Vahur Verte: Esmalt teadsime üksnes hüüdnimesid
Selleks et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, tuleb alustada sellest, kuidas juba viimased seitse aastat on politseile laekunud üksikuid infokilde kõrgetasemeliste fentanüülivarustajate kohta. Esmalt teadsime üksnes nende hüüdnimesid. Puslepilt oli terviklikust siiski veel väga kaugel – olemas oli üksnes ähmane virvendus, mis võiks olla pildil kujutatud. Järgnevate aastate vältel erinevate Põhja Prefektuuri ja Keskkriminaalpolitsei menetluses olnud kriminaalasjade raames kogutud teave võimaldas piiritleda võimalikke inimesi hüüdnimede taga. Kuid iga järgnev infokild süvendas üksnes kahtlust, et ka nonde meeste näol ei ole siiski tegemist tippude tipu, müütilise fentanüülikuningaga, vaid hierarhias siiski aste-kaks madalamal paiknevate hulgimüüjatega. Samas muutus puslepilt üha terviklikumaks. Ahela kaardistamiseks ning n-ö tuumiku tuvastamiseks asuti konkreetsete kriminaalasjade raames koguma ühtlasi ka täiendavat infot Eesti mõistes ülisuuri fentanüülikoguseid – korraga umbes poolt kilo kuni üht kilo fentanüüli – müüvate, ent konkreetses skeemis siiski vahelülina tegutsevate isikute kohta.
Ring tõmbus üha koomale.
2017. aasta jaanuarist kuni sama aasta juuli lõpuni rullus meie silme ees lahti esiti uskumatute mõõtmetega fentanüüliäri. Varjatud jälgimise abil fikseeriti, kuidas musta riietatud meesterahvad hiilisid öö varjus Tallinna lähistel asuvates metsatukkades, ent tervist kosutava sörkjooksu või sahvrit täitva korilustegevuse asemel potsatasid meestest metsa maha kenasti pakitud kilekotid, mis kõik täidetud kõige ohtlikuma meelemürgiga, mis seni Eestis liikunud. Ühes pakis oli ligi pool kilo fentanüüli – kogus, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks sadadele tuhandetele inimestele. Kui amfetamiini korral piisab narkojoobe tekitamiseks 0,13 grammist puhtast ainest, siis fentanüüli joovastav doos on tuhat korda väiksem. Seega oli näiteks toona 2017. aasta mais peidikust leitud ja ära võetud pool kilo fentanüüli võrdeline ligikaudu poole tonni amfetamiiniga. Taolise fentanüüli hulgihind oleks olnud ca 50 000 eurot, kuid tänavanurkadel doosi kaupa müües võinuks kurjategijad teenida kuni paarsada tuhat eurot.
Vaatamata kõige erinevamatele konspiratsioonimeetoditele, mida taoliste tohutute narkokoguste üleandmiseks rakendati – olgu selleks siis erinevate vastuluuretehnikate rakendamine või ka nn jämmerite kasutamine –, õnnestus Keskkriminaalpolitseil sammhaaval siiski tuvastada nii peitja kui ka võimalikud kliendid. Ring tõmbus üha koomale. Järgnevate menetlustoimingute käigus tuvastati nii organisaator kui ka tema kõige lähemad usaldusisikud, samuti õnnestus kaardistada metsapeidikute asukohad, mida fentanüüli hulgiostjatele üleandmiseks kasutati.
2017. aasta mais peidikust leitud ja ära võetud pool kilo fentanüüli oli võrdeline ligikaudu poole tonni amfetamiiniga.
Järgmine oluline läbimurre saabus 2017.aasta juuli lõpus, mil Tallinnas Pääsküla rabas asuvasse metsapeidikusse jäeti järjekordne pakk fentanüüli. Sel korral oli seda suisa pea kilo. Keskkriminaalpolitsei võttis aine peidikust ära ning jäi vargsi ootele: kes peidiku juurde seda otsima tulevad? Õige pea fikseeritigi varjatud jälgimise käigus, kuidas kaks meesterahvast suundusid tasahilju peidiku juurde, kaevasid seal, esmalt vaikselt, ent seejärel üha kasvava paanikaga, ning pakki leidmata võtsid ühendust oma varustajaga. Õige pea saabuski kolmas meesterahvas, kes asus samuti nendega ainet otsima. Ent temalgi ei olnud rohkem õnne. Kilo fentanüüli ning pea saja tuhande euro kaotus ei jäänud neil kolmel meesterahval tol õhtul ainukeseks kibedaks kaotuseks. Peatselt klõpsatasid kõigi kolme randmete ümber Keskkriminaalpolitsei inventari kantud hõbedased käerauad ning neid teavitati ka peidikus asuma pidanud fentanüülipaki saatusest. Mõistetavalt tekitas see meesterahvastes mõningast trotsi, et Eesti Keskkriminaalpolitsei pikk ja karvane käsi on sel korral neist ette jõudnud ning loodetud kümnete tuhandete eurode suurusest kriminaaltulust tuleb neil sel korral suud puhtaks pühkida. Pärast esmaseid menetlustoiminguid ning vestlusi advokaatidega pidid tol õhtul metsast kinni peetud meesterahvad siiski nentima, et saamata jäänud kriminaaltulu on järgnevate aastate vältel tõenäoliselt nende kõige väiksem mure.
