Raske korruptsioon

• Eesmärk: vähendada korruptsiooni läbi kuritegude avastamise ja sellega seoses tabamisriski suurendamise prioriteetsetes valdkondades ning kriminaaltulu konfiskeerimise.

• Mõõdikud: korruptsiooniga seotud kriminaalasjade arv, kus on konfiskeeritud kriminaaltulu.

Kohtusse saadetud kriminaalasjade arv prioriteetsetes korruptsiooniasjades

(KarS §‑d 294, 300, 300-1).

Tabel 20. Kohtusse saadetud kriminaalasjad, 2021–2025

Tabel 21. Korruptsioonikuritegudes konfiskeerimine, 2021–2025

Ülevaade korruptsioonikuritegudest 2025. aastal

1. Kohalikud valimised

2025 oli kohalike omavalitsuste (KOV) valimiste aasta – ühtki raske korruptsiooniga[1] seonduvat kriminaalasja seoses kohalike valimistega ei alustatud. Küll aga näitavad 2025. aasta kriminaalmenetlused seda, et kohalikes omavalitsustes esineb jätkuvalt võimalikku lepingupartnerite eelistamist, mille tagajärjel võivad hangitud teenused osutuda eeldatud või tegelikust mahust oluliselt kallimaks. Seega on korruptsiooniennetusvaldkonnas jätkuvalt oluline KOVidega seonduv koolitus- ja teavitustöö.

2. Riigikogu liikme tööga seonduva kulu hüvitamine

2025. aastal jätkus Riigikogu liikme tööga seonduvate kulutuste hüvitamisega seotud kriminaalasjade menetlemine. Märtsi lõpus jõustus kohtuotsus Kert Kingo süüdistuses ning kohtud rõhutasid, et Riigikogu liikme töö sisustamisel ja piiritlemisel tuleb lähtuda Põhiseaduse §-st 65, mis sisustab Riigikogu ja selle liikmete peamised tööülesanded. Kuigi Riigikogu liikme sõltumatust ja vaba mandaati silmas pidades on Riigikogu liikme otsustuspädevus selle üle, mis on tema tööga seotud kulu ja mis mitte, väga avar, ei tähenda see siiski seda, et Riigikogu liikme tööga seonduva kulu sisustamisel ei peaks üleüldse mingisugustest piiridest kinni pidama ning et see oleks Riigikogu liikme enda suva järgi sisustatav. Selliselt kordas kohus ka juba kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt ei saa kulu muutuda palgalisaks.

2025. aastal esitati ühele Riigikogu liikmele kulude hüvitamisega seonduvalt kelmuse süüdistus, mis seisneb  selles, et ta on loonud nii Riigikogu Kantseleile kui ka Justiitsministeeriumile ebaõige ettekujutuse oma eluasemekulude hüvitamise aluse kohta. Harju Maakohus tunnistas Riigikogu liikme ametiisiku toimepandud kelmuses süüdi. Otsus ei ole jõustunud. 

Lisaks esitas prokuratuur ühele Riigikogu liikmele süüdistuse selles, et ta on kolmandate isikute kasuks pööranud talle usaldatud vara. Süüdistuse kohaselt võimaldas ta Riigikogu Kantselei väljastatud kütusekaarte kasutada teistel inimestel ning esitas tekkinud kulu kui enda Riigikogu liikme tööga seotud kuluna hüvitamiseks. Kohtueelses menetluses on kriminaalasi veel ühe Riigikogu liikme samalaadses kahtlustuses.

Riigikogu Kantselei esindaja on kriminaalmenetluste raames selgitanud, et Riigikogu liikmetele on antud juhis, et arvetel, mida esitatakse hüvitamiseks seoses Riigikogu liikme tööga, oleks selgelt ja üheselt arusaadavalt märgitud ära seos Riigikogu liikme tööga. Selliselt on Riigikogu Kantseleil võimalus ka ennetavalt kontrollida, vajadusel lisaandmeid küsida, ning otsustada selle üle, kas kulu on hüvitamiskõlbulik või mitte. Vastasel juhul jääb üle tugineda vaid Riigikogu liikme enda kinnitusele ning mingit hüvitamisele eelnevat kontrolli ei toimu. 

Arvestades viimaste aastate kriminaalasjade hulka, mis on seotud Riigikogu liikme tööga seonduvate kulude hüvitamisega, võiks seadusandja kaaluda seadusemuudatust, mis võimaldaks neid olukordi lahendada ilma karistusõigusliku sekkumiseta.

3. Meditsiinisektor

Meditsiinivaldkond on madala konkurentsitasemega hankevaldkond, mistõttu on potentsiaalne korruptsioonioht selles valdkonnas kõrge. Seda ka põhjusel, et Tervisekassa eelarve on 2,6 miljardit eurot ning tervishoiuteenuste rahastus on sellest pea 2 miljardit. Tervishoiu rahastamise võimalikud stsenaariumid[2] võivad avaldada mõju teenuste kallinemisele või vähenemisele, mis kokkuvõttes halvendavad teenuste kättesaadavust. Nõudlus tervishoiuteenuste järele ning üldteadaolev kitsikus eriarstide vastuvõttudele pääsemisel kõrgendavad potentsiaalset korruptsiooniohtu veelgi ning loovad eeldused võimalikeks altkäemaksukuritegudeks.

