Süüdistusosakonna eesmärk on menetleda kuritegusid, kus põhilisteks märksõnadeks on riiklik julgeolek ja rahvusvaheline mõõde. Täpsemalt on süüdistusosakonna vastutusvaldkonnaks süüdistusfunktsiooni täitmine ametialastes, majandusalastes, kaitseväeteenistusalastes, keskkonnavastastes, õigusemõistmisevastastes ning organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudes, mis on piiriülesed või mille puhul esineb suur avalik huvi, samuti inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes kuritegudes, raskemates riigivastastes, kohtuniku poolt toimepandud ning teistes riigi peaprokuröri määratud kuritegudes. Samuti täidab osakond rahvusvahelisest õigusalasest koostööst tulenevaid kohustusi.
Lisaks juhtivale riigiprokurörile töötab osakonnas 8 riigiprokuröri, kellest üks (Raivo Sepp) täidab Eesti esindajana ülesandeid Eurojusti juures. Süüdistusosakonnas on viimaste aastate jooksul menetlusrühmade moodustamisel võetud suund sellele, et riigiprokuröre abistaksid initsiatiivikad ja kogenud abiprokurörid, kes on motiveeritud täitma oma ülesandeid iseseisvalt nii kohtueelses menetluses kui kohtus riigiprokuröri kõrval üldmenetluses osaledes. Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna abiprokuröri ettevalmistuse aste peaks olema tasemel, mis võimaldaks tal edaspidi edukalt jätkata ringkonnaprokuröri ülesannete täitmisega. 2017.a on ringkonnaprokuröri eksami edukalt läbinud kaks süüdistusosakonna abiprokuröri ning üks asunud konkursil eduka kandideerimise kaudu ülesandeid täitma Eurojustis. Samuti on lähtutud süüdistusosakonnas töölõikude jagamisel roteerumispõhimõtetest: iga riigiprokurör peab olema suuteline tegutsema ja ennast kindlalt tundma igas karistusõiguse valdkonnas.
Lisaks igapäevastele ülesannetele juhtida kohtueelset menetlust ja esindada riiklikku süüdistust on osakonna prokurörid täitnud ka mitmeid teisi ülesandeid. Süüdistuosakonna riigiprokurörid on mitme aasta jooksul vedanud majandus- ja narkoprokuröride tegevusvaldkondadele keskendunud ümarlaudu, samuti on süüdistusosakonna juhi poolt ellu kutsutud korruptsioonikuritegude menetlusproblemaatikat ja praktika ühtlustamist käsitlevad õigusnõupidamise formaadid. Riigiprokurör Piret Paukštys koolitab ning nõustab vabariigi prokuröre rahvusvahelise õigusalase koostööga seonduvalt. Riigiprokurör Inna Ombler on osalenud aktiivselt õigusteadlaste päevade ettevalmistamisel, samuti on ta jätkuvalt aktiivselt kaasa löönud kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni komisjonis ja korraldanud vastavasisulisi prokuratuurisiseseid nõupidamisi. Teised riigiprokurörid on aktiivselt kaasa löönud oma valdkonna menetlus- ja karistuspraktika kujundamisel nii organisatsiooni sees kui väljaspool seda, kuuludes ka mitme valitsuskomisjoni koosseisu. Riigiprokurör Laura Feldmanis on aastate kestel aktiivselt panustanud akadeemilisse õppetöösse – erinevate loengute/seminaride läbiviimisele ülikoolis ning kaitsnud 2017.a lõpus edukalt oma doktoritöö karistusõiguse valdkonnas.
Majanduskuritegude menetlemisel võeti 2017. aastal suund menetlusasutuste enda poolt info kogumisele ja analüüsimisele, kaardistamaks kõige probleemsemad sektorid majanduskuritegude valdkonnas ja keskendumaks just selliste kuritegude menetlemisele, mis kõige olulisemalt mõjutavad majanduskeskkonna puhtust ja ausust ning millest võib kasu lõigata organiseeritud kuritegevus. Piiriüleste juhtumite menetlemine on läinud iga aastaga efektiivsemaks ning selle eesmärgiks on välistada olukorrad, kus isik pääseb kriminaalvastutusest või kriminaaltulu konfiskeerimisest vaid seetõttu, et kuritegude toimepanemiseks ja kriminaaltulu ülekandmiseks kasutatakse välisriikide äriühinguid ja välisriikide pangakontosid. Just sel eesmärgil on 2017.a asunud süüdistusosakonda uus riigiprokurör Marek Vahing, kelle põhiülesanneteks on kriminaaltulu tuvastamise valdkond ja selle arendamine rasketes ja keerulistes organiseeritud ning piiriülese kuritegevusega seotud valdkondades, samuti senisest tihedama ja kuritegevust pärssivama koostöö kujundamine Finantsinspektsiooni, Rahapesu Andmebüroo, Maksu- ja Tolliameti ning Kriminaaltulu tuvastamise bürooga.
