2018. aasta detsembris saabus Luhamaa piiripunkti kaudu Venemaalt Eesti Vabariiki veoauto, mida juhtis Läti Vabariigi kodanik Ivans. Sõiduki rutiinses kontrollis leidsid tolliametnikud veoauto kabiinist 274 eset, mille hulgas oli münte ning kuld- ja hõbeesemeid. Käima läks menetlus, mille lõplik lahendus kohtus saabus alles 2023. aastal.
Luhamaa leid oli Eestis ennenägematu. Näiteks pärines vanim vaskmünt kreeklaste Musta mere Olbia kolooniast ehk umbes 5. sajandist eKr ning ühe kuldmündi löömise aja dateeris ajaloomuuseumi teadur 3. sajandi algusesse eKr. Ekspertide hinnangul pärinesid greifikujulised kuldnaastud 4.–3. sajandist eKr, graanulitega kaunistatud kuldhelmed 1. sajandist ning almandiinidega kaunistatud kuldehted 1.-3. sajandist.
Juhtum oli erakordne ainuüksi sellepärast, et minule teadaolevalt oli see esimene omanäoline salakaubaveo kriminaalasi, kus kuriteo objektid olid suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega esemed. Kriminaalmenetlus näitas hästi, et tegelikult ei olnud me valmis sääraste esemete leidmiseks, veel enam sellise organiseeritud kuritegevuse haruga võitlemiseks.
Ajaloolise ja kultuurilise väärtusega salakauba vedu on üks kindlaim ja stabiilseim organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamise allikas.
Kui tahame kultuuriväärtuste salakaubavedu süsteemselt tõkestada, siis ei saa meie eesmärk olla vaid autojuhi karistamine. Ent võimalused ja vahendid salakaubavedu korraldavate inimeste tabamiseks on meil ainult kriminaalmenetluses, mistõttu on äärmiselt aegkriitiline arheoloogiliste esemete esmane rahaline hindamine. Kui ajaloolised esemed leiti 2018. detsembris, siis kriminaalmenetlust alustati alles 2021. septembris. Just nii kaua läks aega hindamaks, et teo objekt oli kaup suures koguses, s.o väärtusega vähemalt 40 000 eurot, ja salakaubaveo kuriteokoosseis on täidetud. Ma tean, et see lugu oli õppematerjal kõigile menetlusosalistele ning praegu on meie teadmised palju laiemad ja sihid oluliselt konkreetsemad.
Ühisoperatsioonide käigus on aastate jooksul peetud kinni rohkem kui 467 inimest ning tagastatud enam kui 158 000 kultuurilise väärtusega eset.
Kultuuriväärtuste rahvusvaheline must turg ning sellega seotud kuritegude avastamine ja uurimine on Eestis narkootikumide, relvade ja inimkaubanduse kõrval tahaplaanile jäänud. Ometi on ajaloolise ja kultuurilise väärtusega salakauba vedu üks kindlaim ja stabiilseim organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamise allikas. Arheoloogiliste esemete ebaseaduslikus kaubanduses tegutsevad keerukad salakaubaveo võrgustikud, mis ei tunne riigipiire ja mille mahud on tohutud.
Europol, Interpol ja Maailma Tolliorganisatsioon viivad alates 2016. aastast läbi iga-aastast suuroperatsiooni Pandora, mille eesmärk on võitlus just selle organiseeritud kuritegevuse küljega, mis tegeleb kultuuri- ja ajaloolise väärtusega esemetega hangeldamisega. Ühisoperatsioonide käigus on aastate jooksul peetud kinni rohkem kui 467 inimest ning tagastatud enam kui 158 000 kultuurilise väärtusega eset.
Paljud mustal turul olevad olulise ajaloolise ja kultuurilise väärtusega esemed on pärit ebaseaduslikest väljakaevamistest ja arheoloogiliste paikade rüüstamisest. Viimastel aastakümnetel on eriti tugevalt hävitatud Iraagi, Süüria ning Liibüa ajaloolisi paiku. Pärast 2014. aasta Krimmi annekteerimist ning Donetski ja Luhanski oblasti okupeerimist saab siia nimekirja lisada ka Ukraina.
Näeme ikka ja jälle, et Venemaa rahvusvahelistest kokkulepetest kinni ei pea. Tegemist on sõjapidamise taktikaga, mille eesmärk on võtta Ukrainalt võimalus ise oma ajaloo üle otsustada.
1954. aasta Haagi konventsioon ja selle esimene protokoll kohustavad konventsiooniosalisi austama oma territooriumil ja teise konventsiooniosalise territooriumil asuvaid kultuuriväärtusi. Ka relvakonflikti ajal tuleb tõkestada kultuuriväärtuste hävitamist, vargusi ja röövimisi. Riigid peavad astuma samme, et takistada kultuuriväärtuste väljaviimist okupeeritud territooriumilt. Keelust hoolimata välja viidud kultuuriväärtused tuleb relvakonflikti lõppedes tagastada. Konventsiooniga ja vähemalt selle esimese protokolliga on liitunud nii Eesti Vabariik, Ukraina kui ka Venemaa.
Ometi näeme ikka ja jälle, et Venemaa rahvusvahelistest kokkulepetest kinni ei pea. Kultuuriväärtuste hoidmise asemel hävitatakse pühapaiku, varastatakse okupeeritud aladelt terveid muuseumikollektsioone ning Moskva arheoloogid korraldavad Krimmis ja Ida-Ukrainas süsteemseid väljakaevamisi. Tegemist on sõjapidamise taktikaga, mille eesmärk on võtta Ukrainalt võimalus ise oma ajaloo üle otsustada.
On põhjust arvata, et hinnaliste kultuurilise ja ajaloolise väärtusega esemete jõudmine Läti Vabariigi kodaniku Ivansi kätte sai samuti alguse okupeeritud Krimmi ja Ida-Ukraina aladelt. Mul on väga hea meel, et viis aastat hiljem – pärast ehete uurimist ja hindamist, kriminaalmenetlust, kohtuotsust ja nende esemete konserveerimist – oli võimalik kultuuriväärtused ja killuke ajalugu päritoluriigile Ukrainale tagastada.
Ingmar Laas liitus prokuratuuriga 2021. aastal ning kuulub Lõuna ringkonnaprokuratuuri I osakonda. Ingmar juhib valdavalt Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse maksu-, piiri- ja narkokuritegude menetlusi. Varasemalt töötas Ingmar uurijana Politsei- ja Piirivalveametis.