Iga inimene otsustab ise, kuidas ta oma elu elada soovib. Küll aga on inimeste vajaduste uurimises jalgratas juba leiutatud. Enese tahtest sõltumata on täisväärtuslikuks eluks vaja teatud tingimused täita ja kõige paremini võtab selle teooria kokku Maslow' vajaduste hierarhia. Selle järgi vajab iga inimene esmalt ellujäämiseks vajalikke füsioloogilisi tingimusi. Seejärel on oluline turvalisus – võimalus hommikul ärgates olla kindel, et õhtuks samuti voodisse jõuad. Ja juba jõuamegi põhjuseni, miks on niivõrd paljude kuritegude korral paraku põhjus või vahend armastus. 


Maslow vajaduste püramiidi järgi on armastusvajadus osa täisväärtusliku elu baasvajadustest. Kelmid on õppinud seda osavalt ära kasutama.


 „Tutvusin internetis …“

Viimase aastakümnega on hakanud politseisse üha rohkem jõudma kuriteoteateid, mille esimesed sõnad on „Tutvusin internetis …“ Jätkuvad need pahatihti nii, et avalduse tegija nimetab teda salakavalalt kelmitanud kurjategijat hoopis südamesõbraks või armsamaks.  

Armastus võib olla elumuutev, kuid kahjuks mitte alati positiivselt. Internetiavarustes tutvusi otsides võib usalduse võitmine käia kergelt – kui kelm leiab üles ohvri õige survepunkti või nõrkuse, ei ole usaldusväärsuse tekitamiseks palju vaja. Üksildus võib olla ohvri jaoks nii rusuv, et juba temaga vestlema asumine ja huvi ülesnäitamine võib röövida tema reaalsustaju ning kriitilise mõtlemise. See aga toob kaasa kõrvaltvaatajale uskumatuna näivad teod, mis on paraku saanud õiguskaitseasutuste jaoks pea igapäevaseks.

Kui muidu on armastusega seotud kuritegude korral toimepanija teada – kellegi kaaslane lööb, armukadedus ajas kaklema või laste isa jättis alimendid maksmata –, siis internetiavarustes on „armastajaks“ aga tavaliselt välismaalased. Ennekõike satutakse välismaalastest petturite ohvriks, sest kohalike vestluskaaslaste tausta on tunduvalt lihtsam välja uurida. Välismaalastega suhtlemisega kaasneva õhina ja erakordsuse tõttu võib valvsus kaduda ning ohule viitavaid märke ei panda tähele või neid ignoreeritakse lootuses, et küllap on tegu siira inimesega. 


Inimestelt püütakse raha kätte saada väga erinevalt, aga tihti on esimene ohumärk vigane keelekasutus. Vestlus on taaslavastatud.

Sellised skeemid on põhjalikult ette valmistatud ja need toimivad just tänu väidetavale välismaisele päritolule: missioonil olev ameeriklasest sõdur ei peagi puhast eesti keelt rääkima ning loomulikult ei saa sõdur oma kohustustest loobuda ja kohe uuele kallimale külla tulla. Kui aga samamoodi suhtleks mõni ohvrile lähedal elav eestlane, siis oleks pettus palju läbinähtavam ja rahakotiraudade avamine oluliselt ebatõenäolisem.

Sellised skeemid on põhjalikult ette valmistatud ja need toimivad just tänu väidetavale välismaisele päritolule: missioonil olev ameeriklasest sõdur ei peagi puhast eesti keelt rääkima ning loomulikult ei saa sõdur oma kohustustest loobuda ja kohe uuele kallimale külla tulla.

Mõned kelmid rõhutavad ohvri usalduse võitmiseks enda sidet Eestiga. Küll on tegemist mitmenda põlve väliseestlasega või hoopis Eestis sündinud, aga juba imikuna välismaale lapsendatuga. Nii ei teki kannatanul jätkuvalt kahtlust, et puudulik keeleoskus või soov Eestisse tulla oleks kahtlane – vastupidi, kannatanul tekib kelmiga ühisosa ja usaldus aina kasvab.
 