2025. aastal esitas prokuratuur süüdistuse arstile, keda käsitletakse süüdistuses avalikku ülesannet täitva ametnikuna. Harju Maakohus on arsti süüdi tunnistanud, kuid otsus ei ole jõustunud. Kohus nõustus prokuratuuriga ning tõdes, et üldjuhul on arsti puhul tegemist eraõigusliku isikuga, kuid siiski esineb olukordi, mil arst on avaliku ülesande täitmisel ametiisik. Nimelt oleneb arsti puhul ametiseisundi olemasolu sellest, milliseid ülesandeid, toiminguid või tegevusi ta teeb. Nii näiteks võib arst osutada teatud juhul tervishoiuteenust riigi tagatud tervishoiuteenuse abil (nt uuringutele saatmine, eriarsti vastuvõtt). Ametiseisund avaliku ülesande täitmisel on arstil siis, kui ta otsustab ravi rahastamise lepingu alusel kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamise üle, sest selle raames on just arst see, kes tuvastab kindlustatud isikul vastava meditsiinilise näidustuse ja määrab tervishoiuteenuse Tervisekassa kulule. Ka näiteks ravimi väljakirjutamine, isiku terviseseisundi dokumenteerimine, aga ka Tervisekassa kulul patsiendi uuringule saatmine ja eriarsti vastuvõtt on sellised toimingud, mis kohtuotsuse kohaselt loovad arstile ametiseisundi.

Hetkel on kohtueelses menetluses ka kümne kahtlustatavaga kriminaalasi, mille raames uuritakse arstina töötava inimese tegevust, kes on kahtlustuse kohaselt küsinud patsientidelt altkäemaksu ning pakkunud vastutasuks eelisjärjekorras ravijärjekorra väliselt võimalust uuringutele saada. Patsientidele osutatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasub Tervisekassa.

Samuti on kohtueelses menetluses kriminaalasjad, kus uuritakse rikkumisi, mis on seotud haiglate esindusõiguslike inimeste ja/või ametiisikutena käsitlevate inimeste suures ulatuses toimingupiirangu teadva rikkumisega, rahaliste vahendite omastamisega läbi endaga seotud teiste isikute, aga ka riigihangete seaduse rikkumisega.
Meditsiinisüsteem vastutab inimeste elu ja tervise eest ning seetõttu tuleb tagada kõigile samadel alustel kättesaadav teenus. Õiguskaitseasutuste korruptsioonialase ennetustöö üks selge fookus on selle valdkonna teadlikkuse tõstmine.

4. 2025. aasta olulisemad lahendid

Ametnikesse puutuvalt on 2025. aastast võimalik välja tuua kaks olulist lahendit. Esiteks endiste Sangaste vallajuhtide Kaido Tambergi ja Kajar Lepikuga seotud kriminaalasi, mis sisustab valla või linna õigust nõuda enda valitsuse liikmelt teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. Riigikohtu üldkogu leidis, et vald või linn on juriidiline isik ja saab nõuda enda valitsuse liikmelt kahju hüvitamist normi alusel, mis näeb ette juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutuse.

Riigikohus tõi välja, et vallavanem peab hüvitama vallale kahju, mille ta põhjustas teenistuskohustuste rikkumisega ning et vallavanemal lasub muu hulgas kohustus järgida valla varalisi huve. Ta peab tegutsema heas usus ja valla huvides ega tohi võtta vallale põhjendamatuid riske. Lisaks tuleb tal vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve valla huvidele.

Teiseks, Mailis Repsi süüdistusega seotud kriminaalasjas nõustusid kohtud prokuratuuriga selles, et omastamisena saab käsitleda seda, kui minister kasutab ministeeriumi töötajaid enda erahuvides tööülesannete täitmiseks.

Nendel lahenditel on edaspidi oluline mõju ametnike vastutuse, aga ka pädevuse piiride hindamisel.

5. 2026 riigieelarve ja korruptsioonioht

2026. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 19,5 mld eurot, mis on eelneva aasta riigieelarvega võrreldes suurenenud 6%[3]. Planeeritud investeeringute maht (1,31 mld eurot) kasvab eelneva aastaga võrreldes 32%. Suurima investeeringuna on planeeritud 465,4 mln eurot kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks. Suurenenud eelarveliste vahenditega kaasnevad ka riskid, mille esinemisele Kaitseministeeriumi haldusalas on viidanud Riigikontroll[4]. Niivõrd suures mahus investeeringud tekitavad paratamatult suurenenud korruptsiooniohu, millele lisaks eelnevalt käsitletule õiguskaitse oma tähelepanu suunab.