Samal ajal kui õnnetud otsijad oma kaitsjatega vestlesid, suundusid Keskkriminaalpolitsei ametnikud juba mõned tunnid varem fentanüüli Pääsküla rabasse peitnud meesterahva koju, et ka temaga pikemad vestlused maha pidada. Mäletan siiani, et pool tunnikest pärast seda, kui politsei oli peitja koju jõudnud, sain ma uurijalt telefonikõne. See, et läbiotsimiste vältel helistavad uurijad prokurörile ja annavad ülevaate, kas ja mida on leitud, on võrdlemisi tavapärane. Märksa harvem juhtub aga seda, et uurija helistab prokurörile teavitamaks, et läbiotsimise käigus leiti trepi alla ehitatud salaruum, kus asub fentanüülilabor. Tõtt öelda tuleb tõdeda, et ei varem ega ka hiljem polegi ma säherdust telefonikõnet saanud. Selgus, et tolle fentanüülipakkide metsapeidikutesse toimetaja näol oli ühtlasi tegemist ka autodidaktist keemikuga, kes soostus kinnipidamise järel loovutama politseile täiendavad poolteist kilo valmis meisterdatud fentanüüli, ent ka kõikvõimalikud laborivahendid ja lähteained. Selleks hetkeks oli leitud pea kaheksa miljonit doosi fentanüüli.
Kuivõrd Keskkriminaalpolitsei oli viimased pool aastat eelnimetatud härrasmeeste tegemistel silma peal hoidnud ning evis seetõttu nende sõpradest ja „äripartneritest“ võrdlemisi head ülevaadet, siis peeti järgnevalt kinni ka „keemiku“ vahetu ülemus. Pärast politsei kogutud tõenditega tutvumist ning põgusat vestlust oma advokaadiga otsustas ka tema oma helgema tuleviku nimel politseiga siiras olla. Järgnevalt sai kinnitust see, mida me olime juba mõnda aega kahtlustanud ning millele selleks hetkeks kogutud tõendid üheselt osundasid – kogu selle mastaapse fentanüüliäri tegelik korraldaja ja niiditõmbaja oli mõned kuud varem Haapsalu kohtumajas tapmises süüdi mõistetud meesterahvas. Keskkriminaalpolitsei esitas peatselt talle uue kahtlustuse – sel korral mastaapse fentanüüliäri organiseerimises. 2017. aasta oktoobri alguses esitas Eesti Ekspress retoorilise küsimuse – kas politsei tabas Eesti fentanüülikuninga?
Eelmisel aastal oli narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmajuhte kokku esialgsetel andmetel kakskümmend kuus. Nii väike oli see number viimati kakskümmend aastat tagasi.
Tol hetkel ei osanud meist keegi veel täie veendumusega sellele küsimusele vastata. Teadsime üksnes seda, et õige pea pärast eelnimetatud viisiku vahistamist vähenes Tallinna tänavatel müüdava fentanüüli kogus märkimisväärselt. Paari kuu pärast ei olnud „hiinlast“ enam üldse saadaval. Sellega käsikäes vähenes hüppeliselt ka narkoüledoosidest põhjustatud surmajuhtude arv. Esiti lootsime, et taoline mõõn võiks kesta ehk kuu või kaks. Pärast Fidkevitši grupeeringu likvideerimist aastaid varem oli mõõn kestnud mõned nädalad. Kogu selleks hetkeks kogutud teave viitas, et sel korral olime tabanud märksa suurema kala. Sestap tärkas ka väike lootus, et sel korral fentanüüliturg nii kiiresti vanal kujul ei taastu.
Lootus kasvas üle kindlaks teadmiseks 2017. aasta detsembri alguses, mil sain selles kriminaalasjas teise siiani eredalt meeles püsiva telefonikõne. Nimelt otsustas pärast kogutud tõenditega tutvumist ning advokaadiga nõu pidamist ka „fentanüülikuningas“ oma eesootavasse süsimusta tulevikku natukenegi helgemaid noote tuua ja loovutada vabatahtlikult metsa peidetud „pensionisammas“. Pärast menetluslike ja logistiliste kitsaskohtade lahendamist kaevasid Keskkriminaalpolitsei töötajad „fentanüülikuninga“ juhatamisel Haapsalu lähistelt välja enam kui 23 miljonit doosi fentanüüli. Kokku kõrvaldati illegaalsest käibest ühe kriminaalmenetluse raames fentanüüli ligi kolmkümmend miljonit doosi, kokku pea sama palju kui oli viimase kümne aasta jooksul sadade kriminaalmenetluste raames kätte saadud. Sel hetkel settis ka kindel teadmine, et seni kolm kuud väldanud fentanüülimõõn jätkub veel mõnda aega.
Tõepoolest, kolm aastat pärast neid sündmusi seda lühikest ülevaadet kirjutades kannavad eelnimetatud viis meesterahvast jätkuvalt neile mõistetud vanglakaristusi ning siiani ei ole Eesti fentanüüliturg taastunud. Eelmisel aastal oli narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmajuhte kokku esialgsetel andmetel kakskümmend kuus. Nii väike oli see number viimati kakskümmend aastat tagasi, enne fentanüülide Eesti turule saabumist. Saan üksnes kinnitada, et 2017. aasta detsembris välja hõigatud fentanüüli jõulurahu kestab õnneks tänaseni.
Artiklitekogumikus „Teekond tänaseni“ on kirja pandud prokuröride isiklikud mõtted, mälestused ja meenutused mõnevõrra juhuslikult valitud kriminaalasjadest alates aastast 1993 kuni 2019.