Ette on valmistatud põhjalik elulugu

Kui juba tundub, et kelmustega elatist teenivad välismaalased on oma plaanid põhjalikult läbi mõelnud, siis lähevad skeemid veelgi põhjalikumaks. Kohati mõeldakse välja koguni terve elulugu, leitakse selle juurde internetist sobivad pildid ja suheldakse ohvriga usalduse võitmiseks kasvõi nädalaid. Näiteks esineti ühes tutvumisportaalis vääriskivide kaevandajana. Kui kohe tahaks küsida, kuidas see üldse usaldusväärne tundus, siis enne kui kelmid ohvrile rahast rääkima hakkavad, veenduvad nad tema usalduse võitmises. Selleks eelneb soe suhtlus, piltide vahetamine, oma eksootilise välimuse selgitamine väitega, et üks vanematest on eestlane, teine välismaalane. Järjekordselt on selgitus olemas ka küsitavale eesti keele oskusele ning vestlus võib jätkuda. Kui ohvrit on piisavalt meelitatud, siis jätkub kõik juba tuttavat rada pidi – „kaevandajal“ on vaja rahalist abi vääriskivide transportimiseks. Abi on vaja rohkem kui ühe korra. Pahaaimamatu kannatanu teebki palutud ülekanded ja jääb ilma nii oma rahast kui ka „armastatust“. 

Abi on palutud ja ohvritelt kätte saadud väga erinevatel ettekäänetel. Näiteks lähisugulastega seotud meditsiinikulutused või isegi erinevad elukorralduse muutmisega seotud õigusabikulud. On ju loogiline, et kui keegi peab kolima ebastabiilse poliitilise olukorraga riigist Eestisse, kaasnevad sellega kulud, ja keerulise olukorra tõttu kodumaal ei ole peatsel kaaslasel võimalik neid ise tasuda.


Kannatanu tutvus suhtlusrakenduses Tinder mehega, kes tutvustas end laeva kaptenina. Vestlus oli tihe ja juba vähem kui nädalaga räägiti armastusest ja kohtumisest. Küll aga teatas kapten, et laev läks katki ja palus naise abi varuosade saamisel. Naine vahendas suhtlust kuniks nõustus mehe aitamiseks maksma ettemaksu. Kui laev uuesti katki läks, usaldas naine taas mehe sõnu, et ta tuleb Eestisse ja maksab talle kogu raha tagasi. Vestlus kestis lausa mitu kuud ja lõpuks väideti naisele, et mees on üldsegi Soomes haiglas väga täbaras seisus ja vajab raha operatsiooniks. Õnneks sai naine lõpuks aru, et potentsiaalse armastatu asemel langes ta hoopis kelmi ohvriks. Vestlus on taaslavastatud.


Internetikallimad pakuvad väärtust

Sarnase alguse, kuid teistsuguse kulminatsiooniga lood on need, milles lubatakse kannatanule saata midagi väärtuslikku või suisa sularaha. Politseisse jõudnud juhtumitest on läbi käinud lubadused saata nii 300 000 dollarit sularaha kui ka Afganistani sõjas vastastelt ära võetud väärisesemeid. Saadetud esemete kättesaamiseks palutakse aga ohvril kanda erinevaid kulutusi. Nimelt edastab pettur ohvrile jäljendatud või väljamõeldud transpordifirmale kuuluva e-posti aadressi kaudu teate, et saadetis on küll kohal, kuid selle kätte saamiseks tuleb maksta tihti tuhandetesse eurodesse küündivaid saatmistasusid, tollimakse, kindlustusega seotud kulusid või suisa altkäemaksu ametnikele.

