2021. aastal saatsime kohtusse neli kriminaalasja, mille raames esitati süüdistused KarS 15. ptk kuritegudes: ühel korral esitati süüdistatavale süüdistus KarS § 2351 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemises, ühel korral süüdistus KarS § 2342 lg 1 ja KarS § 2351 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemises, ühel korral süüdistus KarS § 241 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemises ning ühes kriminaalmenetluses KarS § 249 lg 1 tunnustega kuriteo – rahvusvahelise organisatsiooni (EL) lipu teotamise – toimepanemises. Ühtlasi jõustus 2021. aastal Oleg Novikovi suhtes pooleli olnud kriminaalmenetlus KarS § 241 lg 1 süüdistuses.
Sarnaselt varasemate aastatega tuleb ka 2021. aastal kohtusse saadetud menetluste põhjal tõdeda, et Eesti Vabariigi vastu suunatud süütegudega seotult on kõige suurem risk EV vastu nii Venemaalt kui Hiinast lähtuv mõjutustegevus. Just Venemaa ja Hiina organisatsioonide, sh julgeolekuasutustega loodud suhete hoidmises said seetõttu kahes eraldiseisvas kriminaalasjas süüdistuse kaks Eesti kodanikku. Ühte Eesti kodanikest – G. M.-i – süüdistatakse Eesti vastu suunatud luuretegevuses ja selle toetamises Hiina Rahvavabariigi kasuks. See kriminaalmenetlus on seotud 2021. aastal lahendini jõudnud teadlase Tarmo Kõutsi kriminaalasjaga. Teise kriminaalasja raames on Eesti kodanikule Sergei Seredenkole esitatud süüdistus riigivastase suhte loomises ja pidamises seitsme Vene Föderatsioonis elava isikuga. Mõlemas kriminaalasjas on pooleli esimese astme kohtumenetlus ning seetõttu pole kõnealuste menetlustega tuvastatul veel võimalik pikemalt peatuda.
Sarnaselt 2020. aastale antud hinnanguga saab tõdeda, et ka 2021. aastal võis klassikaliste riigivastaste kuritegude toimepanemist – nt luuretegevust või riigivastaste suhete hoidmist ja loomist – takistada muu hulgas koroonaviiruse levikuga seotu, s.h võimalike Eesti Vabariigi vastu suunatud kuritegude toimepanijate raskused konspiratiivsete suhete raames välisriikidesse reisida.
Just Venemaa ja Hiina organisatsioonide, sh julgeolekuasutustega loodud suhete hoidmises said seetõttu kahes eraldiseisvas kriminaalasjas süüdistuse kaks Eesti kodanikku.
Teiste 2021. aastal menetluses olnud KarS 15. ptk kuritegude osas saab öelda, et aasta-aastalt on prokuratuur ja KAPO tuvastanud probleemina riigiametnikest (peamiselt õiguskaitseasutuste töötajatest või Kaitseväega seotud isikutest, nagu O. Novikov) tulenevaid probleeme riigisaladusega kaitstud info käitlemisel. Seda võib oluliselt mõjutada riigisaladuse kaitsmiseks vajalike teadmiste puudumine, kuid ka puudulikuks jäänud kontroll riigisaladuse kaitsmise nõuete üle. Selle näide on 2021. aastal süüdistuse saanud endine kõrge politseiametnik, kellele heideti ette mälupulgal ning paberkandjal riigisaladust kandvate dokumentide käitlemist ja kolmandatele isikutele juurdepääsetavaks tegemist.
2021. aastal esitati kokkuleppemenetluses K. K.-le süüdistus KarS § 249 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemises. Süüdistuse saanud isik on paremäärmuslike vaadetega. See menetlus viitab ilmekalt vajadusele pöörata teravdatud tähelepanu mitte ainult rohkem avalikku tähelepanu saanud julgeolekuriskile – islamiterrorismile –, vaid ka paremäärmuslastega seotud ohtude kasvule Eestis (K. K. sai täiendavalt süüdistuse ka KarS § 120 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemises, seejuures heideti talle ette ähvarduse toimepanemist A. Breiviku motiivi kasutades).
Taavi Pern juhib Riigiprokuratuuri süüdistusosakonda. Prokuratuuris töötab ta 2005. aastast ning sellest alates on ta töötanud Põhja Ringkonnaprokuratuuris nii prokuröri abi, ringkonnaprokuröri kui ka juhtivprokuröri ametikohal. Lisaks on Taavi riigiprokurörina võidelnud koostöös MTAga suuremahulise narkootikumide salakaubaveoga. 2020. aastal pälvis Taavi aasta prokuröri tiitli.