurimuudatuse reform. Kuigi töökoormus ja ressursside piiratus teevad endiselt muret, on uus ringkond suutnud siiski edukalt luua seesmiselt motiveeritud ja hästi toimiva meeskonna. Tiimi- ja koostöö jõud on aidanud uuel ringkonnaprokuratuuril kiiresti ning edukalt tööle hakata. See loob tugeva aluse, mis aitab tuleviku proovikividega toime tulla ja Eesti õigussüsteemi veelgi tõhusamaks muuta.

Nüüd, kus uus ringkonnaprokuratuur on tegutsenud juba ligi aasta, saab esile tuua olulised prokuratuuri töökorralduse ja majanduskuritegude menetlemise uuendused, mis on ringkonna loomisega kaasnenud:

• meeskonnapõhine lähenemisviis. Ringkonnas rakendatav paindlik töömudel võimaldab moodustada meeskondi laiemalt ja kohandada neid kriminaalmenetluste vajaduste järgi;
• paindlik töökorraldus. Ringkonna üleriigiline ulatus võimaldab jagada menetlusi ja töökoormust senisest tõhusamalt. Kui ühe piirkonna prokuröril puudub ressurss uue menetluse alustamiseks, saab selle ülesande anda teise piirkonna kolleegile. Varasem territoriaalne piiratus sellist paindlikkust ei võimaldanud. Häid kogemusi on saadud juba ka menetluste juhtimisel distantsilt;
• ühtlustatud praktika. Ringkonnal on ülevaade kogu valdkonna menetlustavadest. See soodustab tõhusamat koostööd menetlusasutustega ja võimaldab kokku leppida ühtsetes põhimõtetes. Prokuröridel on ligipääs platvormidele, kus saab arutada õigusküsimusi ja vahetada kogemusi, et kõik oleksid ühtses inforuumis;
• järelkasvu toetamine. Ringkonnas viiakse läbi praktikat ja panustatakse järelkasvu arendamisse nii praktikantide kui ka töötajate rotatsiooni kaudu;
• identiteedi kujunemine. Ringkonnal on välja kujunemas selgelt eristuv identiteet prokuratuuri süsteemis, rõhutades spetsialiseerumist ja pädevust majanduskuritegude valdkonnas.

Strateegiline koostöö ja tulevikusuunad

Prokuratuuril on majandus- ja korruptsioonikuritegude vastases võitluses keskne roll – suuresti prokuratuurist sõltub, millised kaasused jõuavad kohtusse ning milliseks kujuneb kohtupraktika. Vastutus on suur ning see nõuab tarku valikuid ja läbimõeldud otsuseid. Sealjuures ei saa alahinnata menetlusasutuste (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitsei, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet) rolli, kuna neil on ülevaade majanduskeskkonnas toimuvast ning korruptsiooniriskidest. Prokuratuuri vastutus ulatub ka kaugemale – tema tagab kriminaalmenetluse tõhusa koostöö eri poolte vahel (Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon, maksejõuetuse teenistus jt), et kriminaalasjade lahendamisel kasutataks valdkonnaspetsiifilisi teadmisi parimal võimalikul moel.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude iseloom on viimaste aastatega muutunud palju keerukamaks, digitaalsemaks ning rahvusvahelisemaks. Kahtluste tõendamiseks on vaja analüüsida üha suuremaid andmemahte ja teha tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega. Majanduskuritegude mõju on ulatuslik, mõjutades Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust, konkurentsivõimet ja riigi kui terviku stabiilsust.

Selleks et tagada majandus- ja korruptsioonikuritegude vastase võitluse edasine areng ning tõhusus, tuleb keskenduda järgmistele suundadele:

1. Eesti majandusruumi läbipaistvuse ja konkurentsivõime parandamine. Õiguskaitse- ja valitsusasutuste koostöö kaudu tuleb seada prioriteediks ausa konkurentsi ning läbipaistvuse tagamine, et mõjutada positiivselt turuosalisi ja majanduskeskkonda;
2. ühiste prioriteetide seadmine uurimisasutustega. Ühiselt täpsemate sihtmärkide valik tagab kiirema ja tõhusama kohtueelse menetluse ning kvaliteetse süüdistuse esitamise kohtus. Samuti on oluline parandada koostööprotsesse kõigi menetlusasutuste vahel;
3. fookuse hoidmine majanduskuritegevuse tuumikprobleemidel. Ressursside nutikas jaotamine ja peamiste probleemkohtade tuvastamine võimaldavad menetlusi tõhusamalt lõpule viia;
4. lisaressursside tagamine. Menetlusasutuste võimekust tuleb suurendada, sealhulgas uurijate, analüütikute ja konfiskeerimisprokuröride arvu kasvatamise kaudu.

Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri loomine on olnud tähtis samm prokuratuuri töökorralduse ajakohastamisel ning tõhustamisel. Senised saavutused kinnitavad, et laiapindne strateegiline koostöö, prioriteetide täpsem määratlemine ja paindlik töökorraldus on toonud kaasa positiivseid muutusi. Need loovad tugeva aluse edasiseks arenguks, aidates tagada majanduskuritegude tõhusamat menetlemist ja prokuratuuri süsteemi üldist tugevnemist.

Kokkuvõttes võib Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri senise käekäigu kokku võtta ringkonna juhtivprokuröri Sirle Melgi sõnadega: „Minu hinnangul on uue ringkonnaprokuratuuri tervis väga hea – inimesed on motiveeritud ja teotahtelised ning uue töökorraldusega harjunud. Sealjuures tahavad paljud asjad kindlasti veel paika loksumist – loetud kuud, mis me tegutsenud oleme, ei ole kindlasti veel piisav aeg, et saaks öelda, et kõik töötab õlitatult. Igal juhul usun, et kokkuvõttes oli see prokuratuuri poolt õige ja asjakohane samm, et tuua oodatud muutust ning värsket lähenemist selles valdkonnas.“