Nii abistamise kui ka küsitud tasude maksmise korral ei saa kahjuks takistuseks ka see, kui vestluspartner või transpordifirma paluvad raha kanda mitme tundmatu inimese pangakontodele eri riikides. Veelgi suurem kahju tekib, kui kelmid mahitavad kannatanuid, et nende ülekannete tarbeks tuleks võtta mitmeid kiirlaene või suisa endale kuuluvat vara maha müüa. Nii suudetakse võlgadesse rääkida ka madalama elatustasemega ohvrid ning kahjud võivad ulatuda mõnest tuhandest kuni kümnete tuhandeteni välja. 


Kelmid on leidnud tee ka kohtingurakendusse

Kui vääriskivide kaevandajad, missioonil sõjaväelased või isegi kuulsad Hollywoodi staarid lubavad ohvritele pudrumägesid eelkõige erinevates sotsiaalmeediakanalites, siis turvaline ei ole enam ka kohtingurakendustes, näiteks Tinderis. Sinnagi on konto loonud mitmed kelmid, kes pärast sobiva vestluskaaslasega kontakti loomist hakkavad samuti pakkuma ohvrile kasulikke tehinguid. „Tinderi kelmid“ on kalliskivide, sularaha ja igavese armastuse lubamisega võrreldes aga kõrgem pilotaaž – nemad spetsialiseeruvad krüptorahale. Täpsemalt kannatanult võimalikult suure summa krüptoraha väljapetmisele.

„Ainult rumal inimene jätaks sellise võimaluse kasutamata!“ See on ilmselt viimane mõte, mille järel annavad ohvrid kelmide loodud veebikeskkonna kaudu üle kogu oma vara ning isegi kiirlaenudega juurde laenatud raha.

Kellegi võõra fotodega loodud konto kaudu suhtleb kelm kannatanuga kõigepealt isegi mitu nädalat siiralt. Luuakse usalduslik suhe ja kui ohver juba pikisilmi enda vestluskaaslaselt vastuseid ootab, viiakse jutt investeerimisele. Jutu käigus tuleb välja, et vastaspoole lähisugulasel läks juhuslikult krüptosse investeerimisel suurepäraselt ja ta tegi väikesest summast lausa varanduse. „Ainult rumal inimene jätaks sellise võimaluse kasutamata!“ See on ilmselt viimane mõte, mille järel annavad ohvrid kelmide loodud veebikeskkonna kaudu üle kogu oma vara ning isegi kiirlaenudega juurde laenatud raha.


Ennast tuleb kaitsta eelkõige ise

Nendest lugudest rääkimise võimalus näitab, et õnneks annavad inimesed endaga juhtunust politseile teada ja meil on võimalik teha kõik endast olenev, et saada veidigi selgemaks, millisesse tundmatusse ohvri raha kadus. Küll aga on paraku nii, et kui raha on jõudnud välismaale, liikunud seal omakorda edasi uutele kontodele eri riikides ja hiljem kusagil kaugel maal sularahas kontolt välja võetud, siis jäävad meie käed ka kogu riigi võimekust kasutades paratamatult lühikeseks. Kurjategijate väljaselgitamine ja seejärel raha tagasisaamine on väga keeruline.

On ilmselge, et internet on saanud elu lahutamatuks osaks ja ilma selleta on keeruline. Aga kui kasutada interneti abi uute suhete või tutvuste loomisel, siis tuleb kõigil olla äärmiselt ettevaatlik. Kas inimene, kellega sa suhtled, on ikkagi see, kes ta ennast väidab olevat? Kuna internetis võib igaüks esineda kellena ta vaid soovib, siis tuleb ka oma raha loovutamisel olla äärmiselt tähelepanelik. 


Armukadedusest kättemaksuni on vaid üks samm

Ühepoolsete armastuslugudega seotud armukelmid püüavad ohvrilt tema vara välja meelitada, aga internet on armastusega seoses avanud ukse ka armukadedust ja kättemaksu täis lugudele. Ilmselt on kõige levinum internetiga seotud kuritegu identiteedivargus, mille motiiv selle loo fookuses on katki läinud armastus ja kättemaks. Neil juhtudel ei ole tekitatud kahju tavaliselt käegakatsutav, vaid jätab oma jälje kannatanu igapäevaelule ja psüühikale. See on kuritegu, mis tihtipeale rikub mitmeid põhiõiguseid, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele.