Kriminaalasjadest võib 2017. aastal olulisematena tuua välja järgmised:
-
Arvestades, et süüdistusosakond vastutab riigivastase kuritegevuse vastase võitluse eest, siis tuleb nentida, et vastavad trendid on jätkuvalt kasvamas. Endiselt on olemas Vene Föderatsiooni eriteenistuste huvi Eesti territooriumil info kogumise vastu.
-
Korruptsioonikuritegude valdkonnas jõustus kohtuotsus 4 isiku suhtes selles, et Maanteeameti Tallinna Mustamäe teenindusbüroo peaspetsialist võttis mitmete isikute käest altkäemaksu selle eest, et nõuetele mittevastavad ja Eestis esmaregistreeritavad sõidukid läbivad registreerimiseelse ülevaatuse (kriminaaltulu summas 4140 eurot); samuti saadi kohtuotsus nn passimaffia kuritegeliku ühenduse asjas, milline oli suunatud raha eest EV kodakondsuse ja elamislubade võimaldamisele (9 kuritegeliku ühenduse liiget süüdi mõistetud, kriminaaltulu summas 9297 eurot), kohtusse saadeti 12 isikut Tallinna Sadama endiste juhtide altkäemaksuasjas seoses laevatehastelt vara vastuvõtmisega.
-
Narkokuritegude valdkonnas jõustusid järgnevad olulise mõjuga kohtuotsused:
-
3 isiku suhtes ülisuure koguse hašiši piiriüleses käitlemises;
-
5 isiku suhtes asjas, milles isik varustas amfetamiinigateisi isikuid, kes omakorda varustasid Tallinnas ja Tartus tegutsevaid vaheastme diilereid, kokku saadi narkootilist ainet kätte ca 10 kilo (konfiskeeritud kriminaaltulu oli summas 32 785 eurot);
-
Isiku suhtes, kes käitles ca 38 kilo marihuaanat ning kellelt kriminaaltulu konfiskeeriti 55 460 euro väärtuses;
-
3 isiku suhtes asjas, milles toodi Peterburist Eestisse vedelat 3-metüülfentanüüli (ca 80grammi, s.o umbes 1,5 kilo pulbri valmistamiseks tarvilikus koguses) ning konfiskeeriti kriminaaltulu summas 304 938 eurot;
-
Kriminaalasjas, milles isik käitles suures koguses fentanüüli ning konfiskeeriti kriminaaltulu summas 466 489 eurot.
-
Kohtusse saadetud kriminaalasjadest võib välja tuua 6 isiku süüdistamise seoses esimese Eestis avastatud ja kõrvaldatud fentanüülilaboriga.
-
Kohtuotsus saadi investeerimiskelmuses summas 1 161 515 eurot ning sellega seonduvas rahapesus summas 766 776 eurot (kriminaaltulu tuvastati tsiviilhagi hüvitamiseks 165 000 eurot).
-
Organiseeritud kuritegevuse valdkonnas said kohtuotsuse nn Dikajevi kuritegelikust ühendusest eraldatud 8 süüdistatavat (kolm neist kuritegeliku ühenduse süüdistusega), kellelt konfiskeeriti kriminaaltulu 80 000 eurot.
2018.a on süüdistusosakonna eesmärkideks riikliku julgeoleku tagamine riigivastase ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamisega seonduvalt, samuti rahvusvahelise rahapesu tõkestamine ja avastamine ning kriminaaltulu varasemast veelgi jõulisem ja tulemuslikum tuvastamine, arestimine ja konfiskeerimine.
Steven-Hristo Evestus
Juhtiv riigiprokurör