2017. aasta Lõuna Ringkonnaprokuratuuri statistika

Seega seni küllaltki rahulikuna püsinud Lõunas ringkonnas möödus 2017. aasta üsna suurte personaliliikumiste tähe all. Lisaks juhtivprokuröri vahetusele alustas tööd ka uus eriasjade prokurör. Lapsehoolduspuhkuselt naasesid nii üks vanemprokuröridest kui ka mitmed ringkonna- ja abiprokurörid.

2017. aastal tegelesime uute väljakutsetega nii kogukonna kui ka riiklikul tasandil:

  • Alustasime esimesena riigis täiesti uue suunaga joobes juhtide kohtlemispraktikas – võimalikult inimkeskse lähenemise kaudu püüame leida igale õigusrikkujale just talle sobiva ja edasisi süütegusid ennetava mõjutusvahendi.

  • Lõuna prokuröride eestvedamisel ühtlustati 2017. aastal kohtupraktikat nii vägivallakuritegude kui ka sundravi kohaldamise teemadel.

  • Kogukondade tasandil tegelesime süsteemselt nii perevägivalla juhtumite suurema avastamise ja lahendamise kui ka tänavakuritegevusega. Lahenduse leidsid suur tööriistavarguste ja narkoainete müümise laine Viljandimaal ja alaealiste gruppide tänavakuriteod Valgamaal. Kogukonnaprokurörid leidsid tee inimesteni mitte ainult kriminaalmenetluste kaudu, vaid kohtumistel õpilaste, eakate, kohalike omavalituste või muude huvigruppidega. Võtsime osa nii asjakohaste võrgustike tööst kui ka ennetustegevusest, suhtlesime kohaliku meedia vahendusel avalikkusega ning avaldasime arvamust ajakirjandusväljaannetes.

Riigi julgeoleku ja turvalisuse küsimused

Lõuna Ringkonnaprokuratuur katab kokku kuut maakonda ning meie valvata on ka suur osa Euroopa Liidu piirist Venemaaga. Pärast 2018. aasta alguse haldusreformi on pea kogu Peipsi järv Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas. Organiseeritud kuritegevusele spetsialiseerunud prokurörid tegelevad igapäevaselt Venemaalt pärit ja ka sealt juhitavate grupeeringutega, kelle sihiks on kas inimkaubandus, salakaubavedu, varavastased kuriteod või kõik korraga. Samuti annavad Lõuna piirkonnale tooni Eesti-Läti piiri eripäradest tulenevad menetlused, milles tuleb tegeleda välismaalaste menetlustoimingutele kutsumise, tõlkimisprobleemide või igapäevase infovahetusega lõunanaabritest kolleegidega. Muu hulgas ka seetõttu on rahvusvaheline koostöö üha rohkem saamas prokuröride igapäevatöö osaks. Nn piirikuritegude lahutamatuks osaks on saanud võimalikult kiire menetlus ning väljasaatmise ja sissesõidukeeldude kohaldamine.

Ühiskonna alustalad – lapsed ja majandus

Alaealistele spetsialiseerunud prokurörid jätkavad kõrgetasemelist tööd, hoides menetlustähtajad järjekindlalt kontrolli all, seades alati esikohale kas alaealise kannatanu huvid või suunates alaealist süüdlast õiguskuulekale teele just talle mõjusa meetmega. Prokurörid teevad igapäevaselt koostööd nii psühholoogide, meedikute, kohaliku omavalitsuse, lastekaitse, kriminaalhoolduse kui ka teiste selle valdkonna spetsialistidega. Hea võrgustikutöö üheks näiteks on Põlvamaal käivitunud MARAC-programm, mis keskendub perevägivalla juhtumitele ning kuhu on kaasatud lisaks teistele spetsialistidele ka prokuratuur. Koos püütakse leida kõikidele osapooltele parimaid lahendusi ikka selleks, et inimeste elusasipuntraid lahti harutada ning anda lastele võimalus ehitada toredale lapsepõlvele helgem tulevik.

