Lääne ringkonnas käib katsetus oportuniteedikohustuse täitmiseks annetusega
Alates 1. maist 2020 alustas Lääne Ringkonnaprokuratuur katsetust, millega said prokurörid kriminaalmenetluse lõpetamisel väikese süü ja avaliku huvi puudumise tõttu ehk oportuniteediga lõpetamisel määrata kohustusena rahasumma maksmise sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Sellise võimaluse näeb ette kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lg 2 p 2. See seadusesäte koosneb kahest alternatiivsest võimalusest, millest on seni kasutatud vaid üht ‒ kindla rahasumma maksmist riigi tuludesse. Arvestades, et enamus kuritegudest, milles prokuratuur oportuniteedi kaalutlusel menetluse lõpetab, on kogukonnakuriteod, oli loogiline samm rakendada seadust, mis võimaldab kuriteo toimepannul kohustuse täita kogukonna hüvanguks.
Nagu öeldud, võimaldas seadus sellise kohustuse määramist juba aastaid, siiski ei ole seda rakendatud. Meie katsetus viidigi läbi eesmärgiga selgitada, milliseid küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme seaduse rakendamine endaga kaasa toob.
Enamus kuritegudest, milles prokuratuur oportuniteedi kaalutlusel menetluse lõpetab, on kogukonnakuriteod. Oli loogiline samm rakendada seadust, mis võimaldab kuriteo toimepannul kohustuse täita kogukonna hüvanguks.
Avalikes huvides ja heategevuslikult tegutsevad mittetulundusühingud on koondatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja, mida peab Maksu- ja Tolliamet. Katsetuseks võtsime aluseks Lääne Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas tegutsevate MTÜ-de nimekirja, millele lisasime hilisema valiku hõlbustamiseks käsitsi MTÜ peamise tegevusvaldkonna, näiteks piirkonna edendus, haridus, kultuur, religioon, sotsiaalvaldkond jpm.
Kuna seaduse rakendamisel peeti üheks takistuseks võimalikku korruptsiooniohtu ning vajadust langetada makse saaja valik võimalikult objektiivsetel alustel, kasutasime valiku tegemisel nn „loosiratta“ funktsiooni, kus prokurör valis kuriteo toimepanemise maakonna ja valdkonna, mille kasuks pidas prokurör õigeks kohustus täita, ning loosiratas pakkus juhuvalikuna MTÜ. Praktika käigus selgus, et valikukriteeriume tuli laiendada, kuna teatud valdkondades ei tegutsenud piisavalt mittetulundusühinguid.
Katsetus tõi välja mitmeid kitsaskohti, mis eelkõige seonduvad vajadusega arendada infosüsteeme selliselt, et kohustuse saaja valik oleks võimalikult objektiivne ning sihtotstarbelise makse kohustuse määramine ei tekitaks muude võimalustega võrreldes liialt lisatööd. Lisatöö näitena võib tuua vajaduse suhelda MTÜ-dega kontaktandmete ja nõusoleku saamiseks ning hiljem kohustuse täitmise kontrolliks. Kui alguses võtsime iga MTÜ-ga eraldi ühendust, siis nähes asjaajamise kohmakust, otsustasime saata kõigile ühise kirja. Reageerinud MTÜ-de tagasiside oli positiivne, nõusoleku sihtotstarbeliste maksete saamiseks saime 37,6%-lt MTÜ-dest, samuti väljendasid MTÜ-de esindajad katsetusele oma toetust.
Millised olid meie tulemused?
Kokku määrasid Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurörid 1. maist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 sihtotstarbelise makse kohustuse 92 kriminaalasjas kokku summas 30 050 eurot. Kohustuse suurus jäi 100 ja 1000 euro vahele, keskmine makse suurus 326 eurot.
Levinumad kuriteod, mille eest kohustus määrati, olid esmakordsed joobes juhtimised ja vägivallateod. Prokurör Milvi Pruus selgitas, et sihtotstarbelise makse kohustuse määrab ta neile alkoholijoobes juhtidele, kes on pannud kuriteo toime esmakordselt, kahetsevad siiralt ja kelle joove ei olnud suur.
