Jälitustegevus
2020. aastal anti jälitustoiminguteks kokku 1756 luba (neist prokuratuur 1029 ning kohus 727 jälitusluba, sh ühes loas võib olla mitu toimingut) kokku 5964 jälitustoiminguks (esmakordsed toimingud, pikendamised) 733 isiku suhtes. 2019. aastal andis prokuratuur 1003 ja kohus 726 luba — kokku 4561 jälitustoiminguks. Jälituslube allkirjastasid 2020. aastal 78 prokuröri (2019 — 100).
Prokuratuur ja kohtud andsid 2020. aastal esmakordseteks toiminguteks 3755 luba (toimingute arv taotlustes, v.a pikendamised), 2019. aasta oli neid 2915 ehk lube anti välja ligi kolmandiku võrra rohkem (+840/+29%). Kõige enam esmakordseid lube anti varjatud jälgimiseks, muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks ja -vaatamiseks ning telefonide pealtkuulamiseks — kokku 69% kõigist esmakordsetest toimingutest.
Täiendavalt andis prokuratuur loa jälitustoimingu pikendamiseks või taotleti kohtult jälitustoimingu läbiviimise pikendamist kokku 2209 toiminguks.
Lubade arv
Võrreldes eelmise aastaga kasvas prokuratuuri lubade arv kõikide toimingute osas, sh kõige rohkem politseiagendi kasutamiseks (+82%) ning võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks (+64%).
Kohus jättis 2020. aastal prokuratuuri poolt jälitustoimingu tegemiseks esitatud taotlustest täielikult rahuldamata 14 taotlust 36 toimingu osas (2019 — 30 taotlust 99 toimingu osas), sellest 15 toimingut Lääne RP, 14 Viru RP, 4 Põhja RP ja 3 Lõuna RP tegevuspiirkonnas. Prokuratuuri antud load (s.h pikendamised) olid seotud 237 erineva kriminaalasjaga (2019 — 294). Jälitustoimingutega seotud kriminaalasjade arv vähenes kõigis piirkondades.
2020. aastal esitati kohtule taotlusi isikutele jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks KrMS § 126¹³ lg 4 alusel 50 ja seda 225 isiku suhtes (2019 – 116 isikut). Taotlus rahuldati 224 isiku suhtes. Kõige rohkem taotlusi esitati Riigiprokuratuurist (19 taotlust vastavalt 35 isiku suhtes).
Dilaila Nahkur-Tammiksaar juhib Riigiprokuratuuri järelevalveosakonda. Prokuratuuris töötab ta alates 1989. aastast, mil määrati ENSV Prokuratuuri kantselei inspektori ametikohale. Varem on ta juhtinud ka Viru Ringkonnaprokuratuuri ning töötanud Justiitsministeeriumis erinevatel ametikohtadel. 2002. aastal pärjati ta aasta prokuröri tiitliga.
Helina juhib igapäevatööna PPA arendusosakonna analüüsibürood. Eelnev ametikoht Riigiprokuratuuri arendusosakonna meeskonnas tekitas temas sedavõrd suure huvi kriminaalmenetluse vastu, et prokuratuuri aastakokkuvõtet jäi ta edasi tegema ka peale prokuratuurist lahkumistki. Ning muidugi on need asutused omavahel niivõrd seotud, et kasu on siiani mõlemapoolne.