Majanduskuritegude vallas on Lõuna prokuröridel ette näidata märkimisväärseid töötulemusi:

  • kaks kohtuastet on Kõpu vallavanemale korruptsioonikuritegude eest mõistnud reaalse vangistuse;

  • maakohus on saatnud trellide taha soodustuskelmuses süüdistatava;

  • talunikelt vilja välja petnud grupeeringu liikmed tunnistati süüdi, mõisteti neile reaalsed vanglakaristused ning saadi neilt kokku ka ligi 200 000 eurot, millest kannatanutele tekitatud kahju hüvitada;

  • kohtusse jõudis kriminaalasi, milles OÜ Agriland ning sellega seotud füüsilised ja juriidilised isikud taotlesid PRIA-lt pettuse teel toetust kokku üle 7 miljoni euro, millest PRIA maksis välja 4,5 miljonit eurot;

  • lõpplahenduse leidis kurikuulus Raivo Paala kriminaalasi, mis kokku üle kuue-aastase kohtumenetluste jada järel lõpuks 2017. aasta veebruaris jõustunud kohtuotsuseni jõudis;

Majandusvaldkonnas on fookuses kindlasti olnud ka korruptsioonikuriteod kohalikes omavalitsustes. Nii peeti Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel oktoobrikuus kinni korraga kaks Tartu abilinnapead ja saadeti kohtusse korruptsioonisüüdistusega nii Tartu kui ka Kõpu vallavanemad, samuti Ülenurme abivallavanem, ning saadi süüdimõistvad kohtuotsused Puka vallvanema ja Kallaste volikogu esimehe korruptsiooniasjades.

Enim rahulolu valmistab karistuspraktika mõningane muutus raskete majanduskuritegude osas – juba ammu on aeg hakata ka majanduskuriteos süüdistatavale mõistma karistusi, mida seadusandja ette on näinud. Lisaks karmimatele karistustele tegude eest, mis riigi majandust ja avalikku usaldust olulisel määral negatiivselt mõjutavad, on enam tähelepanu pööratud ka süüdlaste varalisele mõjutamisele. Süüdlaste varaline mõjutamine ei ole enam pelgalt loosunglik sõnakõlks. Valdavas osas kriminaalmenetlustest toimub paralleelselt tõendite kogumisega ka info kogumine süüdlaste vara, tekitatud kahju ja selle hüvitamise või kriminaaltulu konfiskeerimise vajaduse osas.

Inimesed

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eripäraks on väga suur staažikate inimeste osakaal – üle 90% inimestest on prokuratuuris töötanud kauem kui 10 aastat. Seejuures 37st aasta lõpu seisuga Lõuna Ringkonnaprokuratuuris tööl olnud prokurörist 19 on selles ametis olnud juba üle 20 aasta.

Pikk staaž aga ei tähenda tingimata mugavustsooni kinnijäämist ja vähemat paindlikkust. Meie kogenud prokurörid osalevad aktiivselt koolitustel ning on toeks, kelle kõrval saavad noored õppida ja areneda. Nii mitmedki Lõuna Ringkonnaprokuratuuris esimesi samme õigusmaastikul tegevad praktikandid on asunud hiljem tööle just prokuratuuris, aga ka kohtusüsteemis.

Tulevik

2018. aasta peamiseks eesmärgiks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vaates on töökvaliteedi jätkuv parandamine. Samuti tuleb meil kohaneda nii sisemiste kui ka väliste muutustega: alaealiste komisjoni kadumise järgselt õigusrikkujate menetluste osas võrgustikutöö käivitumisega, haldusreformiga kaasnevate muudatustega, süüdlaste laiaulatuslikuma varalise mõjutamisega, toe ja kahju hüvitamise pakkumisega kannatanutele ning kiiremate ja tõhusamate menetlustega. Tartu kui Lõuna piirkonna keskus jäägu heade mõtete linnaks ka prokuratuuri vaates ja kriminaalmenetluslikus mõttes.

 

Kairi Kaldoja,

Lõuna RP juhtivprokurör