Aasta tagasi otsustas prokuratuuri juhtkond, et menetluskiiruse kõrval peaksime lähisuhtevägivalla kuritegude puhul sõnastama veel mõne sisulisi töötulemusi näitava mõõdiku. Paljude variantide hulgast, mis lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride poolt juhtkonnale välja pakuti, valiti jälgida seda kui paljude vägivallatsejate suhtes me kohaldame kas oportuniteedimääruse või kohtuotsuse alusel sotsiaalprogrammi läbimise kohustust või suuname neid vägivallast loobumise nõustamise teenusele Sotsiaalkindlustusametisse.
2022. aasta on esimene, mil seda mõõdikut kasutame – 2021. aasta andmed on toodud välja võrdluseks, ent siis ei olnud sellisel kujul tegevusmõõdikut veel sõnastatud. Küll aga on perevägivalla kriminaalasju menetlevad prokurörid ühel meelel selles, et kõige tõhusam meede, mida saame vägivallatsejale kohaldada, on suunata teda tegelema oma vägivaldse käitumise põhjustega ja õppima suhtlema vägivallavabalt. Just seda võimaldavad osalemine sotsiaalprogrammis ja/või vägivallast loobumise nõustamisel.
Kõige tõhusam meede, mida saame vägivallatsejale kohaldada, on suunata teda tegelema oma vägivaldse käitumise põhjustega ja õppima suhtlema vägivallavabalt.
Kui sotsiaalprogrammidesse suunamine on püsinud 2021.-2022. aastal enam-vähem samal tasemel, siis vägivallast loobumise teenusele suunamine on teinud läbi hüppelise tõusu kahe aasta võrdluses. Kui 2021. aastal suunasid prokurörid vägivallatsejaid nõustamisele 166 korral, siis 2022. aastal oli neid juhtumeid juba täpselt kaks korda rohkem – 333. Suure tõuke selleks on kindlasti andnud ka uute vägivallast loobumise nõustajate tööle asumine Lääne ja Ida piirkonda, mis võimaldas seada sisse püsivama ja senisest tihedama koostöö. Eriliselt paistab selle osas silma Viru ringkond, kus 2021. aastal suunati nõustamisele 24 vägivallatsejat, ent pärast eraldi nõustaja tööleasumist sinna piirkonda, oli 2022. aasta suunamiste arv juba 120, mida on täpselt viis korda enam.
Karin Talviste töötab prokuratuuris 2015. aastast ning on menetlenud nii lähisuhtevägivalla kui alaealiste kriminaalasju nii Tallinnas kui Tartus. 2019. aastal asus ta riigiprokuröri ametikohale ning tema põhiülesanded on kannatanute, sealhulgas alaealiste kannatanute parem kaitse, aga ka perevägivallakuritegude menetluspraktika ja -põhimõtete ühtlustamine.