Kohustus määrati 69 erineva MTÜ kasuks üle kogu Lääne Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonna. Kohustusi määras 10 prokuröri, see tähendab pooled meie ringkonnas töötavatest prokuröridest. Valdkondadest määrati kohustusi kõige enam sotsiaalvaldkonna, teisena lastega ja spordi edendamisega tegelevatele MTÜ-dele. Määratud kohustused täideti tähtaegselt, vaid üks menetlus tuli kohustuse täitmata jätmise tõttu uuendada.
Kuriteo toimepannud inimesed eelistavad sihtotstarbelist makset, kuna neid kõnetab võimalus täita kohustus oma kogukonna hüvanguks.
Teeb heameelt, et nii prokurörid, kuriteo toimepanijad kui mittetulundusühingute esindajad võtsid mõtte hästi vastu. Praktikas otsustavad kahtlustatavad meelsasti sihtotstarbelise makse kasuks ning avaldavad oma arvamust ka valdkonna osas, kui seda neilt küsitakse. Pille Juhkovi sõnul on enim valitud loomade toetamist, samuti puuetega inimeste ja laste toetamist ning ühel juhul soovis kahtlustatav kohustuse täita mõne hästi väikese valla spordiseltsi toetades. See näitab, et kuriteo toimepannud inimese jaoks annab taoline kohustus määratud „karistusele“ konkreetse mõõtme ning võimaluse võtta ühiskonnaohtliku teo eest vastutus kogukonna heaks panustamise kaudu. Prokurör Maarja Gustavsoni arvates eelistavad kuriteo toimepannud inimesed sihtotstarbelist makset, kuna neid kõnetab võimalus täita kohustus oma kogukonna hüvanguks.
Sihtotstarbeline makse üldsuse huvides ei ole imerohi, mis kasvatab kuriteo toimepanija ümber ja hüvitab ühiskonnale rikkumisega tekitatud kahju, kuid see on üks võimalus tuua lähemale kogukond ja ühiskonnas kehtestatud norme rikkunud liige; see on võimalus panna inimest mõtlema oma tegude mõju üle ning ka laiemalt karistuse tähenduse üle. Sihtotstarbelise makse kohustus on üldkasuliku töö kõrval üks kogukonnalähedasemaid mõjutusvahendeid, mis meie „tööriistakastis“ kasutada on.
Suhtun sihtotstarbelise kohustuse määramisse positiivselt, sest see võimaldab kahtlustatavatel panustada just kohalikku kogukonda. Ühiskondliku töö tegemisel panustatakse samuti kohalikku kogukonda või ettevõttesse, kuid üldiselt töö tegemiseks inimesed aega ei leia ning seega on selline rahaline kohustus minu meelest hea alternatiiv. Arvan, et varavastaste süütegude korral on see kohane kohustus peaaegu iga oportuniteediga lõpetamise korral, sest üldjuhul sean ma oportuniteedi eeltingimuseks, et kannatanule oleks kahju juba eelnevalt hüvitatud. Usun, et see kohustus on toimepanijate suhtes isegi mõjusam kui lihtsalt riigituludesse kindla summa tasumine, sest inimene saab raha maksmist seostada konkreetse saajaga. Riigituludese maksmisel sellist sidet ei teki.
Teo toimepanijate suhtumist kohustusse tasuda summa just kohalikule MTÜ-le näitab eelkõige see, et enamus on valinud kindla summa tasumise MTÜ-le, mitte riigituludesse, kuigi MTÜ-le tasumisel tekib neil lisakohustus esitada maksmist tõendavad dokumendid.
Kristine Tamm on prokuratuuris töötanud üle 20 aasta. Ta alustas tudengina ja on kasvanud läbi kõikide prokuröri astmete ning oma karjääriteel ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör rollis olnud. Tema osa on suur selles, et kannatanute kaitseks on käivitatud tihe koostöö naiste varjupaikade ja lastekaitsjatega. 2023. aastast alates on Kristine riigiprokurör.