Kõige kergemal juhul piirdutakse kannatanu nime, elukoha ning kontaktandmetega, mille juurde lisatakse seksuaalse alatooniga kuulutus. Halvimal juhul lähevad aga ringlema ka kannatanu privaatsed fotod.

Üks selline lugu juhtus hiljuti. Arusaadavalt on selle loo üksikasjad ja osaliste nimed muudetud, et ohvrit rohkem mitte kahjustada. Küll aga väärib see lugu rääkimist just sarnases olukorras olevate inimeste hoiatamiseks.

Omavahel said tuttavaks kaks noort, Kati ja Mart. Nende vahel tärkab kuum armastus ja kooselu sujub hästi. Kati kingib Mardile enda alasti keha kujutavad buduaarifotod. Kahjuks ei kesta noorte õnn igavesti ning nad otsustavad lahku minna. Peagi leiab Mart endale uue elukaaslase Pireti. Ka neil läheb kõik suurepäraselt, kuni Piret leiab Kati kunagised buduaarifotod. Peagi hakkab Kati saama telefonikõnesid, sõnumeid ja e-kirju, milles erinevad inimesed teevad talle seksuaalse alatooniga ettepanekuid. Kati on sellest äärmiselt häiritud ja ei oska teha muud kui enda kontaktandmeid guugeldada. Seda tehes avastab ta, et tema kunagised buduaarifotod on laetud üles populaarsesse tutvumisportaali, mille eesmärk on luua seksuaalsuhteid. Sealt avastab ta oma nime, kontaktandmed, fotod ning üleskutse pöörduda tema poole seksuaalsete ettepanekutega. Nüüd tekitab iga uus sõnumi helin või lugemata kiri Katis hirmu- ja vastikustunnet. Talle tundub, et iga inimene, kes teda tänaval pikemalt vaatab, kindlasti teab tema piltidest. Ta teeb avalduse politseisse ja kriminaalmenetluse käigus selgitatakse välja, et just Piret laadis Kati fotod koos kohatu kuulutusega üles. Hiljem selgus, et Piret arvas, et Mart petab teda, ja soovis neile mõlemale kätte maksta.

Selliseid lugusid on palju ning neid on väga erinevaid. Kõige kergemal juhul piirdutakse kannatanu nime, elukoha ning kontaktandmetega, mille juurde lisatakse seksuaalse alatooniga kuulutus. Halvimal juhul lähevad aga ringlema ka kannatanu privaatsed fotod. Nende „armukuritegude“ korral ei ole aga ühtegi võitjat. Sassis suhetest või armukadedusest tulenev soov kätte maksta rikub ära nii kannatanu, toimepanija kui ka tema partneri elu. Kriminaalmenetluses saab riik võtta toimepanija vastutusele ja teda karistada, kuid sassis suhete ja kannatanule tekitatud vaimse kahju heastamiseks tuleb pöörduda vastavate spetsialistide poole.

Armastus on kõrgeim eesmärk, mille poole inimene püüelda saab. Paraku kaasnevad väga võimsa emotsiooniga ka suured ohud, mis pahatihti nõuavad politseinike ja prokuröride sekkumist. Olgem internetis ettevaatlikud, käitume seal täpselt nii, nagu me käituksime tänaval, ning kohtleme teisi nii, nagu me tahame, et teised meid kohtleksid.

autor
Laura Jõgisoo

Laura Jõgisoo on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör, kes on spetsialiseerunud kelmustega seotud kriminaalmenetluste juhtimisele. Varem on ta töötanud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris konsultandina ja juristina õigusbüroos ning kohtutäituri büroos. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppe.

autor
Priit Tõnisson

Priit Tõnisson on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör, kes tegeleb organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalmenetluste juhtimisega. Varem on ta tegelenud kelmuste lahendamisega ja töötanud prokurörina ka Narvas. Ta on omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduse magistrikraadi.